07. oktoober 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-67323
Tsiviilasi
IEAS hagi QL Eesti filiaali vastu hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
20 437,50 eurot (319 777,33 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IEAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn) Kostja QL Eesti filiaal (registrikood XXX, XXX, lepinguline esindaja advokaat Andrus Kattel (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
01.09.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja esindaja advokaat Andrus Kattel
RESOLUTSIOON
Jätta IEAS hagi QL Eesti filiaali vastu hüvitise saamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses 100% välja IEAS-lt QL Eesti filiaali kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.03.04.2008 sõlmisid kostja ja F OÜ sõiduauto Dodge Viper, reg.märk XXX(edaspidi Dodge Viper), suhtes vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati sõidukikindlustuse poliis nr XXX (tl 7).
2.31.10.2008 toimus Harju maakonnas Jõgisoo maanteeviadukti all liiklusõnnetus, kus MT poolt juhitud sõiduauto Dodge Viper paiskus parema küljega vastu betoonkonstruktsiooni (tl 44).
3.23.12.2008 tegi kostja kahjujuhtumi suhtes otsuse, millega tunnistas kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks, luges sõiduki taastusremondi põhjendatuks, kuid vähendas väljamakstavat kindlustushüvitist QI sõidukikindlustuse tingimuste punktide 2.4.1; 4.4; 10.1 ja 10.1.4. alusel 50% võrra ja maksis hagejale kindlustushüvitisena välja 319 777,33 krooni + pukseerimise kulud summas 2669,49 krooni (tl 9-13).
4.26.12.2008 loovutas FOÜ kõik oma kindlustuslepingust tulenevad nõuded hagejale (tl 8). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 20 437,50 eurot (319 777,33 krooni), viivise seisuga 11.12.2009 summas 1 518,79 eurot (23 763,90 krooni) ja viivise 4,48 (eurot (70,10 krooni) päevas hüvitiselt alates 12.12.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 440, § 441 lg 1 ja lg 2 p 4, § 442 lg 1, § 452 lg 2, § 476, § 113 lg 1.
6.Hageja leiab, et kostja poolt kindlustushüvitise vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole kindlustuslepingust taganenud, seega oli kindlustusleping kehtiv ning kostja on kohustatud kindlustuslepingut täitma ehk maksma muuhulgas kindlustusjuhtumi toimumisel kahjuhüvitise. Hageja selgitab, et esitas lepingu sõlmimisel sõiduki ülevaatuseks kostjale. Hageja ei teadnud, et sõidukile sportsummutite paigaldamine on vaadeldav asjaoluna, millest tuleb kindlustusvõtjat informeerida. Hageja ei käsitlenud summuteid lisavarustusena ning kostja ei küsinud ka täiendavat informatsiooni. Kuna lepingu sõlmimisel aset leidnud väidetava rikkumise suhtes on kostja õiguskaitsevahendi kasutamisest loobunud, puudub kostjal õiguslik alus rakendada sellest rikkumisest tulenevaid sanktsioone hiljem või teises vormis.
7.Hageja leiab, et kostjal puudub õigus vähendada hüvitist 50% võrra. Kostja ei ole tõendanud, kuidas ja kui palju mõjutas info andmise kohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja leiab, et info andmise kohustuse rikkumine üldjuhul ei mõjuta ega mõjutanud ka vaidlusalusel juhul kindlustusjuhtumi toimimist. Asjaolu, kas hageja informeeris kostjat sõidukile sportsummutite komplekti paigaldamisest või mitte, ei saagi mõjutada liiklusõnnetuse toimumist, kuna liiklusõnnetus toimub üldteada asjaoluna sõiduki juhi või kellegi teise liikluses tehtud vea tõttu, mitte aga seetõttu, et kindlustusandjal puudus informatsioon sõiduki tehnilise karakteristika kohta. Nimetatud asjaolu võib mõjutada vaid lepingu sõlmimist, kuid kostja ei ole lepingust taganenud.
8.Kostja otsuse kohaselt oli kahjustunud sõiduki taastusremondi maksumuseks 664 554,64 krooni (neto). Peale omavastutuse mahaarvamist jäi kindlustushüvitise suuruseks 639 554,67 krooni, millest kostja hüvitas hagejale pool ehk 319 777,33 krooni. Hagejal on seega saamata pool hüvitist ehk 319 777,33 krooni. Kindlustusmaksete arvutamise osas nõustub hageja kostja otsuses esitatud arvustuskäiguga.
9.Hageja palub välja mõista viivise. Tingimuste punkti 8.7 kohaselt kohustus kostja otsustama hüvitise maksmise kohe, kui selleks on olemas vajalik teave. Kostjal oli vajalik teave olemas hiljemalt 23.12.2008, kui kostja võttis vastu otsuse kahjujuhtumi kohta. Osaline kindlustushüvitis maksti kostjale välja 06.01.2009. Seega oli kostja kohustus sissenõutav alates 06.01.2009 ning 100%-lise hüvitise maksmise kohustuse olemasolul on kostja maksmata hüvitise osas viivituses alates 06.01.2009. Hageja lähtub viivise suuruse arvutamisel viimase poolaasta intressimäärast 8%, mis on ühtlasi kostjale soodsaim. Aastaviivise suuruseks on summalt 319 777,33 krooni 25 582,20
2-09-67323 krooni. Päevaviivise (0,02%) suuruseks on seega 25 582,20 : 365 = 70,10 krooni. Kostja on perioodi 06.01.2009 - 11.12.2009 eest olnud viivituses 339 päeva. Seega on viivise suuruseks (70,10 X 339 päeva) 23 763,90 krooni.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja on ebaõigelt käsitlenud kindlustusandja õigusi õiguskaitsevahendite valikul. VÕS § 441 lõigete 1, 4 ja 5 kohaselt on kindlustusandjal õigus, kas lepingust taganeda, nõuda täiendava kindlustushüvitise maksmist või tühistada leping pettuse tõttu. Tuginedes tingimuste punktile 10.1.4 on kostja väitnud, et lisaks on kostjal õigus vähendada ka kindlustushüvitist, milline seisukoht on hageja arvates vaieldav. Hageja leiab, et VÕS § 441 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamata jätmisel on leping kehtiv. VÕS § 441 lg-s 4 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamata jätmisel võib järeldada, et leping on kehtiv kokkulepitud tasu juures ehk kindlustatud esemel on kindlustuskaitse kokkulepitud suuruses. Oma 22.12.2008 vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu ülesütlemise avalduses on kostja koos viitega VÕS §-le 519 kinnitanud oma hüvitamise kohustuse olemasolu. Kostja viide VÕS § 470 lg-le 1 ei ole eelnimetatud dokumendi kontekstis asjakohane, kuna käsitleb kindlustusandja õigusi kindlustuslepingu lõpetamisel ehk olukorras, kus leping on kehtiv ehk kindlustusvõtja on rikkunud lepinguga ettenähtud kohustust lepingu kehtivuse ajal. Seetõttu on VÕS § 441 reguleerimisala erinev VÕS § 470 reguleerimisalast, kuna VÕS § 441 sätestab õiguskaitsevahendid lepingu sõlmimisel aset leidnud rikkumiste puhuks. Kostja on hagejale 23.12.2008 otsuses ja 22.12.2008 lepingu ülesütlemise avalduses ette heitnud just lepingu sõlmimisel aset leidnud rikkumist, lepingu sõlmimisel puuduliku teabe andmist. Seega aktsepteeris kostja lepingu kehtivust ning kindlustushüvitise vähendamise õigusest on võimalik rääkida vaid peale lepingu sõlmimist hageja poolt toime pandud lepingurikkumiste puhul. Kostja otsustes ei ole sellistele rikkumistele viidatud. Kuna kostja on tunnistanud lepingu kehtivust, ei saa kostja hiljem tugineda väitele, et ümberehitusest teada saades, ei oleks kostja kindlustuslepingut sõlminud. Hageja on seisukohal, et kindlustusvõtja poolne VÕS § 440 ja tingimuste punkti 4.4. rikkumine ei võimalda kindlustushüvitise vähendamist.
