Kvaliteetinkasso OÜ hagi OÜ Maveter vastu 11 504,10 euro ja lisanduva viivise nõudes 5752,05 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hageja Kvaliteetinkasso OÜ (registrikood 11713631; asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn), esindaja juhatuse liige Kaspar Sadrak, e-post [email protected]; kostja OÜ Maveter (registrikood 10698604; asukoht Tähe 116, 51013 Tartu), esindaja juhatuse liige Olev Ploompuu, e-post [email protected] 6. september 2011
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kvaliteetinkasso OÜ hagi OÜ Maveter vastu osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Maveter Kvaliteetinkasso OÜ kasuks 6276 (kuus tuhat kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 21 senti, millest 5752,05 eurot on põhinõue ja 524,16 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 26.09.2011 seisuga.
3.Välja mõista OÜ-lt Maveter Kvaliteetinkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt 5752,05 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates 27.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 5227,89 eurot.
4.Menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv jätta kostja kanda; hageja esindaja kulud jätta 55% ulatuses kostja kanda; kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole 1(4)
käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-5)
1.04.05.2011 esitatud hagiavalduses taotles Kvaliteetinkasso OÜ OÜ-lt Maveter VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1; 113 lg 1; 637 lg 3 alusel 11 504,10 euro väljamõistmist, millest 5752,05 eurot on põhinõue ja 5752,05 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisanduva viivise 1% päevas väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja OÜ Mithra vahel 29.09.2010 suuline töövõtuleping, mille alusel OÜ Mithra osutas kostjale kokkulepitud tasu eest transporditeenust veoautodega, milleks oli kruusa vedu erinevatest karjääridest kostja ehitusobjektidele ajavahemikul 01.10.2010-15.10.2010. Teostatud tööde eest väljastas OÜ Mithra kostjale 15.10.2010 arve nr 199 summas 11 860,43 eurot maksetähtajaga 14.11.2010. Kuni käesoleva hetkeni on kostja tasunud nimetatud arvest 6108,38 eurot, mistõttu võlgneb kostja tehtud tööde eest 5752,05 eurot. OÜ Mithra on korduvalt kostjaga püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet. Hageja nõuab kostjalt viivist summas, mis ei ületa põhinõuet, kuigi tegelikult viivitatud päevade arv lubaks nõuda viivist summas 13 597,76 eurot. 27.04.2011 sõlmisid OÜ Mithra ja hageja nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 33, millega OÜ Mithra loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja lisas tõenditena koopiad saatelehtedest, 15.10.2010 arvest, 31.03.2011 arvest, 04.04.2011 nõudeõiguse loovutamise lepingust (tl 7-20). Kostja vastuväited (tl 38-39)
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kahe tegutseva äriettevõtte vahel sõlmivad kokkuleppeid ettevõtete juhatuse liikmed. OÜ Maveter juhatuse liige Olev Ploompuu ja Antti Kask ei ole sõlminud ei kirjalikku ega suulist kokkulepet OÜ Mithra esindaja Andro Tammega. Hagis mainitud ehitusobjekt on RMK Vara metskonna Hundimetsa-Suitsuvere maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. OÜ Mithra esindajaga suhtles tolleaegne OÜ Maveter tööjuht H.R. , kellel oli luba kasutada renditehnikat kuni 03.10.2010. Tagantjärele kontrollimisel on selgunud, et tööjuht ei pidanud ülesandest kinni ja jättis juhtkonna informeerimata. Nimetatud ehitusobjektil on perioodil 05.09.2010 kuni 15.10.2010 pandud toime suuremahuline puistematerjalide vargus. Kontrollitud andmetel on kõrvaldatud purustatud kruusa 5032 tonni, millega tekitati kostjale kahju summas 577 138 krooni ehk 36 885,84 eurot ning kõrvaldatud looduslikku kruusa 9178 m3, millega tekitati kahju 529 171 krooni ehk 33 820,20 eurot. Ülalmainitud materjalikoguseid kostja lepinguline tellija RMK ei tellinud ja ei tasunud. Puistematerjali vargusega on seotud kostja endised tööjuhid H.R. ja J.M. ning neli erinevat autofirmat, kellest üks on OÜ Mithra. Kostja esindaja on tekkinud probleemist ja alusetust nõudest korduvalt teavitanud OÜ Mithra esindajat Andro Tamme. Viimane on aga kõiki ettepanekuid ignoreerinud. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb VÕS §-de 76; 100; 101 lg 1 p 1, p 6; 627 lg 1 alusel rahuldada osaliselt.
