Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Asjaolud ja kohtu seisukoht 13.07.2011 esitas MS avalduse HS pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 24.08.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 15.09.2011 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, teatega selle kohta, et võlgniku kohustused ületavad

tema vara ning pärandvarasse vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud ning pärandvara arvel ei ole võimalik võlausaldaja nõudeid rahuldada, mistõttu esineb seaduslik alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 21.09.2011 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning leidis, et kuriteo tunnustega teo olemasolu tuvastatud ei ole. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 1 064 eurot, ning kulutuste hüvitamiseks 75 eurot. Avaldajal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 4 000 eurot. 26.09.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 4 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 26.09.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, avaldaja antud seletusi, ajutise halduri MM arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et HS pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et HS pärandvara hulka kuulub AS-i SEB Pank arvelduskontol asuv summa 563,32 eurot ja OÜ Q osa, mille omandamiseks on tehtud ostupakkumine summas 100 eurot. Pärandvarasse vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur on tuvastanud HS pärandvara kohustusi 14 141,19 euro ulatuses. Võlgniku võlausaldajateks olid järgmised isikud: 1) Maksu- ja Tolliamet, tegemist oli maksuvõlaga summas 525,76 eurot; 2) Swedbank AS, tegemist oli laenulepingust nr XXX tuleneva laenujäägiga summas 2 605,85 eurot; Swedbank AS ja HS abikaasa vahelisest laenulepingust nr XXXtuleneva laenujäägiga summas 2 468,98 eurot; Swedbank AS ja HS abikaasa vahelisest õppelaenulepingu nr XXXkäendusest tuleneva laenujäägiga summas 3 642,96 eurot; Swedbank AS ja HS abikaasa vahelisest õppelaenulepingu nr XXX käendusest tuleneva laenujäägiga summas 1 917,35 eurot; 3) BIGBANK AS, tegemist oli BIGBANK AS ja HS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva laenujäägiga summas 106,98 eurot; 4) AS SEB Pank, tegemist oli AS SEB Pank ja H Sabikaasa vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXtuleneva laenujäägiga summas 1 543,54 eurot ja 5) Credit Invest OÜ, tegemist oli Credit Invest OÜ ja HS vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva laenujäägiga summas 1 329,77 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et HS pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Ajutine pankrotihaldur on HS pärandvara inventuuri käigus tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja HS pärijad MS ja US ei ole nõus võlgniku kohustusi oma vara arvelt täitma. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et HS pärandvara on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara määral, mille arvelt on osaliselt võimalik katta ajutise menetluse kulud, kuid mille arvelt ei ole võimalik läbi viia pankrotimenetlust, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Kohus leiab, et kuna HS pärandvaras teadaolevalt vara puudub, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seetõttu on põhjendatud lõpetada HS pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,97 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 264 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus peab ajutise halduri tasu põhjendatuks. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna HS pärandvara pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemise tõttu ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Ajutine haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 75 eurot. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 75 eurot. Haldur palub nõusolekut võõrandada H S kuuluv osa OÜ-s Q US 100 euro eest. Vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 4 ja kohtu 24.08.2011 määrusele toimub vara võõrandamine halduri nõusolekul.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.