Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-11-33611
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2011a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-33611
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Uxxx Lxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Uxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Swedbank AS hagi UxxxxLxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Uxxx Lxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 10 671 (kümme tuhat kuussada seitsekümmend üks) eurot 94 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa 8182,71 eurot, intress 1577,25 eurot ning põhiosa viivis 911,98 eurot. Mõista välja UxxxxLxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (8182,71 eurot) alates 20.07.2011.a kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,061% päevas. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Uxxx Lxxxxx kanda. Mõista välja Uxxx Lxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 33 senti menetluskulude katteks. Mõista välja Uxxx Lxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (479,33 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas).
1 (3)
Tagastada Swedbank AS-i arveldusarvele nr 227000000016 pool hagiavalduse esitamisel 19.07.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 tasutud riigilõivust, s.o 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 34 senti. Makse tegemisel märkida selgitusse „Swedbank hagi Uxxx Lxxxxxxvastu, maksekorraldus nr 34223 19.07.2011 osaline tagastamine“. Riigilõivu tagastamise osas saata kohtuotsus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.
Swedbank AS esitas 19.07.2011.a kohtule hagiavalduse Uxxx Lxxxxx vastu võlgnevuse 10 671,94 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 8182,71 eurot põhiosa, 1577,25 eurot intress ning 911,98 eurot põhiosa viivis. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25.08.2011.a. Hagimaterjalid on 29.07.2011.a Uxxx Lxxxxx poolt isiklikult vastu võetud. Uxxx Lxxxxx vastas kohtule 25.08.2011.a (tl 27), et võtab hagi õigeks ja on nõus kandma kohtukulud. 18.09.2011.a teatas kostja täiendavalt, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 19.09.2011.a teatas hageja esindaja kohtule, et hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde ning taotles asja lahendamist hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud krediidi- ja laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
2 (3)
sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.
Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. 19.09.2011.a kohtule esitatud avalduses taotles hageja esindaja poole riigilõivu (summas 479,33 eurot) väljamõistmist kostjalt ning poole riigilõivu (summas 479,34 eurot) tagastamist hagejale TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel. Kohus leiab, et pool riigilõivu summas 479,33 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetlusestasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel 19.07.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 tasutud riigilõivust, s.o 479,34 eurot taotluses toodud arveldusarvele.
Ülle Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.