4.Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata 2(4)
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kostja väited poolte vahel lepingu olemasolu kohta on vastuolulised. Esmalt puudub kostja vastuväitel leping juhatuse liikmete vahel. Seejärel on kostja väitnud, et hageja õiguseelnejaga suhtles küll tolleaegne OÜ Maveter tööjuht H.R. , kuid tagantjärele kontrollimisel on selgunud, et tööjuht ei pidanud ülesannetest kinni. Kohtu arvates tõendavad nii kostja enda vastuväited, esitatud töömahutabelid, veose saatelehed, tunnistaja Andro Tamme kohtuistungil antud ütlused, aga ka kostja poolt teenuse eest arve nr 199 osaline tasumine poolte vahel transporditeenuse osutamise lepingu olemasolu. Viidatud lepingu alusel on OÜ Mithra teostanud saatelehtedel (tl 7-12) märgitud mahus veoautodega puistematerjali vedu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Eeltoodud sättest tuleneb kostja töötajate esindusõigus transporditeenuse tellimisel. Nii kostja esindaja ise kui ka tunnistaja Andro Tamm on kinnitanud, et tööjuht H.R. tegutses kostja nimel ja kostja on tema sellist tegevust talunud. Saatelehtedel on kostja tööjuhi allkiri, et transporditeenus on sihtkohas vastu võetud. Tunnistaja Andro Tamme, kes on OÜ Mithra juhataja, ütlustest (tl 98) nähtub, et esmalt helistas talle kostja töötaja Hillar ja tellis puistematerjali veo. Hinna osas rääkis tunnistaja üle Olev Ploompuuga ja hiljem on tunnistaja arve tasumata jätmise pärast samuti suhelnud Olev Ploompuuga, kes on lubanud arve tasuda. Kostja väide, et OÜ Mithra on seotud võimaliku puistematerjali vargusega, on tõendamata. Kui kostja enda töötajad on rikkunud neile pandud töökohustusi, tuleb kostjal kahju hüvitamise nõuded suunata nende isikute vastu.
5.Kohus loeb tõendatuks, et OÜ Mithra on osutanud kostjale puistematerjali transporditeenust ja esitanud teenuse osutamise eest kostjale 15.10.2010 arve nr 199 summas 185 575,48 krooni ehk 11 860,43 eurot, kostja on jätnud aga omapoolse kohustuse teenuse osutamise eest tasu maksmiseks osaliselt täitmata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 5752,05 eurot.
6.Hageja on esitanud veel ka lisanduva viivise nõude 1% päevas tasumata põhinõudelt. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on lähtunud arvel nr 199 märgitud viivise määrast 1% päevas. Kohus leiab, et hageja lähtumine viivise arvestamisel arvel märgitud võimalikust viivise määrast on põhjendamatu, kuna viivise määra märkimine arvel ei tähenda, et võlasuhte pooled oleksid saavutanud kokkuleppe sellise viivise määra kohaldamise osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17. detsembri 2009 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 (p 11) märkinud, et „Arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel.“ Seega ei tõenda viivise määra kajastamine arvel kokkulepet viivise määras. Kuna pooled 3(4)
ei ole kokku leppinud võlasuhtes kohaldatavas viivise määras, tuleb viivise arvestamisel aluseks võtta VÕS-s sätestatud viivise määr. Võlausaldaja viivise nõudeõigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleneb seadusest ja kui viivise nõue esitatakse seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ja seaduses sätestatud määras, ei saa üldjuhul kõne alla tulla selle nõudeõiguse vastuolu hea usu põhimõttega või viivise määra ebamõistlik suurus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tasumata summalt välja mõista viivis järgmiselt: 15.11.201024.01.2011 184,57 eurot (11 860,44 eur × 8% × 71 päeva/365 päeva), 25.01.2011-07.02.2011 33,34 eurot (10 864,99 eur × 8% × 14 päeva/365 päeva), 08.02.2011-11.02.2011 8,96 eurot (10 225,87 eur × 8% × 4 päeva/365 päeva), 12.02.2011-23.02.2011 23,53 eurot (8947,64 eur × 8% × 12 päeva/365 päeva), 24.02.2011-11.03.2011 22,41 eurot (6391,17 eur × 8% × 16 päeva/365 päeva), 12.03.201130.06.2011 139,94 eurot (5752,05 eur × 8% × 111 päeva/365 päeva), 01.07.2011-26.09.2011 114,41 eurot (5752,05 eur × 8,25% × 88 päeva/365 päeva), kokku 524,16 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 524,16 eurot. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel täiendavalt alates 27.09.2011 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis (so sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega) kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi põhinõudes täielikult, jätab riigilõivu kostja kanda; rahuldades hagi kõrvalnõudes 9% ulatuses (hagi tervikuna 54,56% ulatuses), jätab hageja esindaja kulud 55% ulatuses kostja kanda; kostja menetluskulud jätab kostja enda kanda.
Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.