Osaühing Vescova hagi Vetapro CHATEAUBOURG OÜ (endine Basseiniehitus OÜ) vastu võlgnevuse, viivise ja kahjuhüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
79 405,94 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Vescova OÜ (registrikood: 10981542; aadress: Harju maakond, Maardu linn, Kroodi tn 1, 74114); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vitali Šipilov (Advokaadibüroo TGS Baltic; e-post: [email protected]); Kostja: Vetapro CHATEAUBOURG OÜ (endine Basseiniehitus OÜ; registrikood: 12139068; Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 1, 74001; [email protected], [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: A. V. (isikukood: xxxx; xxxx; telefon: xxxx; e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
25.08.2021 kohtuistung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov osavõtul.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt Vetapro CHATEAUBOURG OÜ hageja Osaühing Vescova kasuks välja:
2.2.põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 354,48 eurot;
2.3.põhinõudelt summas 42 210 eurot arvestatav viivis alates 23.09.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas, kuid koos punktis 2.2 nimetatud viivisega mitte rohkem kui 7790 eurot;
2.4.kahjuhüvitis summas 952 eurot;
2.5.kahju hüvitamise nõudelt summas 952 eurot arvestatav viivis alates 23.09.2020 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses.
2-20-13763 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
5.Anda hagejale võimalus esitada 7 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest terviklik menetluskulude nimekiri. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, Vescova OÜ, H.M. Seafood OÜ (laenusaaja) ja VLK Trading OÜ (kostja/käendaja) sõlmisid 03.03.2020.a laenulepingu, mille järgi hageja andis H.M. Seafood OÜ-le laenu summas 45 000 eurot. Kostja on H.M. Seafood OÜ käendajaks ja tagab laenulepingu p 4.1. järgi laenulepingust tulenevaid hageja nõudeid H.M. Seafood OÜ vastu.
2.H.M. Seafood OÜ on tasunud esimese tagasimakse vastavalt laenulepingu punktile 2.2. (summas 2540 eurot), kuid ei ole tasunud laenu tagasimakseid alates 16.03.2020.a hoolimata vastavatest teavitustest. H.M. Seafood OÜ on võlgnevust ka kinnitanud.
3.Laenulepingu punkti 2.5 järgi on hagejal õigus nõuda laenu kohest tagastamist, kui H.M. Seafood OÜ ei täida kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast avaldajalt vastava teatise saamist.
4.Kostja vastutab koos H.M. Seafood OÜ-ga (laenusaajaga) solidaarselt. 08.07.2020.a esitas hageja kostja vastu nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse viivitamatut tasumist. Hageja pidas kostjaga läbirääkimisi maksegraafiku määramiseks võlgnevuse tasumiseks. Laenulepingu järgi peaks laenu viimane tagasimakse toimuma 15.12.2020.a, kuid kostja pakutud maksegraafiku järgi tasuks kostja aastal 2020 põhinõudest vaid 1750 eurot. Kostja välja pakutud maksegraafik on ebamõistlikult pikk (ligi 8 aastat) ning sellega lükati võlgnevuse tasumine sisuliselt määramata tulevikku. Seni on kostja oma võlgnevusest 45 000 – 2540 = 42 460 eurot tasunud 21.08.2020 vaid 250 eurot.
5.H.M. Seafood OÜ (laenusaaja) on kohustatud Laenulepingu punkt 2.1. järgi laenu tagasi maksma vastavalt Laenulepingu punktis 2.2. sätestatud graafikule. H.M. Seafood OÜ on rikkunud Laenulepingus sätestatud laenu tagasimaksmise korda hoolimata hageja vastavasisulise teatise saamist. Juhul, kui H.M. Seafood OÜ (laenusaaja) ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi, lasub see kohustus kostjal (Laenuleping punkt 4.2).
2-20-13763 Käesoleval juhul ei ole kostja täitnud oma kohustusi hageja ees, kuigi pooltevaheline kirjavahetus tõestab, et kostja on oma kohustust tunnistanud.
