Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9.11.2005 laenulepingu. Hageja laenas kostjale 125 000 krooni. 5.11.2005 (õige 9.11.2005) koostasid pooled akti sularaha vastuvõtmise kohta. Kostja kohustus laenu tagastama kahes osas – 62 500 krooni 01.11.2006 ja 62 500 krooni 01.11.2007. Lepingu p 3.1. järgi on viivise suurus 0,5% tähtajaks tasumata summalt. Kostja võlga tähtajaks ei tasunud. Kostja kinnitus selle kohta, et ta on raha kätte saanud, on käsitatav konstitutiivse võlatunnistusena. Konstitutiivse võlatunnistuse alusel tekkis kostjal raha tagastamise kohustus. Hageja ja kostja vahel 09.11.2005 sõlmitud laenulepingu alusel antud laenu näol ei olnud tegemist sihtotstarbelise laenuga. Sellegi poolest ei välista hageja, et kostja kasutas 09.11.2005 sõlmitud laenulepingu alusel saadud 125 000 krooni hagejale varasema võla tasumiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja täitis rohkem kui kuu aega hiljem ehk 21.12.2005 vabatahtlikult kohtutäitur Priit Lantini vahendusel hageja varasema nõude - 196 942,40 krooni. Arvestades, et kostja on viidanud oma halvale majanduslikule olukorrale, siis on tõenäoline, et kostja tasus hagejalt 09.11.2005 saadud laenu arvelt kohtutäituri vahendusel oma eelneva võlgnevuse hagejale. Vestluses hagejaga ei ole kostja kunagi nõuet eitanud, vaid hoopis vastupidi, otsinud pidevalt võimalusi selle tasumisest kõrvale hoidmiseks, mida tõendab ilmekalt kostja vastus. Alates sellest, kui hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks, on kostja käitunud pahatahtlikult, hoides kohustuste täitmisest kõrvale. 27.10.2010 avalduses suurendas hageja nõuet ja taotleb kogu antud laenu 125 000 krooni ja viiviste 125 000 krooni väljamõistmist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Tõenditena esitas hageja 09.11.2005 laenulepingu ja 09.11.2005 akti. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Hoolimata laenulepingule lisatud aktist ei ole kostja laenusummat kätte saanud, millest tulenevalt pole kostja hagejale ka teostanud lepingu p 2 märgitud tagasimakseid. Kostja kirjutas laenulepingule alla raskete asjaolude kokkusattumise mõjul, oma tahte vastaselt ja tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja abikaasa TT laenas KL 2005.aastal 60 000 krooni. Nimetatud laenu tagatiseks koormati kostjale kuuluv maatulundusmaa XXXkülas hüpoteegiga 60 000 krooni, intressimääraga 120% aastas. Kinnistu omanik allus kohesele sundtäitmisele tulenevalt TMS§1 lg1 p1. Nimetatud laenu tagasimaksetega tekkis viivitus, millest tulenevalt alustas kohtutäitur Priit Lantin täiteasja . Aastal 2005 haigestus raskelt kostja tütar. Novembris 2005 selgus, et tütrele oli tarvis teostada ajuoperatsioon kasvaja eemaldamiseks , mille finantseerimiseks soovis kostja võtta laenu SEB Ühispangast, XXXkülas asuva kinnistu tagatisel. Pangalaenu saamise tingimuseks oli esimesel kohal asuva, hageja kasuks seatud hüpoteegi kustutamine. Novembris 2005 võttis kostja hagejaga ühendust ning soostus tasuma TT poolt võetud laenu 60 000 krooni. Hageja esitas lisatingimuse, et soostub hüpoteegi kustutamisega vaid eeldusel, et kostja kirjutab alla täiendavale laenulepingule, millega näiliselt oleks kostjale üle antud 125 000 krooni. Nimetatud leping on hageja poolt esitatud hagiavalduse aluseks. Tulenevalt kostja väga raskest seisundist ning vajadusest saada võimalikult ruttu finantseering oma tütre opereerimiseks soostus kostja mainitud lepingu allkirjastama. 15.12.2005 kustutati hageja kasuks seatud hüpoteek kinnistule XXX külas. 21.12.2005 tasus kostja kohtutäiturile Priit Lantin täiteasjas hagejale 196 942,40 krooni. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist.

