Võlaõigus › Töövõtulepingud

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-5)

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kostja väited poolte vahel lepingu olemasolu kohta on vastuolulised. Esmalt puudub kostja vastuväitel leping juhatuse liikmete vahel. Seejärel on kostja väitnud, et hageja õiguseelnejaga suhtles küll tolleaegne OÜ Maveter tööjuht H.R. , kuid tagantjärele kontrollimisel on selgunud, et tööjuht ei pidanud ülesannetest kinni. Kohtu arvates tõendavad nii kostja enda vastuväited, esitatud töömahutabelid, veose saatelehed, tunnistaja Andro Tamme kohtuistungil antud ütlused, aga ka kostja poolt teenuse eest arve nr 199 osaline tasumine poolte vahel transporditeenuse osutamise lepingu olemasolu. Viidatud lepingu alusel on OÜ Mithra teostanud saatelehtedel (tl 7-12) märgitud mahus veoautodega puistematerjali vedu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Eeltoodud sättest tuleneb kostja töötajate esindusõigus transporditeenuse tellimisel. Nii kostja esindaja ise kui ka tunnistaja Andro Tamm on kinnitanud, et tööjuht H.R. tegutses kostja nimel ja kostja on tema sellist tegevust talunud. Saatelehtedel on kostja tööjuhi allkiri, et transporditeenus on sihtkohas vastu võetud. Tunnistaja Andro Tamme, kes on OÜ Mithra juhataja, ütlustest (tl 98) nähtub, et esmalt helistas talle kostja töötaja Hillar ja tellis puistematerjali veo. Hinna osas rääkis tunnistaja üle Olev Ploompuuga ja hiljem on tunnistaja arve tasumata jätmise pärast samuti suhelnud Olev Ploompuuga, kes on lubanud arve tasuda. Kostja väide, et OÜ Mithra on seotud võimaliku puistematerjali vargusega, on tõendamata. Kui kostja enda töötajad on rikkunud neile pandud töökohustusi, tuleb kostjal kahju hüvitamise nõuded suunata nende isikute vastu.

ei ole kokku leppinud võlasuhtes kohaldatavas viivise määras, tuleb viivise arvestamisel aluseks võtta VÕS-s sätestatud viivise määr. Võlausaldaja viivise nõudeõigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleneb seadusest ja kui viivise nõue esitatakse seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ja seaduses sätestatud määras, ei saa üldjuhul kõne alla tulla selle nõudeõiguse vastuolu hea usu põhimõttega või viivise määra ebamõistlik suurus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tasumata summalt välja mõista viivis järgmiselt: 15.11.201024.01.2011 184,57 eurot (11 860,44 eur × 8% × 71 päeva/365 päeva), 25.01.2011-07.02.2011 33,34 eurot (10 864,99 eur × 8% × 14 päeva/365 päeva), 08.02.2011-11.02.2011 8,96 eurot (10 225,87 eur × 8% × 4 päeva/365 päeva), 12.02.2011-23.02.2011 23,53 eurot (8947,64 eur × 8% × 12 päeva/365 päeva), 24.02.2011-11.03.2011 22,41 eurot (6391,17 eur × 8% × 16 päeva/365 päeva), 12.03.201130.06.2011 139,94 eurot (5752,05 eur × 8% × 111 päeva/365 päeva), 01.07.2011-26.09.2011 114,41 eurot (5752,05 eur × 8,25% × 88 päeva/365 päeva), kokku 524,16 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 524,16 eurot. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel täiendavalt alates 27.09.2011 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis (so sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega) kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.