Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-61-11 Tartu, 28. september 2011. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa Osaühingu HELMIKESKUS pankrotiavaldus Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-71358 Osaühingu HELMIKESKUS ajutise pankrotihalduri Hillar Villersi määruskaebus Avaldaja osaühing HELMIKESKUS (registrikood 10516868) Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers 30. august 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-71358 ja saata asi samale ringkonnakohtule ajutise pankrotihalduri 18. märtsil 2010 esitatud määruskaebuse menetlemiseks.
1.Viru Maakohus võttis 5. jaanuari 2010. a määrusega OÜ HELMIKESKUS pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks advokaat Hillar Villersi.
4.veebruaril 2010 esitas ajutine haldur aruande, milles palus juhul, kui võlausaldajad ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks vajalikku summat kohtu deposiiti, lõpetada menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks N. Krivonossova ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Ajutine haldur luges võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning leidis, et võlgnik on maksejõuetu.
2.Viru Maakohus lõpetas 23. veebruari 2010. a määrusega OÜ HELMIKESKUS pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Maakohus avaldas teate menetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes, vabastas ajutise halduri pankrotihalduri ülesannete täitmisest, määras võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise haldurina tegutsenud vandeadvokaadi vanemabi H. Villersi ning mõistis võlgnikult välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks 16 024 krooni, millest 6200 krooni tuleb hüvitada riigi vahenditest. Maakohus leidis, et ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liige väidetavalt palgavõlgnevuse katteks loovutanud võlgnikule kuulunud kaubiku Fiat Ducato A. Rubtsovile, kes on võlgniku juhatuse liikme N. Krivonossova elukaaslane. Samuti nähtub ajutise halduri aruandest, et N. Krivonossova on teinud viimase kuue kuu jooksul võlgniku kassast sularaha väljamakseid 316 200 krooni suuruses summas. Võlgniku juhatuse liikme teos ilmnevad karistusseadustiku (KarS) § 384 lg-s 1 sätestatud teo tunnused. Esitatud dokumentidest ei nähtu otsest seost äriühingu
ettevõtlusega. Võlgniku juhatuse liikme teos võivad esineda ka KarS §-s 3851 sätestatud teo tunnused. Aruande kohaselt muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2008, kuid võlgnik ei võtnud tarvitusele äriseadustiku §-s 176 sätestatud meetmeid. Võlgniku juhatuse liikme teos võivad olla ka KarS §s 381 sätestatud teo tunnused, seejuures on põhjust kahelda 2007. a ja 2008. a raamatupidamisaruannete õigsuses kui ka esitatud audiitorite arvamustes võlgniku finantsolukorra kohta, sest ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on võlgniku majandustegevus olnud juba alates 2007. aastast kahjumlik ja kahjum on iga aastaga suurenenud ning äriühingu omakapital muutus esimest korda negatiivseks juba 2008. Seetõttu ei ole võimalik määrata võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku viimast juhatuse liiget N. Krivonossovat. Võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata ajutise pankrotihaldurina tegutsenud advokaat H. Villers. Maakohus esitas avalduse Viru Ringkonnaprokuratuurile, kontrollimaks, kas N. Krivonossova teos esinevad kuriteo tunnused.
12.märtsi 2010. a määrusega täiendas maakohus 23. veebruari 2010. a määruse resolutsiooni p 3 pärast sõna "ülesannetest" järgmiselt: "kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates". Samuti parandas maakohus sama määruse resolutsiooni p 5 järgmiselt: "Välja mõista OÜ-lt Helmikeskus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ajutise pankrotihalduri Hillar Villersi kasuks ajutise halduri tasuna 11 000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks 1394 krooni ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks välja mõistetud 1394 krooni ja ajutise halduri tasu 4806 krooni, s.o kokku summas 6200 krooni tuleb hüvitada riigi vahenditest." Ajutise halduri taotluse muuta määrust osas, millega määrati teda dokumentide hoidjaks, jättis maakohus rahuldamata.
