Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

5 051,35 eurot. Kaubajääkide inventeerimisnimestik puudub. 26.10.2011.a toimunud istungil teavitas ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara on müüdud ning võlgniku pangakontole on laekunud 1800 eurot. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on võlgnikule kuulunud kaks registreerimisele kuuluvat transpordivahendit: a) BMW 325i (2005) ja Toyota Hiace (2007). BMW 325i on võõrandatud 2008 aasta jaanuaris hinnaga 265 000.-krooni RKja Toyota Hiace on võõrandatud 2010 aasta aprillis hinnaga 185000.-krooni OÜ-le H . Rohkem registreerimisele kuuluvaid transpordivahendeid võlgnikule ei ole kuulunud. Liiklusregistri andmetel ei ole võlgnik kantud ühegi registreerimisele kuuluva transpordivahendi registreerimistunnistusele vastutava kasutajana. Võlgnik on liisinglepingu alusel viimastel aastatel kasutanud kahte sõidukit, liisinguandjad Hansa Liising Eesti AS ja Nordea Finance Estonia. Võlgniku raamatupidamise andmetel on liisinglepingud lõppenud, neist lepingutest tulenevalt võlgnikul kohustusi ega nõudeid ei ole. Sama on kinnitanud ka KL. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitusregistri andmetel võlgnik registreeritud vara ei oma. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi põhjal võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud kokku 4 kinnisasja. Kohustused Võlgnikul on haldurile kättesaadavate andmete kohaselt järgnevad kohustused: Võlad tarnijatele kokku võlgniku avalduse põhjal 3 148,32€. Suurimad tarnijad kellele võlgu ollakse on KÜ , võlgnetav summa neilt saadud andmetel 1120,22€, võlgniku poolt avaldatud teine suurema nõudega (702,52€) tarnijast kreeditor NG AS on ajutisele haldurile teatanud, et neil puuduvad nõuded võlgniku vastu (nõue on tasaarvestatud tagatisdeposiidiga). Teistele tarnijatele on võlad väiksemad. Kohustused tarnijatele hinnanguliselt 1 893 €. Eesti Vabariigi ees (Maksu ja Tolliamet), on põhivõlg 20 060 € Eesti Vabariigi ees (Maksu ja Tolliamet), viivisintress 4 598 € KL (võlgniku juhatuse liige ja osanik) 14 081 € Kohustus töötajate ees väljamaksmata puhkusekompensatsioonid töölepingute lõpetamisel. Kokku on võlgnikul seega rahalisi kohustusi 40 632 eurot. Tegevuse alustamisel 2007 aastal tegeles võlgnik kinnisvara ostu-müügiga, võlgniku 2007 majandusaasta aruandes toodud müügitulu 1413062.-krooni moodustab valdavalt kinnisasjade müügihind. 2007 aasta kasum 433 533.-krooni. 2008 aastal teeniti juba oluline osa müügitulust riidekaubandusest. Põhiliseks tegevuseks viimastel aastatel on olnud kasutatud riiete ja uute defektidega riiete jaemüük. Võlgnikul on olnud avatud kauplused Tallinna erinevates piirkondades. Põhilisteks klientideks olid eraisikud, müük toimus sularahas ja pangakaardiga. Kaupu osteti Eestist osaühingult K (HM defektidega kaup) ja telliti interneti kaudu mujalt Euroopa Liidust. Saabunud kaup pandi olenevalt selle olukorrast kohe müüki või tehti enne parandusi. Võlgniku omakapital on kiiresti vähenenud ja on tänaseks selgelt ebapiisav tegevuse jätkamiseks. Täiendav finantsanalüüs maksevõime kohta ei ole vajalik. Tänaseks on võlgniku tegevus ja kõik töölepingud lõpetatud. Võlgniku likvideerimine on kantud Äriregistrisse ja juhatuse liikmest likvideerija on esitanud pankrotiavalduse. 2010 aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital 664 470.-krooni, mille kohaselt võlgniku kapitaliseeritus ja maksevõime oli väga hea. 2011 aasta esimese kuue kuuga teenis võlgnik kahjumit üle 72 tuhande euro (1 126 555.-krooni), sh kahjum maksuhalduri poolt täiendavalt määratud maksudest 11 218 eurot. Millest tuleneb ootamatult suur igakuine kahjum 2011 majandusaastal ei ole võimalik üheselt raamatupidamise põhjal tuvastada. Raamatupidamises ei peeta detailset laoarvestust, ladu kajastati raamatupidamises hinnanguliselt, inventuurilehti

