Blue Motors OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Blue Motors OÜ (likvideerimisel) likvideerija Martin Krupi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
Andra
Pärsimägi,
Anneli
Avaldaja: Blue Motors OÜ (likvideerimisel; registrikood 14000363) likvideerija Martin Krupp Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus ja saata asi maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Blue Motors OÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 25. jaanuaril 2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikku esindas avalduse esitamisel kohtu määratud likvideerija Martin Krupp (avaldaja). Tartu Maakohus võttis 19. veebruaril 2024 avalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks Andrus Õnniku. 20. märtsil 2024 määras maakohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot. Keegi maakohtu määratud summat selleks ettenähtud kontole tähtaegselt ei maksnud. 27. mail 2024 lõpetas maakohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kohustas ajutist haldurit likvideerima võlgnik ja mh määras võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija Martin Krupi.
2.Avaldaja esitas maakohtu 27. mai 2024 määrusele määruskaebuse, milles taotles dokumentide hoidja määramise osas määruse tühistamist. Avaldajalt ei ole dokumentide hoidjaks olemiseks nõusolekut küsitud ja avaldaja ei ole nõusolekut andnud. Raamatupidaja on avaldajale raamatupidamise dokumendid üle andnud osaliselt, tegemist on dokumentidega, mis on olemas registrites ja mille eraldi säilitamine ei ole otstarbekas. Puuduvad dokumendid, mille säilimise eest saaks likvideerija vastutada. Dokumendid tuleb kas hoiule anda juhatuse liikmele või jätta dokumentide hoidja määramata.
3.Maakohus keeldus 20. novembri 2024 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast. TsMS § 660 lg 3 annab kaebeõiguse isikule, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Maakohus leidis, et likvideerijal puudub seadusest tulenev kaebeõigus vaidlustada enda dokumentide hoidjaks määramist, kuna tegemist on seadusest tuleneva likvideerija kohustusega, mis on kirjas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg-s 1 ja äriseadustiku (ÄS) §-s 219. Likvideerijaks asumisega on likvideerija andnud nõusoleku täita kõiki seadusest tulenevaid likvideerija kohustusi, sh kohustust säilitada äriühingu dokumente. Seetõttu ei ole kohtul vaja eraldi likvideerija nõusolekut, kui määrab ta võlgniku dokumentide hoidjaks. Kui kohus määranuks dokumentide hoidjaks kellegi kolmanda, siis vajanuks kohus hoidja nõusolekut.
4.Avaldaja esitas 20. novembri 2024 määrusele määruskaebuse, milles taotles kohtumääruse tühistamist, määruskaebuse menetlusse võtmist ja uue kohtumääruse tegemist, millega tühistada 27. mai 2024 kohtumäärus dokumentide hoidja määramise osas. Avaldaja leiab tuginedes Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-61-11 (p 8), et alust määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole. Ühestki seadusest ei tulene likvideerija selget kohustust pankrotimenetluse lõppemisel raugemisega ja äriühingu lõpetamisel asuda raamatupidamisdokumentide hoidjaks. Dokumentide hoiustamine on seotud kuludega, mida likvideerijale ei hüvitata, seega on talle tekkinud rahaline kohustus. TsÜS § 46 lg-st 1 ei tulene, et dokumentide hoidmine on üksnes likvideerija ülesanne. Seda ei tulene ka ÄS §-st
219.Kuna sätetes on loetelu isikutest, kellele saab dokumente hoiule anda, tuleb küsida ka nõusolekut. Kui kohus on ilma nõusolekut küsimata määranud dokumentide hoidjaks likvideerija, siis on likvideerija õigusi kitsendatud ning likvideerijal on TsMS § 660 lg-st 3 tulenev kaebeõigus määruskaebuse esitamiseks. Kaebeõigus tuleneb ka pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-st 6, sest likvideerija on äriühingu seaduslik esindaja ja esitas pankrotiavalduse.
5.Maakohus edastas määruskaebuse 6. detsembril 2024 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule 27. mai 2024 määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Avaldaja meelest jäeti tema kaebus ebaõigesti menetlusse võtmata ning määrati ta seadusliku aluseta ilma temalt nõusolekut küsimata dokumentide hoidjaks.
8.TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette 2
nähtud teisti. TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Määrus, millega avaldaja määrati dokumentide hoidjaks, kitsendab avaldaja õigusi, mistõttu on tal määruse peale kaebeõigus TsMS § 660 lg 3 alusel (vt ka RKTKm 28. september 2011 nr 3-2-1-61-11, p 8). Maakohus keeldus seega ekslikult avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebeõiguse puudumise tõttu.
9.Vastuseks määruskaebuse sisulistele väidetele märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määruses viitas maakohus dokumentide hoidja määramise alusena TsÜS § 46 lg-le 1 ja ÄS §le 219 ning leidis, et likvideerijaks asumisega andis avaldaja nõusoleku mh säilitada äriühingu dokumente. Iseenesest on õige, et likvideerija on üks neist, kellelt võib võlgniku dokumentide hoidmist TsÜS § 46 lg 1 ja ÄS § 219 lg 1 järgi eeldada. Avaldaja määrati võlgniku likvideerijaks Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18360 ja ta andis selleks nõusoleku. Samas võib ajutise halduri määramisel tulenevalt PankrS § 22 lg-st 1, § 29 lg-st 8 ja § 56 lg-st 3 pidada dokumentide säilimise eest vastutavaks ka ajutist haldurit. Lisaks saab äriregistriseaduse (ÄRS) § 23 lg-t 8 tõlgendada selliselt, et kui pankrotivõlgnikust äriühing pankrotiavalduse menetluse raugemisel registrist kustutatakse, märgitakse äriühingu juhatuse liige dokumentide hoidjaks, kui ei ole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 29 komm 9.3.4.4). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ÄRS § 23 lg 8 on muutumatuna üle võetud kuni 1. veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 58 lg-st 4, milles viidatud sama paragrahvi 1. lõike punkt 1 oli sõnastatud järgmiselt: „Äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist.“ ÄRS § 23 lg 1 p-l 1 ja lg-l 8 ei ole omavahel loogilist seost, kuid seletuskirja (äriregistri seadus 493 SE) kohaselt on muudatused §-s 23 võrreldes ÄS §-ga 58 sõnastuslikud ning tehtud terminite ühtlustamiseks. Sellest saab järeldada, et seadusandja ei soovinud muuta põhimõtet, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata hoiab dokumente juhatuse liige (või teda asendanud likvideerija). Eelnevast tuleneb, et võlgniku dokumentide hoidja tuleb praegusel juhul valida isikute seast, kellel kõigil on seadusest tulenev kohustus olla dokumentide hoidjaks ilma neilt selleks eraldi nõusolekut küsimata. Maakohus ei põhjendanud 27. mai 2024 määruses, millega kohus pankrotimenetluse lõpetas ja dokumentide hoidja määras, miks tuleb eelistada likvideerijat dokumentide hoidjana juhatuse liikme või ajutise halduri asemel. ÄS § 219 lg 2 eeldab, et koos dokumentide hoidja nime ja isikukoodiga kantakse registrisse ka tema elektronposti aadress, et lihtsustada dokumentide hoidjaga kontakti leidmist.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
11.TsMS § 663 lg 2 järgi ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
3
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.