11.Hageja selgitab, et liiklusõnnetus toimus põhjusel, et sõiduk sattus veelompi, mistõttu tekkis vesiliug, mille tagajärjel kaotas sõiduk juhitavuse. Vesiliu tekkimist ei saanud mõjutada sõiduki võimsuse kohta ebaõigete andmete esitamise fakt. Tegemist on formaalse lepingurikkumisega, millele kindlustusandja sai reageerida VÕS §-s 441 sätestatud korras, mh nõuda kindlustusmakse suurendamist. Liiklusõnnetuse puhul realiseerus mootorsõidukitele omane risk, juhitavuse kadu halbadel teeoludel ning sellise riski vastu oli sõidukil kindlustuskaitse olemas ning see risk ei suurenenud sõiduki mootori võimsuse suurenemisest teatamata jätmisega. Nimetatud risk oleks realiseerunud olenemata sellest, kas hageja oleks kostjale osanud anda andmeid sõidukil sportsummutite süsteemi olemasolu kohta või mitte.
12.Kostja ei ole formuleerinud selgelt ja arusaadavalt, milles seisneb hageja kohustuste rikkumine ja kuidas on selline rikkumine mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist. Esmalt tõi kostja põhjuseks hageja poolt lepingu sõlmimisel ebaõige teabe esitamise, vastuses hagiavaldusele aga ka mootorivõimsuse suurendamise, võimsuse suurendamisest teatamata jätmise ning suurendatud võimsusega sõiduki liikluses osalemise. Kostja on ka viidanud VÕS §-le 444, millest hageja järeldab, et kindlustusvõtjale heidetakse ette ka kindlustusriski võimaliku suurendamise keelu rikkumist, mida kostja oma 23.12.2008 otsuses nimetanud ei ole. Kostja on kindlustusriski suurenemisena käsitlenud kindlustatud sõiduki osalemist liikluses leides, et kuna sõidukil oli liikluses osalemine keelatud, ei oleks sõiduk keelu järgimisel saanud liiklusõnnetust põhjustada. Kostja sellekohane seisukoht on ekslik, kuna sõiduk kindlustati muuhulgas liiklusõnnetuse riski vastu ehk lepingut sõlmides nägid pooled ette, et sõiduk osaleb liikluses ja võib sattuda liiklusõnnetusse. Seega ei muutunud riski suurus kostja jaoks kuigivõrd, kuna sõiduk pidi liikluses osalema ka nende andmete järgi, mis kostjale olid teada. Kostja ei ole näidanud, kuidas suurendas kindlustusriski saabumist asjaolu, et hageja ei teatanud kostjale mootori võimsuse suurenemisest. Hüvitise vähendamisel tuleb kaaluda, mil määral suurendas mootorivõimsuse suurendamine ja sellest mitteteatamine kindlustusjuhtumi saabumise riski. Vesiliu teke ei sõltu mootori võimsusest. Seega ei
2-09-67323 mõjutanud väidetav mootorivõimsuse suurendamine kindlustusjuhtumi saabumist ning hüvitise maksmisest keeldumine on välistatud. Samal põhjusel on välistatud hüvitise vähendamine 50% ulatuses, kuna realiseerus tavapärane risk, mille vastu sõiduk kindlustati. Kindlustusjuhtumi saabumist ei soodustanud sõiduki väidetavalt suurenenud võimsus ega selle osalemine mingitel aegadel kiirendusvõistlustel. Hageja leiab, et kindlustushüvitise vähendamine on põhjendatud juhul, kui kindlustusjuhtum saabub suurenenud riskile iseloomuliku põhjuse tõttu. Sellist iseloomuliku põhjuse esinemist ei ole kostja tõendanud.
13.Asjakohatud on kostja väited, et sõiduki kasutamine liikluses ei olnud tingimuste tõttu lubatud. Kostja on hüvitise maksmisega ja lepingust taganemise õiguse mittekasutamisega tunnistanud sõiduki kasutamise kindlustuslepingu mõttes lubatavaks. Vastasel juhul puudunuks kostjal põhjus maksta välja ka osaline kindlustushüvitis. Samuti on kostja ebaõigelt välja toonud põhjusliku seose mootorivõimsuse suurendamise ja kahju tekkimise vahel. Kostja on tuginenud conditio sine qua non reeglile, kuid jätnud tähelepanuta, et conditio reegli kohaselt esineb põhjuslik seos siis, kui tagajärg põhjustatud tagajärje suhtes relevantse ehk vahetu, põhjusliku, asjakohase teo tagajärjel (relevantsusteooria). Seega tuleb conditio reeglit kasutada selliselt, et leitaks tagajärje suhtes vahetu ja vältimatu ehk relevantne põhjus. Vaidlusaluses kahjujuhtumis ei olnud vesiliug põhjustatud mitte sõiduki suurest mootorivõimsusest ega ka sellest, et kindlustusvõtja ei teatanud võimsuse suurenemisest, vaid liigvee olemasolust teekattel ja võimalik, et juhi poolt teeoludele mittevastava kiiruse valikust. Vesiliu mittetekkimisel ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Hageja märgib, et isegi, kui nõustuda, et 32,3KW võrra suurem võimsus põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise, võib kostjal tekkida õigus vähendada kindlustushüvitist võrdeliselt võimsuse suurenemisega. Sõidukikindlustuse avalduse kohaselt oli kindlustatud sõidukil mootorivõimsuseks 372 kW. Suurenenud võimsus 32,3 kW moodustab 372 kW-st 8,7 %, milline võimsuse lisamine ei ole hageja arvates, arvestades kehtivaid õigusakte, vaadeldav sõiduki keelatud ümberehitusena. Seega suurenes võimsus ja sellega koos võimalik kindlustusrisk 8,7% võrra. Viimatinimetatu tähendaks, et kostjal on õigus vähendada maksmisele kuuluvat kindlustussummat 8,7 % võrra ehk 55 641,26 krooni võrra. Samas on hageja jätkuvalt seisukohal, et vesiliu teket ning sellest tulenevat liiklusõnnetust ei mõjutanud 8,7% võrra suurenenud mootorivõimsus ning põhjus kindlustushüvitise vähendamiseks puudub. Hageja on kahjunõude esitanud kostja poolt aktsepteeritud AS SEÜesinduse 12.11.2008 kalkulatsiooni alusel. Sõiduk on senini remontimata ning tuginedes Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-131-04, tuleb sõiduki kahju hinnata kalkulatsiooni alusel.
