2-11-38724
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
21.september 2011 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-38724
Tsiviilasi
T. T. avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Võlgnik T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx )
Pooled ja nende esindajad
Jätta T. T. võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse võtmata ja tagastada see pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist koos lisadega võlgnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot.
T. T. esitas 17.augustil 2011 Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja tal puuduvad ülalpeetavad. Ta on lõpetanud 2005 aastal Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala. Tööstaaži on tal kokku 10 aastat ning käesolevalt ta töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, netotöötasu ca 977-1000 eurot ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, netotöötasu kuus ca 120-170 eurot. Võlgnik on avalduses selgitanud, et enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist kohtusse on ta makseraskuste tekkimisel pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega. Enamus võlausaldajaid on ka võlgnikule vastu tulnud ja sõlminud täiendavaid kokkuleppeid kohustuste täitmiseks. AS-ga Swedbank, kui võlgniku suurima võlausaldajaga, ei ole läbirääkimised olnud edukad ja koostöövõimalust ei ole leitud. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole leidnud ühist kokkupuutepunkti, mis aitaks võlgnikul tekkinud olukorrast väljuda viisil, kus talle jääks alles tema eluase. AS Swedbank on alustanud laenu tagatiseks olevate kinnistute
realiseerimist. Võlgnik eelistab AS Swedbank eluaseme laenu järgse laenu võlgnevust teistele, kuna tegemist on võlgniku alalise elukohaga, millest ta ei soovi loobuda. Võlgnik elas koos kaaslaenusaaja L. L. . 2009 aasta lõpus kaotas L. L. töö tööandja tegevuse lõppemise tõttu. 2009 aasta keskpaigas kolisid võlgnik ja kaaslaenusaaja lahku ja käesoleva ajani ei ole L. L. tasunud oma proportsionaalset makset eluasemelaenu tagasimaksmisel, mistõttu kogu laenu tagasimaksed jäid võlgniku kanda. Ümberkujundamiskava kohaselt taotleb võlgnik ümber kujundada AS Swedbank nõuet kohustuse kogusummas 116 000 eurot, tasudes võlgnevusest 90%, 6.aastast alates kohtuotsusest. Ümberkujundamiskavast on võlgnik välja jätnud kohustused AS SEB (krediidilimiit 1917, 35 eurot), Danske bank AS Eesti filiaal (väikelaen 958, 67 eurot), AS Swedbank ( õppelaen 527, 47 eurot) ja AS Koduliising (nõue 2 226, 22 eurot) ees. T. T. taotles, et avalduse menetlusse võtmisel tuleks peatada AS Swedbank poolt algatatud täitemenetlused täiteasjades 084/2010/3835 ja 084/2010/3890, kohtutäitur Oksana Kutšmei.
Kohus tutvunud esitatud avaldusega, võlausaldajalt, AS-ilt Swedbank saadud vastusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et T. T. avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kohaselt ( VÕVS) § 5 ; TsMS 475 lg 1 p 17 kohaselt menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. VÕVS § 16 lg 1 järgi võtab kohus võlgade ümberkujundmaise avalduse menetlusse, kui avaldus vastab TsMS –is ja VÕVS-is esitatud nõuetele. VÕVS § 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. VÕVS § 17 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline. Võlgnik soovib ümber kujundada AS Swedbank eluasemelaenu, mis on pandiga tagatud. VÕS § 24 lg 6 kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümberkujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. Seega on pandiga tagatud nõuete puhul hoolimata ümberkujundamise avalduse esitamisest siiski vajalik kokkulepe võlausaldajaga. Kohus on arvestades VÕVS § 15 lg 1 sätestatut küsinud AS–ilt Swedbank, kui T. T. pandiga tagatud nõude võlausaldajalt, seisukohta T. T. võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise ja võla ümberkujundamise kohta. AS-i Swedbank vastuse kohaselt on täitmata võlgade ümberkujundamise avalduse esitamiseks vajalik eeldus (läbirääkimised). Võlausaldaja selgitab, et juhul, kui võlgnik asub võlausaldajaga läbirääkimistesse ning kui need mistahes põhjusel nurjuvad, tuleb võlgnikul võlgade ümberkujundamise jätkuva soovi korral esitada kohtule VÕVS sätestatud nõuetele uus avaldus koos nõutud dokumentatsiooniga. Uus avaldus tuleb esitada tulenevalt asjaolust, et võlgniku suhtes oli algatatud täitemenetlus, mille käigus tagatisvara realiseeriti. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Võru notar Inga Anipai poolt 20.03.2006 tõestatud hüpoteegi seadmise leping 1371 (T. T. ́le ja L. L. ile kuuluva Võru