05.05.2010 vastuses märgib kostja, et sõlmis hagejaga 16.05.2001 laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 60 000 krooni. Laenusumma kanti laenuvõtjale üle arveldusarvele Hansapangas . Eelpool nimetatud laenulepingu tagamiseks seati kostja kinnistule XXX külas laenuandja kasuks hüpoteek esimesele järjekohale summas 60 000 krooni. Laenu kostja tähtaegselt ei tasunud, mistõttu algatas laenuandja kohtutäitur Priit Lantini juures täitemenetluse, tuginedes poolte vahel sõlmitud laenu- ning hüpoteegi seadmise lepingule. (täitetoimik ). Hageja nõude puhul on tegemist alusetu rikastumise sooviga kostja arvel, milline tekitaks kostjale olulist varalist kahju. Hoolimata kostja poolt allkirjastatud aktist, on hagiavalduse aluseks olev laenuleping rahatu. Tulenevalt VÕS § 29 lg 1 sätestatud lepingu tõlgendamise regulatsioonist tõendab kostja pangaväljavõtte, et kostjal ei tekkinud täiendavaid sularaha sissemakseid ega ka kulutusi peale hageja poolt väidetava laenusumma kättesaamist pangakontole. 09.11.2005 sõlmitud laenuleping oli hagejale täiendavaks garantiiks 2001.aastal kostja poolt võetud kohustuse täitmiseks. Nimetatud tõendite põhjal saab järeldada, et hageja poolt hagiavalduses esitatud väited on väärad. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Deklaratiivse võlatunnistuse näol oli tegemist käesolevaks ajaks realiseeritud õigussuhte tagatisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avalduste ja kostja poolt esitatud vastustega, tõenditega ja ülekuulanud tunnistaja ja hageja vande all, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et pooled allkirjastasid 09.11.2005 laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 125 000 krooni, mille kostja kohustus tagastama kahes võrdses osas: 62 000 krooni 01.11.2006 ja 62 000 krooni 01.11.2007. Nimetatu on tõendatud kohtule tõendina esitatud laenulepinguga (lk 23). Lepingu p 4.1 järgi kehtib leping selle allakirjutamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Samal päeval allkirjastasid pooled akti (lk 24), milles kostja kinnitab sularahas 125 000 krooni kättesaamist ja hageja raha üleandmist. Kostja väidab, et laenuleping on rahatu ja vaatamata akti allakirjutamisele ta raha hagejalt ei saanud. Vaidlus tuleb lahendada VÕS laenu reguleerivate sätete alusel. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuandjana oli hagejal kohustus laen kostjale välja maksta. Laenu kostjale maksmise tõendamiseks esitas hageja akti, millele kostja sularahas 125 000 krooni saamise kohta alla kirjutas. Laenu tagastamise tähtaeg, mis on fikseeritud laenulepingu p-s 2.1, on saabunud, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks juhul, kui nõue eksisteerib. Laenusaaja põhikohustuseks on VÕS laenulepingu regulatsiooni kohaselt laenu tagasimaksmine. Laenusaaja nimetatud kohustuse tekkimise eelduseks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101. Hageja valis viidatud paragrahvi lg 1 p 1 ja p 6 märgitud õiguskaitsevahendid - kohustuse täitmise (p 1) ja

viivise nõudmise (p 6). Ka VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik on seda kohustust rikkunud. Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas laenuleping on rahatu või mitte. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest. Olulisteks lepingutingimusteks on tingimused, mis määravad lepingu olemuse ja näitavad, et pooltel oli tegelik tahe olla lepinguga seotud. Pooled on sõlminud 09.11.2005 laenulepingu ning leppinud kokku võlgnetava summa ja raha tasumise tähtaja, raha saamist on kostja kinnitanud 09.11.2005 allakirjutatud aktis. Lepingu tõlgendamist reguleeriva VÕS § 29 lg 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamise eesmärgiks on lepingu sisu väljaselgitamine. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus lepingulise suhte olemust ja eesmärki – seda, et hageja on varem kostjale laenu andnud, samuti kostja abikaasale ning ka varem vahendas laenuandmist kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja E. M . Seega ei ole vaidlusaluse laenulepingu sõlmimises poolte vahel mingeid tavapäratuid asjaolusid. Tõendatud ei ole nagu oleksid pooled vaidlusaluse laenulepinguga ümberkujundanud varasemast laenulepingust tulenevad nõuded või nagu oleks laenuleping sõlmitud selleks, et tagada hageja nõusoleku saamist hüpoteegi kustutamiseks. Laenulepingu rahatuse tõendamise kohustus lasub kostjal. Kostja ei ole laenulepingu rahatust tõendanud. Kostja väitis, et leping on sõlmitud raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Nimetatud asjaolu võib olla TsÜS § 90 lg 1 järgi tehingu tühistamise aluseks. Kostja ei ole