14.Hageja leiab, et kindlustusriski ei suurendanud sõiduki kasutamine võistlustel, kuivõrd kindlustustingimuste punkti 10.3 kohaselt ei ole võistlusel osaledes saabunud kahju vaadeldav kindlustusjuhtumina. Kiirendusvõistlustel osalevad tänavalegaalsed sõidukid. Seega on ebaõige kostja väide, et võistlusel osalemine suurendas kindlustusjuhtumi saabumise riski. Sõidukil puudus võistlustel osaledes lihtsalt kindlustuskaitse. Kostja viited võistluste käigus kuluvatele detailidele on oletuslikud ja paljasõnalised. SpeedEst kiirendusvõistlusel kasutatavad sõidukid on oluliselt tihedamini kontrollitud ja töökindlamad, kui tavasõidukid, mille tehnilist korrasolekut kontrollitakse kord 1- 3 aasta tagant. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kahjujuhtum toimus mõne kiirendusvõistlusel kulunud või deformeerunud sõlme või saabunud tehnilise rikke tõttu. Ebaõige on kostja väide, et hageja peab tõendama, et liiklusõnnetus ei toimunud näiteks kulunud rehvide tõttu. Asjatundja arvamuse (tl 92-101) kohaselt olid rehvid nõuetekohased ehk turvisemustri sügavus oli üle 1,6 mm, milline asjaolu on visuaalselt hinnatav ka kostja poolt esitatud fotolt. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja väidet sõidukil 850 hj võimsuse olemasolust ja, et sõidukil asus võimsust suurendav kompressor või, et selline seadeldis liiklusõnnetuse toimumise ajal oli töökorras või rakendatud. Isegi, kui oletada, et sõiduki mootori potentsiaalne võimsus küündiks 850 hj-ni, ei ole kostja tõendanud, et sellise potentsiaalse võimsuse olemasolu mõjutab vesiliu teket või, et liiklusõnnetus toimus just suurenenud võimsuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et MT kasutas kurvi läbides ja veelompi sõites mootorivõimsust ehk kiirendas kurvis.
2-09-67323
15.Hageja leiab, et teoreetiliselt võib kostja väidet pidada õigeks selles osas, et VÕS § 470 lg 1 ei reguleeri enne kindlustuslepingu sõlmimist ja selle sõlmimisel toime pandud rikkumiste tõttu lepingu ülesütlemist. Siiski on kostja väite õigsus teoreetilist laadi, kuna faktiliselt ei sisalda vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu ülesütlemise avaldus ühtegi viidet kindlustusriski jätkuvale suurendamisele. Kaskokindlustuse lepingu ülesütlemise avalduse tekstist selgub väga üheselt, et leping öeldi üles seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat lepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ehk sõiduki ümberehitusest S AS-s. Samuti ei ole hageja eksitavalt viidanud VÕS §-le 519, kuna kostja on nimetatud sättele ise viidanud.
16.Väite kohta, et MTÜ MAK„tõend“ ei ole usaldusväärne märgib hageja, et tõendi usaldusväärsust hindab kohus. Asjaolu, et LL’a ja AH’e vahel esineb internetileheküljel Facebook seos, ei tähenda, et MTÜ MAKtõend ei ole eelduslikult usaldusväärne. Facebook ühendab „sõprade“ nime all ka teineteist tegelikkuses mittetundvaid või ka vaid töö- või ametialases suhtes olevaid isikuid. Ka on ebatäpne kostja väide, et 19.07.2008 Speedest võistlusel sai LL oma sõidukiga teise koha veel võimsamate sõidukite ees. Kostja enda poolt esitatud Speedest 19.07.2008 võistlustulemuste protokolli kohaselt on LL juhitud sõidukist vaid 8 km/h võrra aeglasem olnud 300 hj võimsusega Audi. Seega saab väita, et LL sõiduk sõitis samaväärselt ca 500 hj võrra vähema võimsusega autoga. Võistleja positsiooni ja võistlustulemusega ei saa tõendada sõiduki võimsuse suurust. Mootorivõimsus on tegelikkuses füüsikaline suurus, mille olemasolu ja täpne suurus tehakse kindlaks mõõtmisel ja katsetustel. Hageja arvates ei saa mootorivõimsust tõendada viitega tuningkomponendi olemasolule sõidukil.
17.Hageja märgib ka, et Dodge Viper oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal täielikus standardvarustuses. Väidetavalt 03.03.2008 paigaldatud lisavarustuse tegelikku paigaldamist alustati faktiliselt siiski peale kindlustuslepingu sõlmimist. Lisavarustuse komponendid paigaldati sõidukile 09.04, 11.04. ja 14.04.2008 (tl 115). Sõidukikindlustuse avaldus esitati AS Fpoolt kostjale 02.04.2008. Sõidukikindlustuse poliis väljastati 03.04.2008. Seega toimus kindlustuslepingu sõlmimine enne sõiduki väidetavat ümberehitust ning kindlustuslepingu sõlmimise ajal olid kindlustusvõtja poolt kostjale esitatud andmed tõesed. Seega väidab hageja, et kindlustuslepingu sõlmimise ajal vastas sõiduki varustus tehasevarustusele ning kindlustusvõtja ei esitanud lepingu sõlmimisel kostjale sõiduki tehnilise karakteristika kohta ebatõeseid andmeid, mistõttu puudub kostjal õigus vähendada kindlustushüvitist põhjusel, et kindlustusvõtja esitas talle lepingu sõlmimisel ebatõeseid andmeid. Kindlustusvõtja ei ole rikkunud kindlustusavaldusel esitatud deklaratsiooni. Kostja vastuväited
18.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu.
19.Hageja väide, et kuna kostja loobus kindlustuslepingust taganemise õigusest ja rakendas selle asemel õiguskaitsevahendit ehk kindlustushüvitise vähendamine, siis kuulub kogu kindlustushüvitis sissenõutavaks, on alusetu. Kindlustusandjal ei ole kohustust kindlustuslepingust taganeda ning taganemisõiguse kasutamata jätmisel või selle asemel muu vahendi kasutamisel ei muutu kindlustushüvitise nõue automaatselt täies ulatuses sissenõutavaks. 03.04.2008 sõlmitud kindlustusleping ega seadus ei sätesta, et kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale soodsama käitumisvariandi kasutamisel muutub kindlustusandja täitmise kohustus täies ulatuses sissenõutavaks. Samuti aktsepteeris hageja 02.04.2008 kindlustusavaldusel, et valeandmete esitamisest teadasaamisel võib kostja hüvitise maksmisest keelduda (tl 36). 02.04.2008 avaldusega sõlmiti seega eraldi kokkulepe, milles kindlustusvõtja nõustus tingimusteta valeandmete esitamise eest vastutama.
20.Hageja seisukoht, et kostja loobus lepingu lõpetamisest, on faktiliselt ebaõige, sest kostja ütles 22.12.2008 antud kindlustuslepingu kindlustusvõtja rikkumistele tuginedes üles. Samuti ei seisne kostja etteheited hagejale üksnes sõiduki Dodge Viper kindlustuslepingu sõlmimisel sportsummutite
2-09-67323 komplekti paigaldamisest teatamata jätmises. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sõiduki võimsust suurendati ning sellega muudeti sõiduki tüübikinnitusega määratud andmeid vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Kostja 23.12.2008 otsuses on märgitud, et kindlustusvõtja rikkumine seisneb sõiduki ümberehituse teel sõiduki registreerimistunnistusele kantud ja tüübikinnitusega määratud andmete sellises muutmises, mille tõttu sõidukiga liikluses osalemine ei olnud lubatud. Hageja suurendas sõiduki võimsust, pöördemomenti ja paigaldas tüübikinnituseta summutikomplekt. Sõidukil puudub ka ARK-i ümberehitamise luba ning tegelikele ümberehitustele vastav tüübikinnitus. Ümberehitustele tüübikinnituse andmiseks pidanuks ARK sõiduki üle vaatama ja kontrollima, kas ümberehitatult vastab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele, mida ARK ei ole teinud. Sõiduk on ARK-i poolt registreerimata, kontrollimata ning tunnustamata ümberehituses ja sellega sõiduki tüübikinnitusega määratud andmetega, mida kinnitab ka ARK-i kui sõidukite tehnoseisundi hindamiseks pädeva ametiasutuse kiri (tl 40-41). Esimese ümberehitusega muudeti seega nii mootori karakteristikuid kui heitgaaside väljalaskesüsteemi, mis LS § 13 järgi on keelatud. TSM 18.05.2001 määrusega nr 50 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 kood 701 p 5 järgi on omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine, sh ülelaadeseadmete lisamine keelatud; kood 706 järgi peab heitgaaside väljalaskesüsteem vastama E-reegli nr 59 või EL-i nõuetele. S paigaldatud väljalaskesüsteem EL-i nõuetele ei vasta, sest sellel puudus katalüsaator.
