Tsiviilasi nr 2-11-12988
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.oktoober 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-12988
Tsiviilasi
AS Nordea Bank Finland Plc hagi Mxxxx Fxxxxxxxxxx
vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Hagihind
1853,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Nordea Bank Finland Plc( esindaja AS Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45/47 Tallinn 10145); esindaja: OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, menetluspost: [email protected]); Kostja: Mxxxx Fxxxxxxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.september 2011a.
AS Nordea Bank Finland Plc hagi Mxxxx Fxxxxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Mxxxx Fxxxxxxxxxxxx AS Nordea Bank Finland Plc kasuks
2567,23( kaks
tuhat viissada kuuskümmend seitse) eurot ja 23 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 1853,44 eurot, intressivõlgnevus 574,23 eurot ja põhiosa viivis 139,56 eurot. Mõista välja AS Nordea Bank Finland Plc kasuks Mxxxx Fxxxxxxxxxxxx viivis 0,03% päevas tasumata põhinõudelt alates 04.10.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta kostja kanda. Mõista välja AS Nordea Bank Finland Plc kasuks Mxxxx Fxxxxxxxxxxxx menetluskulude katteks: 383,46( kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 46 senti( hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv); kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud
1 (4)
Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot ja hageja esindaja tasu 185 eurot. Mõista välja Mxxxx Fxxxxxxxxxxxx AS Nordea Bank Finland Plc kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
esitas 23.03.2011a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxx Fxxxxxxxxxxxvastu võlgnevuse, kogusummas 2567,23 eurot, nõudes. Võlgnevusest moodustab 1853,44 eurot põhivõlgnevus, 574,23 eurot intress ja 139,56 eurot viivised. Kohus saatis kostjale korduvalt menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394, kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorduvalt saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Samas eluruumis elav kostja ema keeldus menetlusdokumente vastu võtmast. Lõuna Prefektuuri poolt edastatud teatise kohaselt kinnitas kostja ema TxxxxxKxxxxxx et M.xxxxxxxxxxx elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid poeg ei viibinud tol ajahetkel kodus, kui talle posti teel menetlusdokumendid saadeti ja ta ei tea poja hetkelist viibimiskohta nimetada. 25.07.2011.a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kutse 12.09.2011.a kohtuistungile avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.08.2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. 08.09.2011.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse asja arutamiseks hageja osavõtuta. Hageja esindaja teatas, et jääb esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtuistungile ei ilmu.
AS Nordea Bank Finland Plc
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled sõlmisid 31.07.2007a Topeltneto krediitkaardi lepingu. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi, andes kostjale kasutamiseks krediiti summas 1853,44 eurot.
2 (4)
Krediitkaardi tingimuste järgi arvestatakse krediidilimiidi kasutatud osalt intressi, lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Intressimäär on kehtestatud panga hinnakirjaga 12% aastas. Pank debiteerib arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Kostja ei täitnud krediitkaardi tingimustes sätestatud kohustust tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning hageja saatis kostjale 13.07.2010a lepingu erakorralise ülesütlemise teate ja ütles lepingu sellest kuupäevast üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata krediidilimiit summas 1853,44 eurot, intressid 574,23 eurot ja viivis 139,56 eurot. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivist arvestanud vastavalt hinnakirjas sätestatule. Hinnakirja järgi (tl.13) on viivise määr tarbijakrediidi võlgnevuselt 11% aastas. See teeb 360-päevase aasta korral viivise määraks 0,03% päevas, viivis 250 päeva eest 139,56 eurot. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimäära vastavalt hinnakirjale, 12 % aastas. Intressi arvestatakse 360 päevase aasta alusel.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot. Hageja on tasunud ka riigilõivu 6,39 eurot kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja esindaja tasu summas 230,08 eurot, mis koosneb dokumentide paljundamise, komplekteerimise ja analüüsi tasust summas 63,91 eurot ja hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise tasust summas 127,82 eurot. Koos käibemaksuga 230,08 eurot. Kohus leiab, et ehkki hageja lepingulise esindaja tasu jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, on see sellise mahu ja keerukusastmega menetluse kohta põhjendamatult suur. Asjas on tegemist minimaalse keerukusastmega nõudega, mis põhineb pooltevahelisel lepingul (tl.8), pangasisestel tingimustel (tl.9) ja hinnakirjal (tl.10-17). See tähendab, et nõuded sedaliiki krediidi saajate vastu põhinevad ühtedel ja samadel tingimustel ja hinnakirjal ehk need kõik on n.ö. korduvkasutatavad, intressid ja viivised ühetaolise metoodikaga arvutatavad. Seetõttu
3 (4)
on selliste nõuete esitamine ja hagiavalduse vormistamine minimaalse keerukusega. Juba lepingus on fikseeritud õigussuhte liik- krediidileping, mistõttu puudub keerukus ka õigussuhte kvalifitseerimises ja põhjendamises. Kõik see võimaldab selletaolisi nõudeid esitada ja vormistada minimaalse töömahuga. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu puudus õigusvaidlus ka kohtumenetluses. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja esindaja tasu 10% ulatuses põhivõlast ehk 185 eurot. Hageja taotlusel ja vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.