ei ole koostatud. Vastavalt raamatupidaja seletustele on 2011 aasta kahjumi tõenäoliseks põhjuseks asjaolu, et raamatupidamises kajastatud laojääki (sh 2010 aasta lõpujääki) hinnati konservatiivselt alla. Allahindlusest ja alla soetusmaksumuse müügist tekkis pidev kahjum. Võlgniku maksuarvestust perioodil august 2009- jaanuar 2010 on kontrollinud Maksu- ja Tolliameti revisjon (üksikjuhtumi kontroll). Kontrolli tulemuste põhjal on koostatud maksuotsus, millega võlgniku on kohustatud tasuma täiendavalt makse summas 11 217,58€. Maksu- ja Tolliameti seisukoha põhjal on võlgnik raamatupidamise arvestuses valesti kajastanud müügitulu (osaliselt jäetud deklareerimata, tuvastati muuhulgas vaatluse tulemusena võlgniku kaupluses), töötasusid (tuvastati töötajate seletuste ja pangakontode analüüsiga), ettevõtlusega mitteseotud kulusid (põhilises osas on täiendavalt maksustatud revisjonikäigus tuvastatud aga raamatupidamises kajastamata jäetud müügitulu kasutamine dokumentaalselt tõendamata kulutuste tarbeks) ja töötajatele tehtud erisoodustusi. Tulenevalt oluliselt erinevatest ressursimahtudest, mis on ettenähtud ajutise halduri aruande koostamiseks ja maksurevisjoniks ei ole ajutisel halduril võimalik uurida võlgniku majandus ja maksuarvestust läbiviidud maksurevisjoniga samas mahus. Kogutud informatsioonile tuginedes asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on ebapiisav rentaablus, kauba müügist teenitud tulu ei võimaldanud katta kauba ostukulu ja tegevuskulusid. Võlgnik oli halvasti kapitaliseeritud, mis ei võimaldanud pikaajalist kahjumiga tegutsemist. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Bilansiliselt maksejõuetuks muutus võlgnik hinnanguliselt oluliselt varem kui 2011 aastal. Nähtav maksejõuetus tekkis võlgnikul 2011 aasta suvel kui ei suudetud tähtaegselt tasuda Maksu- ja Tolliameti poolt nõutavat maksuvõlga. Juriidilise isikust võlgnik on maksejõuetu kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna kohustused ületavad varasid ja majandustegevus on peatunud, peab ajutine haldur maksejõuetust alaliseks. Ajutise haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisega on võlgniku juhtkond näidanud ka oma pessimismi lootusesse majandustegevus taaskäivitada. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust eeldatakse. Lähtudes ülaltoodust andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Vastavalt täitemenetluste registri andmetele võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Pooleliolevaid kohtuasju ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Sõidukid on ajutise halduri hinnangul võõrandatud nende toonastele turuhindadele lähedaste hindadega. Võlgniku juhatuse liikme KL elukaaslasele MN 2010 aastal võõrandatud keldriruum on müüdud ajutise halduri hinnangul toonase turuhinnale lähedase hinnaga (400 000.-kr/28,7m2=13 937.-kr/m2). Võlgnik on 2010 aastal suures ulatuses tagastanud osaniku laenu. Ajutise halduri hinnangul ei kahjustatud sellise laenu tagastamisega võlausaldajate huve, kuna põhiliseks teadaolevaks võlausaldajaks oli sel ajal osanik KL, tagasinõudmise võimalust ilmselt ei esine. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 40 632 eurot ning vara 1809 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 26.09.2011 määrusega KOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul KOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19,75 tundi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1382,50 eurot (sotsiaalmaksuta) pankrotihaldur Jüri Truuts’i kasuks ning vajalike kulutuste katteks 35,66 eurot OÜ Autente kasuks. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning võlgnikult KOÜ (likvideerimisel) tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1382,50 eurot ning vajalike kulutuste katteks 35,66 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse endisele liikmele KL (ik XXX). Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.