21.Kostja vähendas hüvitist põhjendustega, et sõiduki mootorivõimsust ja kiirendust suurendati sõidukile mootorivõimsust ja pöördemomenti suurendavate seadmete: toitesüsteemi juhtelektroonika Race Engine Controller, sportnukkvõlli Race Camshaft ja väljalaskesüsteemi Race Exhaust System paigaldamisega. Hageja nendest muudatustest kostjat ei teavitanud ja selliselt ei olnud sellel sõidukil liikluses osalemine nii kindlustuslepingu kui seaduse kohaselt enam lubatud. Seaduses sätestatud keelu eesmärgiks on ohutuse tagamine. Kui kindlustusvõtja ei oleks keeldu rikkunud, ei oleks kahju tekkinud. Lisaks seisneb hageja rikkumine ka selles, et sõidukiga osaleti pärast kindlustuslepingu sõlmimist kiirendusvõistlustel (tl 42) ja mootori võimsust suurendati pärast kindlustuslepingu sõlmimist oluliselt: sõiduki algupärast võimsust 505 hj suurendati kokkuvõttes 850 hj-ni. Sõidukile lisati ülelaadeseade (turbokompressor) Paxton, mis andis sõidukile lisavõimsust vähemalt 200 hj. Kindlustusleping sätestas nõude teavitada kindlustusandjat sõiduki lisaseadmete vahetamisest, ohu suurenemisest seoses sõiduki kasutamisega, sõiduki kasutusviisi muutmisest ja teistest muutunud asjaoludest võrreldes lepingus fikseerituga, samuti kohustuse kasutada sõidukit liikluseeskirja nõuete kohaselt. Sõiduki võimsuse suurendamine on otseselt seotud sõiduki juhitavusega, sõiduki juhitavus omakorda liiklusõnnetuse põhjustamise võimalikkusega. Tingimuste p 2.1, 2.4.1 ja 2.4.3 tähenduses oli lepingus fikseeritud, et vaidlusalune auto on: valmistajatehase poolt komplekteeritud standardvarustuses, st 372 kW/505hj ja ilma muudetud juhtelektroonika, sportnukkvõlli ning väljalaskesüsteemist, ning vastab õigusaktides sätestatud tehnilistele nõuetele, st et sõidukiga võib liikluses osaleda ning, et sõidukiga ei osaleta võidusõitudel (tl 44). Kõik need kindlustusvõtja kinnitused olid valed. Sõiduk, millega kehtiva õiguse kohaselt on liiklemine keelatud, ei saaks sellest tulenevalt ka liiklusõnnetust põhjustada. Seega rikkus hageja oma kohustusi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ja rikkumine toimus hagejast tuleneva asjaolu tõttu, hageja süül ning rikkumine on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, auto ulatusliku kahjustamisega autot juhtinud isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt on tegemist hageja kohustuste rikkumistega, mille korral on kostjal õigus kindlustushüvitise tasumisest keelduda, lepingust taganeda või see üles öelda. Kostja sai rikkumistest teada pärast kahjujuhtumi toimumist, mistõttu on sõltumata kahju osalise hüvitamise õiguslikust liigitamiseks üheks või teiseks õiguskaitsevahendiks tegelik tulemus sama, so hüvitisest keeldumine (vähendamine). Lepingust võib ka osaliselt taganeda või see osaliselt üles öelda. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
22.Kostja leiab, et kui hagi kuuluks rahuldamisele, siis oleks juba tasutud kindlustushüvitist ületava summa väljamaksmise eeltingimuseks sõiduki tegelik taastamine ja vastavate kuludokumentide esitamine. Kuna hageja remondiarveid ei esita, siis oleks maksimaalne hüvitissumma 397 145,25
2-09-67323 krooni (65% remondi kalkuleeritud netomaksumusest 664 554,64 kroonist) ehk 431 960,51 krooni + (50% sõiduki transpordikulust) ehk1 334,75 krooni, millest tuleb maha arvata kindlustusvõtja omavastutus 25 000 krooni ning kindlustusmakse tasumata osa 11 150 krooni = 397 145,25. Kuivõrd sellest summast on 06.01.2009 hagejale tasutud 322 446,82 krooni, siis oleks hagi rahuldamise korral maksimaalne täiendavalt tasumisele kuuluv summa (397 145,25-322 446,82=74 698,43) 74 698,43 krooni. Vastavalt oleks hagi rahuldamise korral alussumma ebaõigsuse tõttu ebaõige ka hageja viivisearvestus.
23.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et hageja on vaidlustanud kindlustushüvitise vähendamise määra, kuid sellekohased hageja väited ei rajane kindlustuslepingul ega tegelikel asjaoludel. Hageja ei eita, et suurendatud võimsuse ja kiirenduse tõttu ei olnud sõidukil liikluses osalemine seaduse kohaselt enam lubatud. Kostja ei ole hageja rikkumistega nõustunud, sest kostja sai neist teada pärast sõiduki kahjustumist ning väär on hageja väide, et hageja ei vastuta kostja ees enne kindlustuslepingu sõlmimist tehtud muudatustest tuleneva eest. Seega VÕS § 470 lg 1 rakendamine on asjas õigustatud hageja poolt pärast kindlustuslepingu sõlmimist toime pandud rikkumiste suhtes: hageja jätkas nii sõiduki võimsuse suurendamist, asus sõidukiga osalema kiirendusvõistlustel, samal ajal jättis hageja teavitamata nii algselt ebaõigetest andmetest kui hiljem hageja poolt toime pandud riskisuurendustest. Seega on kostja poolt hüvitise 50% vähendamine mõistlik ja vastab kindlustusavaldusel kokkulepitule. Kostja märgib, et hageja viide VÕS § 519 on eksitav, kuna nimetatus säte reguleerib vastutuskindlustust.
24.Hageja väited vesiliust kui vääramatust jõust ja/või vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjusest ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et välistatud on sõiduki sattumine vesiliugu kulunud rehvide tõttu ja/või õigusvastaselt suurendatud võimsusega sõiduki juhi kontrolli alt väljumise tõttu enne teel väidetavalt asunud veelompi. Samas ei kummuta need hageja väited asjaolu, et sõiduki võimsuse ja pöördemomendi suurendamisega muudetakse sõiduki juhitavust ja seega sõiduohutust. Just seetõttu, so ohutuse tagamiseks on seadusega ettenähtud sõiduki liiklusesse lubamise ohutuse kontroll (tüübikinnitus), mis tuleb läbida enne sõiduki kasutusse võtmist. Oht, et omal käel lisatud võimsusega (850 hj) sõiduk kaotab juhitavuse, on oluliselt suurem, kui see on ettenähtud korras vastava kontrolli läbinud 505 hj sõiduki puhul. Kui hageja oleks teatanud kostjale sõiduki tüübikinnituse andmete muutmist, ei oleks kostja lubanud sõidukiga liigelda enne, kui muudetud andmetega sõiduk on ARK-i vastava kontrolli läbinud ja uue tüübikinnituse saanud. Kui hageja oleks teavitanud, et kavatseb sõidukiga osaleda kiirendusvõistlustel, ei oleks kostja kindlustuslepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt erinevatel tingimustel. Kiirendusvõistlustel kasutatakse sõidukit äärmuslikes tingimustes, kus kõik mootori, ülekande ja veermiku sõlmed saavad maksimaalse koormuse. Kostjale teadaolevalt osales LL mitmetel kiirendusvõistlusel vaidlusaluse sõidukiga. Tegemist ei ole sõiduki tavapärase kasutuse ega riskiga. Kindlustusleping sõlmiti eeldusel, et sõidukiga sõidetakse liikluseeskirja nõudeid järgides. Ilmne on, et ülalnimetatud võistlustel sõiduki kasutamine ei vasta „tavalisele tänavaliiklusele“ ja sellega seotud riskidele. Seetõttu suureneb ka risk, et kiirendusvõistlustel saadud koormuste tagajärjel võib sõiduki juhitavuseks kriitiline detail tavaliikluses puruneda ja sõiduk seetõttu juhitavuse kaotada. Seega esineb põhjuslik seos hageja rikkumiste ning kahju tekkimise vahel. Kahju ei pea olema hageja teo otsene tagajärg, vaid põhjusliku seose tunnustamiseks piisab ka sellest, kui isiku teost tulenes põhjusahel. Seega kui kindlustusvõtja oleks käitunud nõuetekohaselt, ei oleks kahju tekkinud.