6.Hageja esitab nõude Kostja vastu, sest kostja vastutab koos H.M. Seafood OÜ-ga (laenusaajaga) solidaarselt. Vastavalt Laenulepingu punktile 4.2. kohustub kostja täitma Laenulepingust tulenevad nõuded täies ulatuses (sh põhisumma, viivised, kahju, sissenõudmisega seotud kulutused ja muud võimalikud laenulepingust tulenevad nõuded) ning vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnik. Järelikult on Hagejal õigus nõuda Kostjalt H.M. Seafood OÜ kohustuste täitmist VÕS § 65 lg 1 järgi. Laenulepingu punktist 4.3 nähtub, et kostja vastutus on piiratud 50 000 euroga.
7.Tekkinud on viivis. Vastavalt Laenulepingu punktile 4.2.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Laenulepingu punkti 3.2 järgi on viivise suurus 0,2% sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arvestades, et laenusaaja on tasunud esimese osamakse 2540 eurot ning 21.08.2020 on kostja tasunud 250 eurot, siis seisuga 22.09.2020 on tekkinud põhivõlgnevuselt viivis summas 5 354,48 eurot.
8.Hagejal on ka nõue kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale kohtueelset õigusabiteenust kokku 5 h ja 12 min tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga ligi 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), mis moodustab kokku 952 eurot. Hageja tõendab oma nõuet Advokaadibüroo TGS Baltic poolt esitatud arvetega. Arvel kajastuvates tööde aruannetest nähtub, et õigusabiteenuse osutamine hõlmas tutvumist asja materjalidega, õiguslikku analüüsi, nõudekirja koostamist, läbirääkimisi vastaspoolega ning muid otseselt vaidlusega seonduvaid töid. Hageja on seisukohal, et kõik teenuse käigus osutatud tööd on põhjendatud ja vajalikud ning õigusabiteenuse hind on mõistlik. Hageja esitab käesolevaga edasiulatuva viivisenõude, milles palun kostjalt välja mõista õigusteenuse osutamisega seonduvalt põhinõudelt summas 952 eurot viivise arvates hagiavaldusele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhinõue summas 42 210 eurot; põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 354,48 eurot; põhinõudelt summas 42 210 eurot arvestatav viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas; kahjuhüvitis summas 952 eurot; kahju hüvitamise nõudelt summas 952 eurot arvestatav viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja esialgsest vastusest nähtuvalt taanduvad kostja vastuväited hagile sellele, et (i) 03.03.2020 laenuleping, mida kostja käendas, oli sõlmitud läbi kostja eksitamise, mille pani toime laenusaaja H.M.Seafood OÜ esindaja M. L., ning (ii) laenuleping oli rahatu, kuna laenusumma saamine laenusaaja H.M.Seafood OÜ ei ole tõendatud. Kostja vastuväited on alusetud ja tõendamata. Hageja ei saa laenuandjana vastutada selle eest, et laenusaaja on väidetavalt eksitanud kostjat. Igal juhul on möödunud tähtajad laenulepingu tühistamiseks (TsÜS § 99). Seonduvalt teise vastuväitega märgib hageja, et laenulepingu väidetava rahatuse tõendamiskohustus lasub kostjal, mitte hagejal (RKTKo nr 3-2-1-147-05, p 12; nr 2-09-43030/27 põhjenduste lg 6). Lisaks on kohtupraktikas
2-20-13763 märgitud, et kui kostja põhivastuväiteks on, et laenuleping on rahatu, siis peab ta selgitama, kas tegemist on kehtetu või tühise tehinguga (lahend nr 2-11-46431/60, p 6, lõik 9).
