2-11-7860/15 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Tagastada Aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU arvelduskontole nr 1120101684 ASis Swedbank või arvelduskontole nr 10102021862005 AS-is SEB Pank pool menetluses tasutud riigilõivust summas 95,87 eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Jõgeva Elamu esitas 26.02.2011. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hxxxx Pxxxxx 700,32 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 10.03.2011. a makseettepaneku. Võlgnik Hxxxx Pxxx esitas 31.03.2011. a nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamise otsustas Pärnu maakohus 26.04.2011. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.05.2011. a esitas Aktsiaselts Jõgeva Elamu kohtule hagiavalduse Hxxxx Pxxx vastu võlgnevuse summas 886,78 euro ja viivise summas 58,80 euro nõudes. Hxxxx Pxxxxteatas 20.07.2011. a kirjalikus vastuses, et ei vaidle nõudele vastu, kuid tal ei ole majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik võlga likvideerida. Hxxxx Pxxx tegi ettepaneku võla tasumise osas kokkuleppe sõlmimiseks. 23.09.2011. a esitas Aktsiaselts Jõgeva Elamu kohtule poolte vahel 23.09.2011.a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivu summas 95,86 eurot. Kohus määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 23.02.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel 11.05.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu 143,80 eurot. Kokku tasutud riigilõivu 191,73 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 95,87 eurot.