25.Hageja väide, et andmed sõiduki võimsusest on tõendamata, kuivõrd andmed annavad üles võistlejad ise vastavalt oma äranägemisele ei ole veenev, kuna sellest järeldub, et hageja esindaja LL luiskas 19.07.2008 Speedest võistluseks vaidlusaluse auto tegelikust võimsamaks. Võistluste protokolli järgi pidid samamoodi käituma kõik esimesed seitse võistlejat, sest muidu ei oleks L. Laumets saavutanud 19.07.2008 Speedest kiirendusvõistlusel teist kohta vaidlusalusest sõidukist võimsamate sõidukite ees ja samaväärse tulemusega. MTÜ Mootorispordi Arendamise Keskus „tõend“ ei ole usaldusväärne põhjusel, et selle juht AH on LLa sõber (tl 72). LL 13.11.2008 e-kiri kinnitab, et sõidukil oli liiklusõnnetuse hetkel Paxton supercharger (tl 68) ning 03.11.2008 fotodel
2-09-67323 sõidukist on näha kompressor Paxton (tl 69). Asjaolu, et nimetatud kompressor annab sõidukile lisavõimsust kuni 200 hobujõudu, kinnitab kompressori tooteleht. Lähtuvalt hageja poolt õigeks võetud auto võimsuse ja pöördemomendi suurendamise faktist ja selle mõjust kindlustusriskile (32,3 kW võrdub hagejal 8,7% hüvitise vähendusega) on täiendavalt lisatud kompressori Paxton puhul samaväärse metoodika rakendamisel tulemuseks ca 40% (505 hj suurendati vähemalt 200 hj, so ca 39,6%). Hageja aktsepteeritud võimsuse suurendamise ja kompressori Paxton koosmõjus oli auto tegelikult (8,7+39,6=48,3) 48,3% võrra võimsam, seega on kostja 50% hüvitise vähendamine igati proportsionaalne ja põhjendatud. Kindlustuslepingu kohaselt tasutakse kindlustushüvitis vastavalt tegelikele remondikuludele, so nende hüvitamiseks. Seega muutub hageja nõue, kui hagejal oleks nõudeõigus, täies ulatuses sissenõutavaks, kui sõiduk on tegelikult remonditud. Hagejal pole olnud takistusi sõiduki remontimiseks, kostja poolt 06.01.2009 tasutud hüvitissummast piisab vähemalt 50% tööde tegemiseks. Millegagi ei ole põhjendatud hageja viivitus.
26.Hageja väide, et sõiduki summutisüsteemi muutmine ja sõiduki võimuse suurendamine ei ole keelatud, ei ole usutav. Hageja puutub igapäevaselt kokku sõidukitele Eestis ja Euroopas esitatavate tehnonõuetega ja nende kontrollimisega liiklusregistri (endine ARK) poolt. Selline isik pidi aru saama, et sõidukile tüübikinnituseta tuuningukomplekti paigaldamine ja sellega sõiduki võimsuse kasvõi 32 kW/44 hj võrra suurendamine, seejärel ligi 200 hj võimsuse lisamine kompressori Paxton paigaldamisega on ARK-i loata keelatud. S paigaldatud „tuuningukomplekt“ EL-i nõuetele ei vasta, sest selle juurde kuuluval väljalaskesüsteemil puudub katalüsaator. Käesoleval juhul on sõidukil enne lepingut tehtud ümberehituste õigusvastasus tõendatud ARK 18.12.2008 kirjaga. Seega kindlustuslepingu kontekstis on tegemist tahtlikult õigete andmete varjamisega, sest hageja andis kostja küsimusele teadlikult ebaõige vastuse. Kindlustusandja poolt õiguskaitsevahendi osaline kasutamine on kindlustusandja õigus ning selle õiguse osaline kasutamine ei kahjusta kindlustusvõtja õiguseid. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostjal oli õigus hüvitamisest keelduda ja kostja hüvitas kahju ühepoolse hea tahte avaldusena osaliselt. Seega on hageja nõue alusetu.
27.Kindlustusriski osas tuleneb kindlustustingimuste p-dest 2.1, 2.4.1, 2.4.3, 8.2. 10.1.5 ja 10.3 üheselt, et auto kasutamine võistlusteks on kindlustuslepingu tähenduses ohu suurendamine. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse ja antud kindlustuslepingu tähenduses sõltub kindlustusrisk mh sõiduki tehnoseisundist ning kasutusest. Seega kehtib kindlustuslepingust tulenevalt eeldus, et autoga võistlemine ja auto „tuunimine“ suurendab kindlustusriski. Käesoleva asja lahendamiseks ei ole oluline põhjuslik seos. Oluline on, et kindlustusavaldusel on sõlmitud erikokkulepe VÕS § 441 regulatsiooni suhtes, mis käesoleval juhul välistab hagi rahuldamise. Hageja viitab ebaõigesti tingimuste p-le 10.3, mille tekst välistab hüvitamise kahju eest, mis kaasneb või on otseselt või kaudselt põhjustatud osalemisest võistlusel või treeningul. Seega ei ole nõutav kahju saabumine võistluse ajal. Säte haakub tingimuste punktidega 2.1, 2.4.1, 2.4.3 ja väljendab koos kindlustusavaldusel küsitud andmetega kostja tahet mitte kindlustada õigusaktidele mittevastavaid või tavaliiklusega võrreldes kõrgendatud riskiga sõidukeid, seega mitte võtta riske ja maksta hüvitist selliste sõidukite eest. See tahe oli hagejale lepingu sõlmimisel arusaadav. 22.12.2008 lepingu lõpetamise teade ja 23.12.2008 osalise hüvitise tasumise otsus ei sisalda andmeid kindlustuslepingu sõlmimise järgselt hageja toime pandud rikkumistest, kuna nimetatud dokumentide koostamise ajal ei teadnud kostja, et hageja sõidukiga osaleti kiirendusvõistlustel ja et selle võimsust oli tegelikult suurendatud rohkem, kui on märgitud S Eesti AS 05.12.2008 teates. Hageja väitis 13.11.2008 ekirjas kostjale, et kõik sõidukiga seotud tööd on teinud Silberauto. S teates ei ole märgitud Paxton Superchargerit ega selle omadusi, samuti seda, et sõidukiga osaleti kiirendusvõistlustel.