teinud tehingu tühistamise tahteavaldust hagejale (§ 99) ning kostja poolt esiletoodud asjaolul on tehingu tühistamise tähtaeg möödunud. Pealegi ei ole kohtu arvates kostja poolt viidatud raskete asjaolude ärakasutamine võimalik, kuna kostja otsis võimalust hagejalt laenu saada, kasutades selleks isiku (tunnistaja E. M ), kelle kaudu ta oli hagejalt juba varem laenu saanud, abi; hageja ei olnud kostjale laenu andmise initsiaatoriks. Nimetatust tulenevalt ei saa kohtu seisukoha kohaselt olla tegemist raskete asjaolude ärakasutamisega hageja poolt. Kohus ei nõustu poolte väitega, et 09.11.2005 akti näol on tegemist võlatunnistusega. Selline seisukoht ei ole kooskõlas VÕS §-s 30 antud võlatunnistuse määranguga. Akt võib tõendada seda, kas hageja andis kostjale lepingus kokkulepitud laenuraha või mitte, kuid ei ole käesoleval juhul VÕS-s märgitud iseseisvaks lepinguliigiks, mis tagaks kohustuse täitmise, sissenõudmise lihtsustamise ning tõendamiskoormise vähendamise. Kuna pooled sõlmisid kirjaliku laenulepingu, siis puudus kostja kohustuse võtmise reguleerimiseks võlatunnistuse koostamise vajadus ja sellist võlatunnistust ei ole. Pooled tõlgendavad 09.11.2005 akti ekslikult võlatunnistusena. Tunnistajana üle kuulatud Enn M , kes vahendas laenu andmist kostjale, ütluste kohaselt sai kostja abikaasa hagejalt laenu 2001. Tunnistaja viis pooled kokku pärast seda, kui kostja oli pöördunud tema poole seoses raha laenamise vajadusega. Tunnistaja väitel oli ta laenulepingu allakirjutamise juures, seda, et hageja oleks kostjale raha üle andnud, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja nägi vaid ühe dokumendi – laenulepingu – allakirjutamist. Lepingule allakirjutamine toimus sadama terminali autoparklas. Tunnistaja ütlused on vastuolus hageja vande all antud ütlustega. Hageja ütluste kohaselt andis ta 9.11.2005 kostjale 250 000 krooni Kentmanni tänava Pizzabaaris. Hageja ütluste kohaselt kirjutasid pooled lepingu alla samas kohas ja samal päeval. Hageja ei mäletanud, et tunnistaja olnuks lepingu sõlmimise ja raha üleandmise juures. Hageja ütluste kohaselt kohtus ta tunnistaja ja kostjaga parklas kui arutati hageja ettepanekul uue lepingu sõlmimist ajal, mil leping hakkas aeguma. Ka tunnistaja kinnitas, et parklas arutati laenulepinguga seonduvat. Tunnistaja ütluste kohaselt kirjutati laenuleping alla parklas, kuid raha üleandmist siis ei toimunud. 05.04.2011

kohtuistungil väitis kostja, et leping kirjutati alla Liivalaia tänaval autos, kus oli ka tunnistaja. Seega on kostja ja tunnistaja, kelle ülekuulamist kostja taotles ütlused lepingu allakirjutamise koha kohta erinevad. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis hagejalt 2001 laenu kostja abikaasa TT. Esitatud laenulepingu (lk 70) kohaselt oli aga laenuvõtjaks kostja ( TT oli koos kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu pooleks lk 71-73). Tunnistaja ütlustest teeb kohus järelduse, et need ei ole usaldusväärsed, tunnistaja ei mäleta sündmusi, mille juures ta viibis aastaid tagasi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hageja poolt 6 päeva enne seda, kui kostja tasus eelmise võlgnevuse, lisatagatisest (hüpoteegist) loobumine, tõendab, et hageja sai kostjalt täiendava garantii – 09.11.2005 rahatu laenuleping. Kostja seisukoht ei põhine tõenditel. Laenulepingu rahatust ei tõenda ka kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt kostja kontole ei tekkinud täiendavaid sularaha sissemakseid pärast hageja poolt väidetava laenusumma kättesaamist. Laen ei pea ilmtingimata kostja pangakontol kajatuma, kuna hageja andis kostjale laenusumma kätte sularahas, mitte ei kandnud seda kostja pangakontole. Laenu sularahas saamist kinnitab kostja 09.11.2005 aktis. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivisena palub hageja kostjatelt välja mõista (7 988,96 eurot) 125 000 krooni. Hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni. VÕS § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingus leppisid pooled kokku viivise maksmises 0,5% suuruses tähtajaks tasumata summalt (p 3.1). Kostja on 62 500 krooni tasumisega viivituses alates 02.11.2006 ning kogu laenusumma tasumisega alates 02.11.2007. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kohtu arvates ka viivisenõue rahuldada. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 7 988,96 eurot (125 000 krooni) hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt mõista viiviseid summas 7 988,96 eurot (125 000). Hagihind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi 7 988,96 eurot (125 000 krooni). Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.