2-11-30738/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada kohtumäärus Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 01.07.2011 esitas A-OÜ avalduse pankroti algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. 09.08.2011.a. määrusega algatas kohus A-OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i. Ajutise halduri aruanne Esimestel tegevusaastatel tegeles võlgnik astelpaju istandusega. 2005.a otsustati muuta võlgniku tegevusala ning hakata tegelema kinnisvaraarendusega. Alates 2009.a võlgnikul majandustegevus puudub ning 2009.a majandusaasta aruandes avaldatu kohaselt plaanis võlgniku juhtkond äriühingu 2010.a likvideerida. Võlgniku majandustegevuse esimesed aastad (kuni 2004.a) ei olnud kasumlikud. Omakapital suudeti positiivseks pöörata ja majandustegevus kasumit teenima panna 2005.a. Samal aastal, aga otsustati peale 90% istanduse hävinemist muuta võlgniku tegevusala ning alustati tegevust kinnisvaraarendusega. Uuel tegevusalal suutis võlgnik kasumlikult tegutseda kuni 2008.a, mil üldise majandusolukorra halvenemine tõi kaasa kinnisvara hindade ja nõudluse järsu languse, mistõttu valitses turul uute elamispindade üleküllus. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt jäid samal ajal aga ehitushinnad endiselt kõrgeks, millest tulenevalt olid marginaalid olematud. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli 2008.a kahel viimasel arendusprojektil lepinguliseks partneriks ehitusettevõtja R OÜ (reg.kood XXX), kes tekitas võlgnikule ebakvaliteetse tööga kahju 25 703,70 eurot (402 175,89 krooni) ning vaatamata pretensiooni esitamisele ei ole võlgnevust tasunud. Nimetatud kahju hüvitas võlgnik omavahenditest, mille tulemusena tekkisid ka finantsraskused. Võlgniku juhatuse liikme sõnul avaldati liisinguandjale 2008.a detsembris soovi lõpetada rendileping nr XXX sõiduk BMW530D osas hiljemalt 2009.a veebruaris, kuid liisinguandja keeldus lepingut lõpetamast ega soovinud ka liisingvara tagasi. Sel ajal andsid vahendite puudumise tõttu äriühingu omanikud võetud liisingukohustuste täitmiseks võlgnikule laenu. Viimane makse tehti veebruaris 2009.a. ja vara tagastati maikuus. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt liisinguandjal sel ajal võlgniku vastu pretensioone ei olnud ning võlgniku juhatus otsustas lõpetada võlgniku tegevuse ning planeeriti jääda ootama kinnisvarasektori olukorra paranemist. 1.06.2011.a aga algatas kohtutäitur Veiko Kaasik võlgniku suhtes täitemenetlust liisinguandja nõude sissenõudmiseks, mille tulemusena algatas võlgniku juhatuse liige viivitamatult pankrotimenetluse.

Võlgniku 09.08.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a -5 717,13 eurot, varasid oli kokku summas 25 703,77 eurot, kohustusi 55 489,94 eurot ning omakapital 29 786,17 eurot. Majandustegevus puudus. Halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. 2008. a lõppes võlgnikule negatiivse omakapitaliga ning juhatuse liikmetele oli teada, et võlgnikul on raskusi liisingmaksete täitmisega, mistõttu andsid võlgniku omanikud ja juhatuse liikmed võlgnikule laenu. Seega oli võlgniku maksejõuetus lõplikult välja kujunenud hiljemalt 2008. a lõpuks ja võlgniku juhatus oleks pidanud kasutusele võtma äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Halduri hinnangul võivad võlgniku juhatuse liikmed olla rikkunud ka juhatuse liikme hoolsuskohustust pöörates ebapiisavat tähelepanu nõude sissenõudmisele. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt võlgnikul 09.08.2011.a seisuga reaalne vara puudub. Võlgniku 09.08.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kogusummas 25 703,77 eurot järgmiselt: raha ja pangakontod 0,07 eurot nõuded ostjate vastu 25 703,70 eurot Nõudena ostjate vastu on võlgniku bilansis kajastatud nõue R OÜ (reg.kood XXX) vastu summas 25 703,70 eurot (402 175,89 krooni), mis tuleneb poolte vahel 07.06.2006.a sõlmitud XXXelamu ehituse töövõtulepingu rikkumisest. Võlgniku juhatuse liige on väidetavalt üritanud 2008.a alguses nõuet sisse nõuda, kuid tulutult. Ajutise halduri hinnangul on nõue tänaseks tõenäoliselt aegunud, samuti puuduvad võlgnikul vahendid võla sissenõudmiseks. Nordea Finance Estonia AS-is, AS-is DnB NORD Liising, Swedbank Liising AS-is ja ALG Liisingu AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Võlgniku ja AS-i SEB Liising (endine ärinimi AS SEB Ühisliising) vahel on sõlmitud järgmised lepingud: Lepingu nr Ese, ehitusaasta Sõlmimise Kommentaar aeg Rendileping nr BMW 530D, 2006 14.07.2006 Leping on ennetähtaegselt XXX lõpetatud 05.03.2009.a ning lepingu ese on üle antud AS-i SEB Liising koostööpartnerile