28.Kostja leiab, et HRarvamus ei ole usaldusväärne ega asjakohane. 01.03.2010 seisuga ei ole enam võimalik tuvastada tegelikku sündmuskoha olustikku, jälgi, jms. Seetõttu on kõik HRväited nt teeoludest, veelompidest ja nende mõõtmetest ning sügavusest tõendamata. Tegemist ei ole asjatundja eriteadmistel rajaneva järelduse, vaid faktiliste andmetega, mis peavad olema tõendatud. Kui 01.03.2010 leiti lumevallide vaheliselt ja lumiselt teelt veeloik ja nt teekatteaugu tõttu mõõdeti vee sügavuseks 3 cm, ei kinnita see kuidagi, et ka 31.10-01.11.2008, väidetava liiklusõnnetuse
2-09-67323 toimumise ajal, oli seal, st samas kohas sama suur ja sama sügav loik, mis põhjustas liiklusõnnetuse. HRarvamuses antud hinnangute ebaõigsust kinnitab mh see, et ühegi sellekohase tõendi ja mõõtmiseta on 31.10-01.11.2008 sündmuskoha olustiku kohta arvamuse lk 3 lõigus „Liiklusõnnetuse teeolud“ „tuvastatud“ liiklusõnnetuse aegsete teeoludena, et „aegajalt sadas vihma“; „oli sõidutee kohati suuremas osas laiusest kaetud veega“; liiklusõnnetuse järgselt tehtud fotodel on veelompide mõõtmed oluliselt suuremad ja seetõttu ka vee sügavus veelompides mõnevõrra suurem [...]. Asjas ei ole tõendeid veelompidest ega nende tegelikest mõõtmetest. Väite, et tee oli kogu ulatuses kaetud sügava veekihiga, esitas hageja esmakordselt alles 27.01.2010. HRarvamuse eesmärgiks on hageja 27.01.2010 püstitatud hüpoteesi usutavaks muutmine. Alusandmed selleks puuduvad, sest Henn Rebane ise ei ole väidetavas sündmuses osalenud ega ka sündmuskohal viibinud. Arvamuse osas „Liiklusõnnetuse tekkemehhanism“ väidetakse, et „Esmane kontakt sillaposti kraega võis toimuda fotode järgi hinnatuna umbes 4-5 m enne sillaposti lõppu sõiduki liikumise suunas. [...] seejärel peatus sõiduk mõned meetrid edasi liikununa kahe sillaposti vahelisel alal esiosaga vees.“ Kuivõrd sellised fotod puuduvad, siis on HRarvamus selles osas ebaõige. Arvamusest ei selgu, kus täpselt paiknesid „oluliselt suuremad veelombid“, kui suured need olid ja milline osa sõiduteest tegelikult veega kaetud oli. Samas just nendest faktidest sõltub hageja väite - vesiliu tekkimine - tõendamine. Järelduse kohaselt sõltub õnnetuse tekkepõhjus sellest, milliseid juhtimisvõtteid kasutas sõiduki juht vasakkurvi läbimiseks. See on vastuolus HRe-kirjaga, milles väidetakse korduvalt ja kategooriliselt, et sõiduk on vesiliu korral juhitamatu. Kuivõrd sõidukiga sõideti HRarvamuse kohaselt sügavate vee(lompide)ga kaetud teel, hageja väitel aga oli tee kogu ulatuses sügavam kui 9 mm veega kaetud, siis täiendab kostja oma vastuväiteid ja palub hagi jätta rahuldamata ka kindlustustingimuste p 10.3 alalõik 4 alusel, mille kohaselt hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud sõidukiga sõitmisest veega kaetud teel.
29.Kostja leiab, et avalduse esitamise hetkel oli hagejale teada, et peatselt on sõiduki võimsus suurem avaldatust ja hageja väidetud VÕS § 440 lg 1 tähenduses on ka sellisel juhul tegemist olulise, kindlustusvõtjale teadaoleva ja seetõttu tema poolt kindlustusandjale avaldamiseks kohustusliku asjaoluga. Asja lahendust ei mõjuta asjaolu, et hageja väidetavalt tellis sõiduki võimsuse 32,3kW (44 hj) võrra suurendamise 03.03.2008 ning see viidi lõpule 14.04.2008, sest 02.04.2008 kindlustusavalduse järgi on hageja avaldusega seotud 30 päeva pärast avalduse esitamist kindlustusandjale ning hageja väidetud võimsuse suurendamise toimingud tehti selle 30-päevase perioodi kestel. Hilisemalt suurendas hageja sõiduki võimsust veel ligi 200 hj võrra kompressori Paxton paigaldamisega. Kindlustusavaldus on kindlustuslepingu osa ja hagejal oli kohustus kostjat kirjalikult teavitada kindlustusavalduse andmete muutmisest.
30.Kostja leiab, et asja lahendust ei mõjuta hageja väide, et hageja ei teadnud, mida sõiduki kasutaja sõidukiga tegi. VÕS § 164 lg 2 kohaselt asub nõude loovutamisel uus võlausaldaja senise asemele ning VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib kostja esitada hageja vastu kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu. Kuivõrd hageja on vaidlusaluse sõiduki omanik hiljemalt alates 11.07.2007, siis omistatakse sõiduki kõikide kasutajate teadmine TsÜS § 133 kohaselt hagejale. Liiklusseaduse § 11 lg 2 järgi on sõidukiomaniku kohustus tagada talle kuuluva sõiduki õige kasutamine, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine. Ükski mõistlik ettevõtja ei usalda oma 11.07.2007 väidetavalt 1 300 000 krooni eest soetatud sõidukit poole aasta pärast mõnele teisele isikule ilma, et ta ei oleks eelnevalt kindlaks teinud kasutaja isikut, isikuga seotud riske, mh maksevõimet, sõiduki kasutamise eesmärki, ega tunneks huvi sõiduki tegeliku seisukorra, kasutamise ning kindlustamise vastu. Kohtuotsuse põhjendus
31.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
2-09-67323
32.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
33.Võlaõigusseadus (VÕS) § 422 lg 1 alusel kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
34.Sõidukikindlustuse avalduse SA020408 kohaselt esitas LL kostjale 02.04.2008 avalduse sõidukindlustuse sõlmimiseks sõidukile Dodge Viper SRT 10, reg.märgiga XXX, mootori võimsus 372kW (tl 36, 43) ning komplektsus originaal. Samuti aktsepteeris hageja 02.04.2008 kindlustusavaldusel, et valeandmete esitamisest teadasaamisel võib kostja hüvitise maksmisest keelduda (tl 36). 02.04.2008 avaldusega sõlmiti seega eraldi kokkulepe, milles kindlustusvõtja nõustus tingimusteta valeandmete esitamise eest vastutama. 03.04.2008 sõlmisid kostja ja FOÜ sõiduauto Dodge Viper suhtes vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu põhiomavastutusega 25 000 krooni (tl 7), millele kehtisid sõidukikindlustuse tingimused S21-2/2005 (tl 14-19). Sõiduk kindlustati muuhulgas liiklusõnnetuse vastu (tl 36). 12.04.2010 TS e-kirja kohaselt on Dodge Viper lisavarustuse paigaldusega seonduv töötellimus avatud AS SEÜ esinduse poolt 03.03.2008 ning vastavad komponendid paigutatud 09.04.2008, 11.04.2008 ja 14.04.2008 (tl 115-116, 142, 151-163). Sõidukikindlustuse poliis väljastati 03.04.2008. Seega toimus kindlustuslepingu sõlmimine enne sõiduki väidetavat ümberehitust, kuid pärast tellimuse esitamist. Hageja väide, et 03.03.2008 tellimus ei ole seotud vaidlusaluse sõidukiga ei ole veenev. Seega kindlustuslepingu sõlmimise ajal olid kindlustusvõtja poolt kostjale esitatud andmed formaalselt tõesed, kuid hagejale oli avalduse esitamise ajal teada, et lähiajal avalduses märgitud andmed muutuvad. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 19.10.2007 oli Dodge Viper mootoriploki vahetus, 03.03.2008 paigaldatud sportsummuti komplekt (Race Engine Controller, Race Camshaft, Race Exhaust System) tulemusena suurenevad vastavalt sõiduki mootori võimsus 44hj ning väändemoment 65Nm võrra (tl 130). Eeltoodut kinnitab ka 12.10.2009 AS S Eesti kiri, millest nähtub, et teostati 14.04.2008 sõidukile Dodge Viper nukkvõlli, mootori juhtploki ning väljalaskesüsteemi osaline vahetus, millega suurenes sõiduki mootori võimsus 32,3 kW võrra ning mootori pöördemoment kasvas 65Nm võrra (tl 59). Seega hageja väide, et kindlustuslepingu sõlmimise ajal vastas sõiduki varustus tehasevarustusele ning kindlustusvõtja ei esitanud lepingu sõlmimisel kostjale sõiduki tehnilise karakteristika kohta ebatõeseid andmeid, ei ole kooskõlas toimikus olevate tõenditega. Kohus on seisukohal, et kindlustusvõtja rikkus kindlustusavaldusel esitatud deklaratsiooni. Asja lahendust ei mõjuta asjaolu, et hageja väidetavalt tellis sõiduki võimsuse 32,3kW (44 hj) võrra suurendamise 03.03.2008 ning see viidi lõpule 14.04.2008, sest 02.04.2008 kindlustusavalduse järgi on hageja avaldusega seotud 30 päeva pärast avalduse esitamist kindlustusandjale ning hageja väidetud võimsuse suurendamise toimingud tehti selle 30-päevase perioodi kestel. Hilisemalt suurendas hageja sõiduki võimsust veel ligi 200 hj võrra, mida tõendab LL 13.11.2008 e-kiri, et sõidukil Dodge Viper oli paigutatud turbokompressor Paxton supercharge, millega lisati autole 200 hj (tl 68-70). Kohus on seisukohal, et kindlustusavaldus on kindlustuslepingu osa ja hagejal oli kohustus kostjat kirjalikult teavitada kindlustusavalduse andmete muutmisest.
35.31.10.2008 toimus Harju maakonnas Jõgisoo maanteeviadukti all (tl 186) liiklusõnnetus, kus MT poolt juhitud sõiduauto Dodge Viper paiskus parema küljega vastu betoonkonstruktsiooni. 23.12.2008 tegi kostja kahjujuhtumi suhtes otsuse, millega tunnistas kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks, luges sõiduki taastusremondi põhjendatuks, kuid vähendas väljamakstavat
2-09-67323 kindlustushüvitist QI sõidukikindlustuse tingimuste punktide 2.4.1; 4.4; 10.1 ja 10.1.4. alusel 50% võrra ja maksis hagejale kindlustushüvitisena välja 319 777,33 krooni + pukseerimise kulud summas 2669,49 krooni (tl 9-13). Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles kindlustuslepingu üles 22.12.2008 (tl 55). 26.12.2008 loovutas FOÜ kõik oma kindlustuslepingust tulenevad nõuded hagejale (tl 8). Poolte vahel puudus vaidlus kindlustusmaksete arvutamise ja arvustuskäigu osas. Vaidlus puudus sõiduki taastusremondi maksumuses suuruse summa 664 554,64 krooni üle, kuni hagile kostja poolt vastamiseni. Kostja oma vastuses on asunud seisukohale, et kuni sõiduki taastamise kuludokumentide esitamiseni ei ole võimalik tegelikku kahju suurust määrata (vaata otsuse punkt 22). Kohus leiab, et kuna kostja oma kahjujuhtumi 23.12.2008 otsuses on kahju suuruseks määranud AS SEÜesinduse 12.11.2008 kalkulatsiooni alusel 664 554,64 krooni, siis hilisem vaidlustamine kohtumenetluses ei ole põhjendatud ega tugine seadusele.
36.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal oli õigus vähendada kindlustushüvitist ning, kas kostja on kohustatud kindlustushüvitise välja maksma täies ulatuses.
37.VÕS § 440 lg 1 järgi kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. VÕS § 441 lg 1 kohaselt, kui kindlustusvõtja ei teatanud käesoleva seaduse §-s 440 sätestatut rikkudes olulisest asjaolust, samuti kui kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § 443 kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. VÕS § 444 alusel kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei teavitanud kostjat hageja sõiduki tehniliste andmete muutmisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sõiduki võimsust suurendati ning sellega muudeti sõiduki tüübikinnitusega määratud andmeid vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Kindlustusvõtja rikkumine seisneb sõiduki ümberehituse teel sõiduki registreerimistunnistusele kantud ja tüübikinnitusega määratud andmete sellises muutmises, mille tõttu sõidukiga liikluses osalemine ei olnud lubatud. Hageja suurendas sõiduki võimsust, pöördemomenti ja paigaldas tüübikinnituseta summutikomplekti. Sõidukil puudub ka ARK-i ümberehitamise luba ning tegelikele ümberehitustele vastav tüübikinnitus. Ümberehitustele tüübikinnituse andmiseks pidanuks ARK sõiduki üle vaatama ja kontrollima, kas ümberehitatult vastab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele, mida ARK ei ole teinud. Sõiduk on ARK-i poolt registreerimata, kontrollimata ning tunnustamata ümberehituses ja sellega sõiduki tüübikinnitusega määratud andmetega, mida kinnitab ka ARK-i kui sõidukite tehnoseisundi hindamiseks pädeva ametiasutuse kiri (tl 40-41). Esimese ümberehitusega muudeti nii mootori karakteristikuid kui heitgaaside väljalaskesüsteemi, mis LS § 13 järgi on keelatud. TSM 18.05.2001 määrusega nr 50 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 kood 701 p 5 järgi on omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine, sh ülelaadeseadmete lisamine keelatud; kood 706 järgi peab heitgaaside väljalaskesüsteem vastama E-reegli nr 59 või EL-i nõuetele. S paigaldatud väljalaskesüsteem EL-i nõuetele ei vasta, sest sellel puudus katalüsaator. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja rikkus VÕS § 440 lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustust oluliste asjaolude muutmise kohta. Kohus leiab, et hageja mitteteavitamine kostjat on käsitletav ka VÕS §-de 443 ja 444 rikkumisena. Hageja väide, et kostja ei taganenud lepingust VÕS § 441 lg 1 kohaselt on õige, kuid kostjal puudus enne liiklusõnnetust teave lepingu rikkumise kohta kindlustusvõtja poolt. Kostja ütles lepingu üles 22.12.2008 tuginedes VÕS §-le 470 lg-le 1, 519 lg 1 (tl 55). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et eeltoodu ülesütlemine oleks vaidlustatud. Kohus leiab, et