11.Laenuleping ei ole rahatu. Hageja selgitab, et algselt sõlmis hageja laenusaaja H.M.Seafood OÜ-ga 25.09.2019 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 39 000 eurot. Selle alusel kandis hageja H.M.Seafood OÜ-le üle samal päeval laenusumma 39 000 eurot. 25.09.2019 laenulepingu järgi oli laenu tagastamise tähtajaks 25.10.2019 (lepingu p 1.3). Selleks ajaks H.M.Seafood OÜ laenu ei tagastanud. Nii kinnitas H.M.Seafood OÜ 18.05.2020 saldoteatises, et tema võlgnevus hageja ees oli 25.09.2019 laenulepingu järgi 39 000 eurot. Kuivõrd ka hiljem ei olnud H.M.Seafood OÜ laenusummat hagejale tagastanud, siis sõlmisid pooled 03.03.2020 vaidlusaluse laenulepingu, mida käendas ka kostja. Sisuliselt oli tegemist laenusuhte uuendamisega. Seda kinnitab laenulepingu p 5.2, mille järgi tühistab see 25.09.2019 laenulepingu. Erinevus laenusummades tuleneb sellest, et 25.09.2019 laenulepingu järgi kohustus H.M.Seafood OÜ tasuma hagejale intressi 10% kuus (p 1.5) ning ka viivist 0,2% päevas (p 1.14). Vaidlusaluse laenulepingu vormistamisel lugesid pooled kompromissi korras hageja sanktsioonide summaks H.M.Seafood OÜ rikkumise (laenusumma tagastamata jätmine) eest 6000 eurot (kuigi tegelikkuses oleks intressi ja viivise summa olnud suurem). Seetõttu kujunes uue laenulepingu järgi laenusummaks 45 000 eurot. Järelikult ei ole laenuleping rahatu ning põhineb konkreetsetel hageja väljamaksetel ja nõuetel.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et 03.03.2020 laenuleping, mida kostja käendas, oli sõlmitud läbi kostja eksitamise, mille pani toime laenusaaja H.M.Seafood OÜ esindaja M. L.. 03.03.2020 laenuleping oli rahatu, kuna laenusumma saamine laenusaaja H.M.Seafood OÜ poolt ei ole tõendatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • hageja sõlmis H.M.Seafood OÜ-ga 25.09.2019 laenulepingu nr xxxx (tlk 82-83) laenusummaga 39 000 eurot (p 1.1) ja laenu tagastamise tähtajaga 25.10.2019 (p 1.3); • hageja kandis H.M.Seafood OÜ-le üle 25.09.2019 laenusumma 39 000 eurot (tlk 84, maksekorraldus); • H.M.Seafood OÜ laenu tähtaegselt ei tagastanud;
2-20-13763 • Vescova OÜ (hageja), H.M. Seafood OÜ (laenusaaja) ja VLK Trading OÜ (kostja/käendaja) sõlmisid 04.03.2020.a laenulepingu (tlk 6-7), mille järgi hageja andis H.M. Seafood OÜ-le laenu summas 45 000 eurot (sisaldas varasemast laenulepingust tulenvat laenu summas 39 000 eurot ja poolte kokkuleppelist hüvitist summas 6000 eurot tasumata intresside, viiviste jms kõrvalkohustuste rikkumise eest); • H.M.Seafood OÜ kinnitas 18.05.2020 saldoteatises (tlk 85), et tema võlgnevus hageja ees oli 25.09.2019 laenulepingu järgi 39 000 eurot; • H.M. Seafood OÜ on tasunud esimese tagasimakse vastavalt laenulepingu p-ile 2.2 summas 2540 eurot; • 08.07.2020.a esitas hageja kostja vastu nõudekirja ja pankrotihoiatuse (tlk 10-11), milles nõudis võlgnevuse viivitamatut tasumist; • Kostja on tasunud 21.08.2020 vaid 250 eurot (tlk 13 – konto väljavõte), rohkem ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust tasutud.
15.Hageja palub mõista kostjalt välja: põhinõue summas 42 210 eurot; põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 354,48 eurot; põhinõudelt summas 42 210 eurot arvestatav viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas; kahjuhüvitis summas 952 eurot; kahju hüvitamise nõudelt summas 952 eurot arvestatav viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et 03.03.2020 laenuleping, mida kostja käendas, oli sõlmitud läbi kostja eksitamise, mille pani toime laenusaaja H.M.Seafood OÜ esindaja M. L.. 03.03.2020 laenuleping oli rahatu, kuna laenusumma saamine laenusaaja H.M.Seafood OÜ poolt ei ole tõendatud.
17.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
18.Puudub vaidlus, et hageja ja laenusaaja vahel oli 25.09.2019 sõlmitud laenuleping, mille alusel maksti laenusaajale välja laenuna 39 000 eurot. Eeltoodud laenuleping tühistati 04.03.2020.a laenulepinguga (tlk 6-7; p 5.2). Laenusaaja on kinnitanud, et ta ei ole laenu tagasi maksnud (tlk 85, saldoteatis). Algsest laenulepingust tulenev tagastamata laenu nõue on 04.03.2020.a laenulepinguga ümber vormistatud. Kohus leiab, et 04.03.2020.a laenulepingu puhul ei ole tegemist laenulepinguga VÕS § 396 lg 1 mõistes, kuivõrd vaatamata selle pealkirjale ei ole selle alusel laenu väljastatud (see on aga laenulepingu primaarne eeldus). Samuti ei ole tegemist laenulepinguga VÕS § 396 lg 2 mõistes, kuivõrd nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et laenuks vormistatud kohustuse näol ei olnud tegemist laenuga.