3.Ajutine haldur H. Villers esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 23. veebruari 2010. a määruse osas, millega maakohus määras teda võlgniku dokumentide hoidjaks, ning tühistada Viru Maakohtu 12. märtsi 2010. a täiendav määrus osas, millega maakohus jättis ajutise halduri taotluse, mitte määrata teda dokumentide hoidjaks, rahuldamata, ning teha uue määruse, millega määrata võlgniku dokumentide hoidjaks N. Krivonossova. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 23. veebruari 2011. a määrusega ajutise pankrotihalduri määruskaebuse läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg 2 järgi, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustas ajutine haldur maakohtu 23. veebruari 2010. a määruse resolutsiooni p 4, millega määrati ta dokumentide hoidjaks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse selles
seaduses ettenähtud juhtudel. Vaidlustatud määrusega lõpetati menetlus OÜ HELMIKESKUS pankrotiavalduses raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel ning PankrS § 29 lg 6 järgi võivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Seega ei näe pankrotiseadus ajutisele haldurile ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega võlgniku pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 7 alusel saaks ajutine haldur esitada määruskaebuse üksnes ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Ajutine haldur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning teha uus määrus, millega tühistada Viru Maakohtu 23. veebruari 2010 määruse p 4 ja Viru Maakohtu
12.märtsi 2010 määruse p 3 ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks N. Krivonossova. Ringkonnakohtu määruses väljendatud seisukoht ei ole õige ja on vastuolus ajutise halduri institutsiooni ja mõttega. PankrS § 22 sätestab ajutise halduri ülesanded. PankrS §-st 22 ja § 56 lg-st 3 ei tulene ajutise halduri nõusolekut asuda täitma võlgniku dokumentide hoidja kohustusi pärast pankrotiavalduse menetluse lõpetamist. Samas ei saa isikule panna ka kohustusi ilma selle isiku nõusolekuta. Dokumentide hoidmine ei kuulu ajutise halduri ülesannete hulka. Pankrotiseadus ei reguleeri ega sätesta dokumentide hoidmise korda olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse. Seetõttu jättis ringkonnakohus ebaõigesti ajutise halduri kaebuse läbi vaatamata üksnes põhjusel, et pankrotiseadus ei näe ajutisele haldurile ette võimalust esitada määruskaebust pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale. Kuna seadusandja ei ole üldse näinud ette võimalust määrata dokumentide hoidjaks ajutist haldurit, ei saa võtta ajutiselt haldurilt võimalust vaidlustada enda kohta seadusliku aluseta tehtud lahendit. Selline seisukoht ei ole vastavuses põhiseaduse § 24 lg-ga 5, milles sätestatakse, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ajutine haldur leiab, et tema edasikaebeõigus tuleneb TsMS § 660 lg-st 3. Selle sätte järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-08, et menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse. Menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Äriseadustiku § 219 lg 1 alusel annavad osaühingu likvideerijad dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad ei ole dokumentide hoidjat määranud, määrab selle vajadusel kohus. Ajutine haldur on veendumusel, et juriidilise isiku juhtorganite liikmete, likvideerijate hulgast juriidilise isiku dokumentide hoidja määramise kord ja põhimõtted peavad olema ühesugused. Seega peab kohus juriidilise isiku dokumentide hoidja määramisel lähtuma TsMS §-des 602-606 sätestatust. TsMS § 606 lg 2 sätestab, et isiku määramise
avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse. Ajutine haldur leiab, et tema kaebeõigus tuleneb ka TsMS § 660 lg-st 2.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause järgi saata samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemiseks.
7.TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti. TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.
8.Kolleegium nõustub määruskaebuses toodud väitega, et pankrotiseadus ei reguleeri likvideeritava võlgniku dokumentide hoidmist, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata likvideerimismenetluseta. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et määruse peale, millega lõpetatakse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, võib esitada määruskaebuse PankrS § 29 lg 6 järgi võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Samas jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et maakohus määras ajutise halduri sama määrusega võlgniku dokumentide hoidjaks. Kuna maakohus määras ajutise halduri võlgniku dokumentide hoidjaks, kitsendas maakohus sellega ajutise halduri õigusi. Seetõttu oli ajutisel halduril TsMS § 660 lg 3 alusel õigus esitada maakohtu määruse peale osas, millega teda määrati dokumentide hoidjaks, määruskaebus ringkonnakohtule ning ringkonnakohus jättis ekslikult ajutise halduri määruskaebuse PankrS § 29 lg 6 alusel läbi vaatamata.
9.Vastuseks määruskaebuse väitele, et ajutine haldur ei ole andnud nõusolekut olla dokumentide hoidjaks, märgib kolleegium järgmist. Ajutise halduri nimetab PankrS § 22 lg 1 alusel kohus, arvestades sama seaduse §-s 56 sätestatut. PankrS § 56 lg 3 alusel annab haldur kohtule haldurina tegutsemise kohta kirjaliku nõusoleku, milles kinnitab, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. PankrS § 29 lg 8 esimese aluse järgi likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Nende sätete koostoimest leiab kolleegium, et kui isik on andnud nõusoleku tegutseda ajutise haldurina, annab ta ka nõusoleku täita likvideerija ülesandeid olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Juriidilise isiku lõpetamist ja likvideerimist reguleerib PankrS § 130. Sama paragrahvi viies lõige sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Seega on pankrotihalduril võimalik anda dokumente hoiule PankrS § 130 lg 5 alusel ka teistele isikutele. Pankrotiseaduse mõttega oleks vastuolus, kui võlgniku likvideerimismenetluseta likvideerimisel peaks likvideeritava isiku
dokumente hoidma üksnes ajutine haldur. Seetõttu tuleb PankrS § 130 lg-t 5 kohaldada analoogia alusel ka juhtudele, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Seega tuleneb PankrS § 29 lg-st 8 ja § 130 lg-st 5, et kui ajutine haldur likvideerib võlgniku, on tal kohustus vastutada dokumentide säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile, kuna kohtule antud kirjalik nõusolek tegutseda ajutise haldurina hõlmab ka likvideerija ülesannete täitmist. Samas ei saa kohus välistada halduri õigust anda dokumente hoiule teisele isikule.
10.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui lahendas
12.märtsi 2010. a määrusega ka ajutise halduri suuliselt esitatud kaebuse 23. veebruari 2010. a määruse peale, millega teda määrati võlgniku dokumentide hoidjaks. TsMS § 661 lg 1 järgi esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta TsMS § 663 lg 5 kohaselt selle viivitamatult koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Seega ei pidanud maakohus tegema täiendavat määrust, vaid saatma ajutise halduri määruskaebuse menetlemiseks ringkonnakohtule.
11.Kassatsiooniastme menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja.
12.Ajutise halduri määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Tambet Tampuu, Villu Kõve, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.