2-09-67323 kostjal on õigus valida temale sobivam õiguskaitsevahend. Hageja väide, et kostja oleks enne lepingu sõlmimist pidanud teostama põhjalikuma ülevaatuse ja veenduma sõiduki vastavuses tehnilises karakteristikas ei ole asjakohane. Kohus leiab, et hagejal lasus kohustus tõeste andmete esitamiseks, mida ta ka kinnitas oma allkirjaga 02.04.2008 avaldusel (tl 36). Kostja ei pidanud eeldama kindlustusvõtja poolt esitatud andmete mitteõigsuses või hilisemas muutmises. Hageja väide, et talle ei olnud teada sportsummuti paigaldamise tagajärjed sõidukile, ei ole tõsiselt võetav, kuna hageja puutub igapäevaselt kokku sõidukitele Eestis ja Euroopas esitatavate tehnonõuetega ja nende kontrollimisega liiklusregistri (endine ARK) poolt. Selline isik pidi aru saama, et sõidukile tüübikinnituseta tuuningukomplekti paigaldamine ja sellega sõiduki võimsuse kasvõi 32 kW/44 hj võrra suurendamine, seejärel ligi 200 hj võimsuse lisamine kompressori Paxton paigaldamisega on ARK-i loata keelatud. Lisaks avalduse täitnud ja allkirjastanud isik LL on üldteada kiiruskatsetel osaleja sh ka vaidlusaluse sõidukiga (vt Google). Eeltoodu on tõendatud Speedest 2008 tulemustega, et sõiduk Dodge Viper osales võidusõitudel ja et sõidukit juhtis kindlustusavalduse täitnud isik (tl 36, 42). Seega pidi olema avalduse täitjale üheselt arusaadav mõju sõidukile. Hageja väide, et vaidlusaluse sõiduki võimsuse suurendamine on tõendamata on paljasõnaline. AH’i kirja kohaselt ei ole Speedest võistlustel võimalik kontrollida auto võimsust, kuid võistleja kirjutab ankeedile auto võimsuse (tl 56). Võistlejaks oli LL. Kohus nõustub kostjaga, et LL ei oleks saanud võistlustel teist tulemust kui ta oleks sõitnud 7-8 sõidukist paarisaaja hj võrra madalama võimsusega. Kohtul on alust arvata, et hageja teadlikult ei teavitanud kindlustusandjat olulistest asjaoludest. Käesolevas vaidluses on hageja nimel tegutsenud isikud võrdsustatavad hagejaga. 38.VÕS § 452 lg 1 järgi kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtule ei ole esitatud väidet ega tõendeid, et kindlustusjuhtum oleks põhjustatud tahtlikult. Tulenevalt VÕS § 452 lg 2 kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui: 1) kindlustusvõtja on rikkunud muud kui kindlustusmakse tasumise kohustust, mis tuleb kindlustusandja suhtes täita enne kindlustusjuhtumi toimumist ja rikkumine toimub muul põhjusel kui kindlustusvõtja süü tõttu või kui rikkumine ei mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust; 2) kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele; 3) kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult; 4) kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal puudub seaduslik alus vabaneda täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, mis ei välista kahju hüvitise vähendamist.
39.Kostja vähendas hüvitist põhjendustega, et sõiduki mootorivõimsust ja kiirendust suurendati sõidukile mootorivõimsust ja pöördemomenti suurendavate seadmete: toitesüsteemi juhtelektroonika Race Engine Controller, sportnukkvõlli Race Camshaft ja väljalaskesüsteemi Race Exhaust System paigaldamisega. Hageja nendest muudatustest kostjat ei teavitanud ja selliselt ei olnud sellel sõidukil liikluses osalemine nii kindlustuslepingu kui seaduse kohaselt enam lubatud. Seaduses sätestatud keelu eesmärgiks on ohutuse tagamine. Kostja leiab, et sõiduki võimsuse suurendamine on otseselt seotud sõiduki juhitavusega, sõiduki juhitavus omakorda liiklusõnnetuse põhjustamise võimalikkusega. Hageja leiab, et tehnonõuete muutmisel ja avariil 31.10.2008 puudub põhjuslik seos. Kohus ärakuulanud tunnistaja Mihkel Toomi, kelle poolt juhitud sõiduauto Dodge Viper paiskus parema küljega 31.10.2008 Harju maakonnas Jõgisoo maanteeviadukti all vastu betoonkonstruktsiooni asub seisukohale, et põhjuslik seos on olemas. Esmalt ei oleks vaidlusaluse sõidukiga tohtinud liikluses osaleda enne kui selleks oleks väljastatud ARK-st vastav luba. Sõiduk,
2-09-67323 millega kehtiva õiguse kohaselt on liiklemine keelatud, ei saaks sellest tulenevalt ka liiklusõnnetust põhjustada. Teiseks on kohus veendunud, et sõiduki kasutajal puudus teave sõiduki olulistest muutustest juhtimisel. Kohus leiab, et mootori võimsuse suurendamine sõiduki algupärast võimsusest 505 hj kokkuvõttes 850 hj-ni, nõuab oluliselt teisi juhtimisvõtteid. Sõidukile lisatud ülelaadeseade (turbokompressor) Paxton (tl 69, 70), mis andis sõidukile lisavõimsust vähemalt 200 hj mõjutas juhtimisvõtteid ja eriti suuna muutustel halva ilmastiku korral (sadas vihma ja oli pime). Tunnistaja ütlustest selgus, et ta oli vaidlusaluse sõidukiga mõnel korral suvel sõitnud. Seega puudus tunnistajal kogemus tuunitud ja suurendatud võimsusega kiirendusvõistlustel kasutatava sõiduauto Dodge Viper juhtimiseks. Eeltoodu on eriliselt oluline, kuna sõiduauto Dodge Viper juhil oli samal aastal enne 31.10.2008 liiklusõnnetust veel paar liiklusõnnetust, mis viitab sõidukogemuse vähesusele (vt protokoll). Tunnistaja ütluste kohaselt sattus sõiduk vesiliugu kiirusega 60 km/h, mis põhjustas avarii (tl 44-45). HR27.01.2010 e-kirja kohaselt vesiliu tekkimiseks peab tee olema kaetud veekihiga (tl 60). Kohtule ei ole esitatud fotosid 31.10.2008 seisuga sündmuskoha kohta. Eeltoodu väite kinnituseks on hageja esitanud HR08.03.2010 asjatundja arvamuse (tl 92-101), kes teostas sündmuskoha vaatluse 01.03.2010 seisuga. Kohus leiab, et üle 4 kuu hiljem ja lisaks talvisel aastaajal ei ole enam võimalik tuvastada tegelikku sündmuskoha olustikku, jälgi, jms., mistõttu väited nt teeoludest, veelompidest ja nende mõõtmetest ei ole käesolevas vaidluses tõendusliku tähendusega. Kohus juhib tähelepanu, et fotodel on nähtav märkimisväärne kogus lund ja jääd. Tegemist ei ole asjatundja eriteadmistel rajaneva järelduse, vaid faktiliste andmetega, mis peavad olema tõendatud. Vesiliu teoreetiline käsitlus ei ole käesolevas asjas tõendiks (tl 60). Kohus nõustub hagejaga, et kiirendusvõistlustel (tl 42) osalemine ei ole otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega, kuid tehnilised seadmed, mis on lisatud ja vajalikud edukaks kiirendusvõistlusel osalemiseks on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Samas märgib kohus, et Tingimuste p 2.1, 2.4.1 ja 2.4.3 tähenduses oli lepingus fikseeritud, et vaidlusalune auto on: valmistajatehase poolt komplekteeritud standardvarustuses, st 372 kW/505hj ja ilma muudetud juhtelektroonika, sportnukkvõlli ning väljalaskesüsteemist, ning vastab õigusaktides sätestatud tehnilistele nõuetele, st et sõidukiga võib liikluses osaleda ning, et sõidukiga ei osaleta võidusõitudel (tl 44). Seega rikkus hageja oma kohustusi pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja oli õigustatud vähendama väljamakstavat hüvitist viitega sõidukikindlustuse tingimused S21-2/2005 punktidele 2.1, 2.4.1, 2.4.3, 10.1 ja 10.1.4. Hageja arvutus hüvitise vähendamise suuruse kohta ei ole veenev. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Menetluskulud
40.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.