19.Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-25
2-20-13763 1-149-11, p 20). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Kohus leiab, et 04.03.2020.a laenulepingu puhul on mh tegemist deklaratiivse võlatunnistusega (tegelikkuses kvalifitseeritav ka segatüüpi lepinguna, kuna sisaldab ka käenduslepingut). Kohus tugineb siinkohal hageja väitele, et viidatud lepingust tulenev laenusumma sisaldas varasemast lepingust tulenevat võlgnevust (põhiosa + kõrvalnõuded). Pooled sätestasid võlatunnistusega võlgnevuse kokkuleppelise suuruse (p 1.1) ning selle tasumise korra (p 2.1 – 2.4). Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas. Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (RKTKo nr 2-1334922/124, p 13.1). Kostja ei ole tõendanud, et temal või laenusaajal ei ole 04.03.2020.a võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kostja viitab, et 04.03.2020.a tehing oli sõlmitud läbi kostja eksitamise, mille pani toime laenusaaja H.M.Seafood OÜ esindaja M. L.. Kohus märgib, et kostja vastuväide on tõendamata ning sedavõrd üldine, et kohtul ei ole võimalik sellega arvestada. Kostja ei ole pidanud vajalikuks oma vastuväiteid kirjalikult täpsustada ega ka ilmuda kohtuistungile neid suuliselt konkretiseerima.
20.Kogu laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks, kuivõrd lepingujärgne maksegraafik lõppes 15.12.2020 seisuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele. Tuginedes VÕS § 76 lg-le 1, §-le 100, § 108 lg-le 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 42 210 eurot.
21.Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja märgib, et vastavalt Laenulepingu punktile 4.2.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Laenulepingu punkti 3.2 järgi on viivise suurus 0,2% sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arvestades, et laenusaaja on tasunud esimese osamakse 2540 eurot ning 21.08.2020 on kostja tasunud 250 eurot, siis seisuga 22.09.2020 on tekkinud põhivõlgnevuselt viivis summas 5 354,48 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22.09.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 354,48 eurot.
2-20-13763 Hageja palub ka välja mõista põhinõudelt summas 42 210 eurot arvestatava viivise alates 23.09.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus seega mõistab kostjalt välja põhinõudelt summas 42 210 eurot arvestatava viivise alates 23.09.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas, kuid viivisenõue ei tohi koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega olla suurem kui 7790 eurot (lepingu p-is 4.3 sätestatud käendaja vastutuse maksimummäär 50 000 eurot miinus põhinõue 42 210 eurot). Kohus selgitab, et hagi p-st 2.5 nähtuvalt on hageja arvestanud viivist põhikohustusega viivitamise eest, mitte käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest. Põhikohustusega seonduvad nõuded on piiratud lepingu p-is 4.3 sätestatud käendaja vastutuse maksimummääraga.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 952 eurot; kahju hüvitamise nõudelt summas 952 eurot arvestatav viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-st 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (RKTKo 14.10.2014. a otsus asjas 3-2-1-8414, p 24). Kohus on ülal leidnud, et kostja on käenduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja seda juba enne kohtumenetluse alustamist. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale nõudekirja saatnud (tlk 10-11) ning kostjaga läbirääkimisi pidanud (tlk 12). Hageja on tõendanud, et tal on tekkinud kahju õigusabikulude näol (tlk 15 – arve). Kulude tekkimine on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Seega leiab kohus, et kahjunõue tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis summas 952 eurot. Juhindudes VÕS § 113 lg-st 1 kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kohus mõistab kostjalt välja kahju hüvitamise nõudelt summas 952 eurot arvestatava viivise alates 23.09.2020 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-st 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
2-20-13763 kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsust on tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tema kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohus märgib, et hagejal on võimalus esitada soovi korral kohtule 7 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest terviklik menetluskulude nimekiri, mis kajastab ka pärast kohtuistungit tehtud toiminguid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.