2-11-8966
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-11-8966
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi võlgnevuse ja viivise nõudes 549,35 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kxxxxx
Kxxxxx
vastu
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar, OÜ Julianuse Õigusbüroo (asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; epost: [email protected]); Kostja: Kxxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-11-8966
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Julianus Inkasso OÜ esitas 07.07.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 1098,64 eurot saamiseks. Kohus tegi 29.07.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 21.01.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Avaldaja esindaja on kinnitanud määruse kättesaamist 31.01.2011.a. Julianus Inkasso OÜ esitas 02.03.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse Kxxxxx Kxxxxxx vastu võla 549,35 eurot ja viivise 549,29 eurot nõudes. 12.04.2011.a määrusega keldus kohus hagi menetlusse võtmisest ning saatis selle kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kirjad tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 29.06.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 29.06.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 29.06.2011.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks
2-11-8966 Kostja sõlmis AS-ga Elisa Mobiilsideteenused 01.02.2007.a liitumislepingu nr 1596378, millega AS Elisa Mobiilsideteenused võttis endale kohuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid, kostja kohustus osutatud teenuste ja saadud kaupade eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja tarbis teenust, kuid jättis selle eest nõuetekohaselt maksmata. AS Elisa Mobiilsideteenused on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud perioodi 18.07.2007 – 28.02.2011 viiviste suuruseks 1088,54 eurot. Hageja taotleb viivise tasumist nimetatud perioodi eest vähem – summas 549,29 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud summas 162,97 eurot, millest 750 krooni (47,93 eurot) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 115,04 eurot hagi esitamisel. Lisaks tasus hageja 28.06.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 21.01.2011.a määrusega, hageja esindaja on kinnitanud määruse kättesaamist 31.01.2011.a. Hagi samas nõudes esitati Harju Maakohtule 02.03.2011.a. Seega ei saa hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot lugeda hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 121,43 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 198,13 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.