2-11-23939/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada kohtumäärus Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 23.05.2011 esitas OÜ KI avalduse pankroti algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. 07.06.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ KI pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i. Ajutise halduri aruanne Võlgniku põhitegevusaladeks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Põhiliselt tegeleti üldehitustöödega, sh ehitiste remondi ja kinnisvara hooldusega. Võlgnik tegeles ka tööjõu rendi ja vahendusega ning 2009.a lõpul otsustati tegelema hakata ka toitlustamisega, kuna ehitustegevus ei toonud piisavat tulu. Võlgnik tegutses Tallinnas XXX asunud kohvikus , mis suleti võlgnevuse tõttu rendipinna omanikule 28.01.2011.a. Ajutine haldur palus võlgniku juhatuse liikmelt telefoni teel korduvalt võlgniku raamatupidamisdokumentide edastamist, kuid võlgniku juhatuse liige vastas, et on Soomes tööl ning raamatupidamisdokumentide korrastamise ja esitamise korraldamine sealt on liiga kallis, ka internetti polnud võlgniku juhatuse liige väidetavalt 30 päeva kasutada saanud. Võlgniku juhatuse liige palus halduril endal suhelda võlgniku endise raamatupidajaga, kes kirjavahetuses halduriga väitis, et sai vajaminevatest dokumentidest liiga hilja teada ja kuna raamatupidamisdokumentidega pole keegi viimased kaheksa kuud tegelenud, ei jõua ta nende korrastamisega halduri poolt antud tähtajaks valmis. 19.09.2011.a esitas võlgnik ajutisele pankrotihaldurile 2010.a bilansi ja kasumiaruande, 2010.a pearaamatu väljavõtte, võlgniku kohustuste nimekirja, 2010-2011.a kassadokumendid, töövaidluskomisjoni 14.juuni 2011.a otsuse töövaidlusasjas ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 1.augusti 2011.a otsuse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt hakkasid raskused majandustegevuses tekkima 2010. a majandusaastal, mil keeruliste majandusolude tõttu langes kriitilisel määral ehitus- ja remonttööde tellimine. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on töömahu vähenemist mõjutanud ka äriühingu suhteline väiksus, mis ei võimalda konkureerida suuremate ehitusettevõtetega. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on majanduslangus toonud kaasa eraklientidest ehitustööde tellijate maksejõulisuse vähenemise, millest tulenevalt on praktiliselt lõppenud tööde tellimine võlgnikult. Samuti katkesid Soome laevaehitusfirmade tellimused, mis olid põhiliseks sissetuleku allikaks. Jätkusuutliku majandamise tagamiseks ebapiisava tellimuste ja tööde mahu tõttu tekkis võlgnikul käibe ulatuslik langus ja vahendite defitsiit ning sellest tulenevalt ka probleemid kulude katmisega. 2009.a tekkis juhatuse liikme selgituste kohaselt võlgnikul võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, mille tasumise ajatamiseks esitas võlgnik taotluse 2010.a. Taotlus rahuldati, kuid paari

kuu pärast tekkisid võlgnikul tööde saamisega raskused ning 2010.a arestis maksuhaldur nõude täitmiseks võlgniku pangakonto. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt raskendas see igapäevast majandustegevust ning võlausaldajate nõuete rahuldamist. 2011.a aprilli teises pooles lõpetati võlgniku majandustegevus. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku juhatus pidanud äriplaanis arvestama kinnisvara- ja ehitussektori tundlikkusega üldisele maailma majandusolukorrale ning riskide ilmnemisel olema konservatiivsem uute kohustuste võtmisel – võlgniku 2009.a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku laenukohustused on 2009.a kasvanud hüppeliselt, kuigi käive ja kasum olid langemas. Ajutise halduri hinnangul oli võetud kohustus seotud võlgniku plaaniga hakata tegelema kohviku pidamisega ja teenida ehitussektori langushetkel sellega tulu, kuid 2009. a oleks võlgniku juhatus pidanud oskama arvestada võimalusega, et uus toitlustusasutus ei pruugi üldise maailmamajandusolukorra taustal piisavalt kasumlikult toimida ning kuna ka ehitussektori tellimuste maht langeb ja sellest saadav tulu on vähenemas, siis võivad tekkida raskused kohustuste täitmisega. Võlgniku juhatuse liikme sõnul võlgnikul vara puudub. Võlgnikul puuduvad nii bilansivälised varad ja kohustused, kui ka põhi- ja käibevara. Viimase viie aasta jooksul ei ole juhatuse liikme kinnitusel võlgniku põhivaraga tehtud tehinguid ega sooritatud ka muid suuremaid tehinguid. Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt on võlgniku kasutada Sampo Liisingu (Danske Bank A/S Eesti filiaal) auto Citroen C3 (1.6, 2007.a.) liisinguandja nõusolekul renditud KK’ele, kes aprilli lõpus enam võlgniku juhatuse liikmega ühendust ei võtnud ja kõnedele ei vastanud, sõidukit tagastanud ei ole ning makseid ka ei tasu. Võlgniku juhatuse liige on KKe andmed edastanud 29.07.2011.a menetlemiseks ka liisinguandjale ning Incure Inkasso Agentuur OÜ-le. Politseile ärandamise kohta avaldust võlgniku juhatuse liige esitanud ei ole. Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab AS-is SEB Pank arvelduskontot numbriga XXXXXXXXX, saldo seisuga 17.06.2011.a 4,94 eurot. Võlgniku kontol on broneeringud summas 2 940,45 eurot (sh inkassonõue 2 936,29 eurot, kaardi hooldustasu 2,88 eurot ja võlgnevus väljavõtete tegemise eest 1,28 eurot). Võlgnik omab seisuga 09.06.2011.a AS-is Swedbank järgmisi kontosid: 1) arvelduskontot nr XXXXXXXXXX saldo null; 2) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX saldo -5,11 eurot (negatiivne). Võlgnik omas arvelduskontosid nr XXXXXXXXXX (02-28.10.2009.a) ja nr XXXXXXXXX (suleti 24.06.2007.a). Kontod on 08.06.2011.a seisuga arestitud. Võlgnik omab Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXX Arvelduskonto jääk seisuga 20.06.2011.a on 108,09 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole 08.06.2011. a seisuga võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ja ei ole ka viimase viie aasta jooksul olnud. Kaks sõidukit on registreeritud võlgniku vastutavas kasutuses. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgnik on 13.11.2009.a soetanud 790 000 krooni (50 490,20 eurot) eest kohviku inventari RCOÜ’lt (reg.kood XXX). Inventari eest tasuti 700 000 krooni (44 738,15 eurot) võlgniku kontolt AS-is Swedbank ning 90 000 (5 752,05 eurot) maksis võlgniku juhatuse liige KK ajutisele haldurile antud selgituste kohaselt eraisikuna. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 305 kohaldas AS V üürileandja pandiõigust poolte vahel 30.11.2009.a sõlmitud üürilepingu alusel võlgnikule üüritud ruumides olevatele asjadele. 25.02.2011.a avaldati Ametlikes

Teadaannetes võlgniku vara enampakkumisteade. AS V oli ainus enampakkumisel osaleja. Pakkumise hinnaks oli teates märgitud alghind 22 000 eurot. Seega omandas võlgniku vara AS V ning kuna AS-l V oli nõue võlgniku vastu, siis tasaarvestati ostuhind võlanõudega kattuvas ulatuses. Ajutisele haldurile teadaolevalt koosneb võlgniku vara rahast arveldusarvel ja väidetavalt ärandatud liisinguautost. Ajutine haldur hindab võlgniku reaalse vara väärtuseks ca 110 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 3 365 eurot, AS Sampo Liising summas 1 435,28 eurot, NM summas 813,80 eurot, ET summas 1 190 eurot, EM summas 651,80 eurot, IK summas 767 eurot ning AK summas 767 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 13.06.2011. a seisuga maksuvõlgnevus summas 3 139,82 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb intressi, käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, Tallinna müügimaksu sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 264,15 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 3 403,97 eurot. Lisaks on võlgnikul esitamata maksudeklaratsioon vorm TSD 2011.a maikuu eest tähtajaga 10.06.2011.a. AS-i SEB Pank edastatud andmete kohaselt on võlgniku arvelduskontol numbriga XXXXXXXXX broneeringud summas 2 940,45 eurot (sh inkassonõue 2 936,29 eurot, kaardi hooldustasu 2,88 eurot ja võlgnevus väljavõtete tegemise eest 1,28 eurot). Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on nimetatud inkassonõue Danske Bank A/S Eesti filiaali liisinguvõlgnevustest tulenev nõue. Tulenevalt AS-i Swedbank 09.06.2011.a vastusest päringule on võlgnikul käibekapitalilepingust nr 09-092350-JK tulenevalt kohustust panga ees, põhiosa võlg 13 888,75 eurot + põhiosa viivis 4 581,91 eurot + intressi võlg 893,77 eurot + Kredex tagatistasu võlg 9,15 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaal omab 20.06.2011.a seisuga võlgniku vastu järgmisi nõudeid: 1) liisingulepingust tulenev nõue summas 5 208,45 eurot; 2) liisingulepingust tulenev nõue summas 5 388,69 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 37 565 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud vajalikku raamatupidamisdokumentatsiooni, mistõttu puudub võimalus tagasivõitmise võimaluste välja selgitamiseks. Täpsemat uurimist vajavad võlgniku varaga tehtud müügitehingud. Vara varjamine pankrotimenetluses on kuritegu KarS § 385 kohaselt. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik anda täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, kuna võlgniku juhatuse liige ei ole äriregistrile ega haldurile esitanud 2008. a ja 2010. a majandusaasta aruandeid. Ilmselt kujunes maksejõuetus välja 2010. aastal. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub vara kohustuste täitmiseks. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku juhatuse liikmete tegevuses võivad esineda KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses), § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) ja § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna puudub ülevaade mis on saanud võlgniku varadest. Seega tuleks vastavalt PankrS § 28 teavitada käesolevas pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludest prokuratuuri või politseid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Võlgniku kassadokumentidest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liikmele KK’ile perioodil juuli kuni detsember 2010.a tagastatud laenu summas 26 204,74 eurot (410 015 krooni). Samas on võlgniku juhatuse liige varasemalt maksejõuetuse kujunemist kirjeldades avaldanud, et juba 2009.a tekkisid võlgnikul maksuvõlad, mille tulemusena arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku arvelduskonto ning see takistas võlgniku äritegevust. Ajutise halduri hinnangul on sellise käitumisega põhjendamatult eelistatud võlgniku lähikondset isikut teistele võlausaldajatele ning laenu tagastamismaksed on tagasivõidetavad pankrotiseaduse § 113 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel. Ajutine haldur on seisukohal, et esimesed märgid võlgniku maksejõuetuse kohta ilmnesid juba 2009. aastal, mil võlgniku käibekapitali näitaja oli negatiivne ning võlgniku kasum langes järsult. Võlgniku maksejõuetus oli lõplikult välja kujunenud hiljemalt 2010.a lõpuks, mil omakapital oli pööranud negatiivseks ning võlgniku juhatuse liikmed oleks pidanud kasutusele võtma äriseadustiku § 176 toodud meetmed hiljemalt 2011.a alguses. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku tehingutes esinevad tagasivõitmise võimalused võlgniku juhatuse liikme poolt antud laenu tagasimaksete osas. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole maksejõuetus ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht (ca 37 565 eurot) ületab võlgniku reaalseid varasid (ca 110 eurot). Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 26.09.2011 määrusega OÜ KI pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ KI pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses), § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) ja § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna puudub ülevaade, mis on saanud võlgniku varadest. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1360 eurot 17 töötunni eest ning vajalike kulutuste katteks 90 eurot. Haldur palub tasu välja mõista riigilt ning ülejäänud osa võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. Juhatuse liige KK andis 26.09.2011 toimunud istungil nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamiseks isiklikest vahenditest, mis jääb puudu riigi vahenditest väljamõistetavast summast. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigilt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Ülejäänud summa, ajutise halduri tasu 963 eurot ning vajalike kulutuste katteks 90 eurot, tuleb välja mõista solidaarselt võlgnikult OÜ KI ning võlgniku juhatuse liikmelt KK Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse endisele liikmele KK, ik XXX.