Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
07. oktoober 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-26600
Tsiviilasi
OÜ WSH(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine
Kohtuistungi toimumise aeg
31. august 2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgniku lepinguline esindaja MS Ajutine haldur Peeter Sepper
registrist
kustutamine
teha
ülesandeks
ajutisele
21.06.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt asutati võlgnik 31.03.2009 seoses OÜ VWF H jagunemise läbiviimisega. Võlgnik omandas jagunemisel WSGOÜ 51,05% suuruse osa, mis on panditud Nordea Bank Plc Eesti filiaali kasuks OÜ EG laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks ning sõlmis 18.09.2009 käenduslepingu OÜ VWF H rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgniku majandustegevus seisnes osa hoidmises. Käesoleva aasta alguses ei nõustunud pangad pikendama VWF H OÜ laenulepinguid ning 24.05.2011 esitas Nordea Bank Plc Eesti filiaal käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude summas 2 627 839,31 eurot tähtajaga 31.05.2011. Võlgnik seda kohustust täita ei suutnud ning esitas 08.06.2011 kohtule pankrotiavalduse. Võlgnikul on pankrotimenetluse algatamise seisuga bilansilist vara 27 780 080 krooni WSGOÜ osa näol, mida haldur on hinnanud väärtusega 0 eurot. Pangakontol on 210,29 eurot. Nõudeid on võlgnikul 33 098,31 eurot, millest 497,89 eurot on käibemaksu ettemaks ja ülejäänu nõuded WSGOÜ vastu, kes on kohtusse esitanud võlgniku pankrotiavalduse. Kokku on võlgnikul vara 708,18 euro väärtuses. Võlgniku kohustused on 2 969 773,12 eurot. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Raske juhtimisvea või pankrotikuriteo toimepanemist ei ole tuvastatud. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige Janno Kell ja määrata halduri tasu 744 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Halduri tunnitasu suurus on 80 eurot, haldur töötas 9,3 tundi. Haldur palub kulutuste katteks talle hüvitada 132,05 eurot. 31.08.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 2 700 eurot. 20.09.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 2 700 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 14 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 21.09.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul reaalset vara 708,18 eurot sh maksude ettemaks 497,89 eurot. Võlgnikul on kohustusi 2 969 773,12 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Võlgnikul on nõudeid WSGOÜ vastu, kes on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu nende nõuete rahuldamise tõenäosus on vähetõenäoline. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega pankrotikuriteo tunnuseid.
Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 744 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 245,52 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,3 tundi. Halduri tunnitasu määr on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 744 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 245,52 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 132,05 eurot. Kulud tulenevad bürookuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 132,05 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata JK, kes on haldurile kinnitanud, et on nõus dokumentide hoidmisega.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.