01.08.2008. a omaniku vahetus; müüdud ROale. XXX Respo haagis, 2006 26.08.2008.a omaniku vahetus; müüdud OÜle L (reg.kood XXX). Võlgnik ei ole haldurile esitanud andmeid, mis hinnaga antud varad müüdi. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt on võlgnikule kuulunud viis kinnisasja ja neli korteriomandit. 02.11.2006.a sõlmitud notariaalse kinnistu korteriomanditeks jagamise, kokkuleppe hüpoteegi kohta, jagamise tekkiva korteriomandi müügilepingu, kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ja asjaõiguslepingute alusel võõrandas võlgnik korteriomandi registriosa nr XXX alla kantud XXX mõttelise osa kinnistust ja reaalosa eluruumi nr 2, mille üldpind on 148,70 m2 võlgniku juhatuse liikmele ja osanikule PP-ile, isikukood XXX hinnaga 83 085,14 eurot (1 300 000 krooni). Müüja ja Ostja vahelise kokkuleppe kohaselt luges Müüja Ostja poolt tasutuks tasaarveldamise teel Ostja kui laenuandja ja Müüja kui laenusaaja vahel 19.01.2006.a sõlmitud laenulepingu, 24.05.2006.a sõlmitud laenulepingu ja 17.04.2006.a sõlmitud kinnistu müügilepingust tuleneva A-OÜ ostuhinna tasumise kohustuse täitmise arvelt, kokku summas 83 085,14 eurot (1 300 000 krooni), vähendades lepingu eseme ostuhinna ulatuses võlasummat. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli lepingu esemeks vaid kinnistu ja vundament, majaosa ehitis ei olnud lepingu esemeks ning selle kohta on sõlmitud eraldi leping, mida võlgniku esindaja käesoleva aruande esitamise ajaks haldurile esitanud ei ole. Võlgnikul teadaolev reaalne vara puudub. Bilansis on kajastatud varana nõuet, mis on tõenäoliselt aegunud. Võlgniku 09.08.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 55 489,94 eurot järgmiselt: lühiajalised võlakohustused 45 652,15 eurot võlad hankijatele 8 555,37 eurot viitvõlad 1 282,42 eurot Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku võlausaldajateks AS SEB Liising summas 4 114,38 eurot, PP summas 34 883,26 eurot, AL summas 10 768,89 eurot, R OÜ summas 5 505,71 eurot ja UM AS summas 533,94 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnik esitanud kõik maksudeklaratsioonid. 15.08.2011.a seisuga on võlgnikul intressivõlast koosnev maksude ja maksete võlg summas 16,85 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 1 täitemenetlus. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 55 800 eurot.

Ajutise halduri hinnangul võib esineda tagasivõitmise võimalus võlgniku juhatuse liikmele ja osanikule PP’ile 02.11.2006.a võõrandatud korteriomandi osas asukohaga XXX. Nimetatud tehingu asjaolud vajaksid pankrotimenetluse jätkumise korral edasist analüüsi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul on kohustused summas ca 55 800 eurot ning vara puudub. Võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjustajaks eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani. Võlgniku juhatuse liikmed ja osanikud on võlgniku majandustegevuse toimimiseks andnud suures mahus laenu, mille tulemusena on nad ka võlgniku suurimad võlausaldajad käesoleval hetkel. Lisaks ei suudetud võlgniku tegevust piisavalt kohandada kinnisvaraturu jahenemise ja ehitusturu langusega, mistõttu tekkis võlgnikul käibevarade defitsiit kohustuste ja ootamatute kulude katmisel. Võlgnik on viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 55 800 eurot ning vara puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 05.09.2011 määrusega A-OÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul A-OÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1040 eurot 13 töötunni eest ning vajalike kulutuste katteks 70 eurot. Haldur palub tasu välja mõista riigilt ning ülejäänud osa võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda Oliver Ennok’i arvelduskontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigilt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot ning võlgnikult A-OÜ tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 643 eurot ning vajalike kulutuste katteks 70 eurot Oliver Ennok’i arvelduskontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. 05.09.2011 toimunud istungil nõustus võlgniku esindaja ajutise halduri tasu väljamõistmisega võlgnikult riigi vahenditest puudujääva osa ulatuses. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse endisele liikmele PP(ik XXX).