2 (4)
kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja sissenõudja Swedbank AS avaldus. Nimetatud vara müüdi 18.08.2011 summas 58 325.00 eurot. Nimetatud enampakkumisest saadud summa ei ole võlausaldajale veel laekunud, seega ei ole võlgnik võlgade ümberkujundamise avalduse „Kohustuste kogusummas“ võõrandamisest saadud summat arvestanud, mistõttu ei vasta kohustuste kogusumma enam tegelikkusele. Seega peab võlgnik üle vaatama ja läbi rääkima võlausaldajaga kogu võlas oleva summa osas, võimalik et pärast võlasumma vähenemist puudub üldse reaalne vajadus võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kui ka pärast kogunõude ülevaatamist leiab võlgnik endiselt vajaduse võlgade ümberkujundamiseks, peab võlgnik esitama uue avalduse tegelike kohustustega. Seega tulenevalt asjaolust, et pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist võlgniku vara realiseeriti on muutunud võlgade ümberkujundamise aluseks olevad asjaolud. 17.augustil 2011 esitatud ümberkujundamiskava kohaselt taotleb võlgnik ümber kujundada AS Swedbank nõuet kohustuse kogusummas 116 000 eurot. AS Swedbank laenu tagatiseks oli pandud hüpoteek xxxxxxxx-xx kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reg osa nr xxxxxx ja korteriomandile asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Kinnistusraamaturegistri kohaselt on kinnistu reg nr xxxxxx enampakkumisel võõrandatud. AS-i Swedbank andmetel on vara müüdud summas 58 325 eurot. Eeltoodust lähtudes on käesolevaks ajaks muutnud võlgniku kohustused AS Swedbank ees ning seega ei vasta avalduses toodud asjaolud, millest lähtudes on koostatud ümberkujundamiskava, käesolevaks ajaks enam tegelikele asjaoludele. Ebaselge on missuguses ulatuses on võlgnikul täitmata kohustusi AS Swedbank ees. Seega leiab kohus, et võlgniku poolt pakutud ümberkujundamiskava on ebatäpne ja selle kinnitamine on ebatõenäoline, mistõttu jätab kohus arvestades VÕVS § 17 lg 2 p1 sätestatut T. T. võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata. Lisaks eeltoodule märgib kohus veel järgmist. Vastavalt VÕVS § 17 lg 1 p 3 ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada ja kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa hinnata kohtule esitatud ümberkujundamiskava, kuivõrd selles sisalduvad andmed võlgniku võlakohustuste kohta AS Swedbank ees on ebatäpsed. Seega ei saa kohus hinnata võlgniku makseraskust ning hinnata VÕVS § 17 lg 1 p 3 sätestatud tingimust. Võlgniku kohustuste summa ja asjaolud AS Swedbank ees on muutunud ja võlgnikul tuleb täita VÕVS § 10 lg 1 sätestatud nõue so püüda võlausaldajaga kokkuleppe jõuda enne avalduse kohtule esitamist. Võlausaldaja on kohtule kinnitanud, et võlgnik ei ole täitnud VÕVS § 10 lg 1 toodud nõuet. Ülaltoodu alusel jätab kohus T. T. võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata. Kuna kohus jätab esitatud avalduse menetlusse võtmata, jätab kohus lahendamata T. T. taotluse täitemenetluste peatamiseks. Kohus leiab, et isegi juhul, kui ülalnimetatud eeldused oleksid täidetud, ei kuuluks esitatud avaldus rahuldamisele. VÕVS § 24 lg 6 kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Võlausaldaja, AS Swedbank ei ole oma vastuses väljendanud nõustumist võlgnevuse ümberkujundamiseks.
3 (4)
Kohus selgitab võlgnikule, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Maakohus tagastab esitatud avalduse hagejale. TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 alusel on võlgnikul õigus taotleda riigilõivu tagastamist.
Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.