Kohtulahend

2-11-43449 vara hulgas nimetatud kohvrit H -S perekonna kirjade, fotode ja muu materjaliga, kuid Tartu Kunstimuuseumi esindajad on hageja lepingulise esindajale kinnitanud, et vara hulgas tagastati SL ja N L ka kohver H -S perekonna kirjade, fotode ja muu materjaliga. Hagejale teadaolevalt väidab kostja, et enne Tartu Kunstimuuseumis deponeerimist oli vara HM ja V L omandis ning pärast V Li surma ja HM surma sai vara omanikuks SL. N L on viimase poeg. Seda, missugusel õiguslikul alusel kostja seda väidab, peab tuvastama kohtumenetlus. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, et vara omandisuhet selgitada. Kahjuks ei ole kostja hageja järelepärimistele ega kontaktivõtmisele kuidagi reageerinud. 06.09.2011 sai hageja teada, et kostja soovib tagasi saadud vara Eesti Vabariigist välja viia (haldusasjas 3-11-1834 29.08.2011 tehtud määruse kohaselt esitas N. L 09.06.2011 Muinsuskaitseametile avalduse vara alaliseks ekspordiks USAsse). 29.06.2011 ekspertiisiotsusega jäeti N. Li taotlus rahuldamata. 22.07.2011 esitas kostja Tallinna Halduskohtule kaebused Muinsuskaitseameti peadirektori 20.06.2011 käskkirja nr 21-a tühistamiseks ning Muinsuskaitseameti 29.06.2011 ekspertiisi otsuse tühistamiseks ja väljaveo taotlemise avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Samal ajal sai hageja informatsiooni, et kostja on pannud osa vara oksjonile ja soovib osa varast võõrandada kolmandatele isikutele kas avaliku oksjoni kaudu või muul viisil. Maali ”Mandoliinimängija” oksjon on avalikest allikatest pärinevate andmete kohaselt planeeritud toimuma juba 18.09.2011. Hageja püüdis järjekordselt kostjaga ühendust saada, kuid kostja jätkuvalt ignoreerib hagejat ja ei vasta tema püüdlustele saada kontakti. Hageja leiab, et kostjal puudub vara suhtes omandiõigus. Vara omand kuulub pärimisõigusjärgluse alusel hagejale ja hageja ei ole andnud nõusolekut vara võõrandada. Seetõttu puudub kostjal õiguslik alus vara käsutada või sellega tehinguid teha. 31.03.1944 vormistatud vastuvõtuakt nr 53 ei reguleeri omandiõiguse küsimust, see ei tõenda millal ja millisel viisil kostja väidetav omand (omandiõigus) tekkis. Hageja soovib esitada hagi kohtusse omandiõiguse tuvastamiseks (tunnustamiseks) ja vara üleandmiseks hagejale. Vara võõrandamine kostjate poolt 18.09.2011 toimuval oksjonil või mistahes muul ajal ja viisil võib kaasa tuua vara Eestist väljaviimise. Samuti võib vara võõrandamine tuua kaasa olukorra, kus hageja võimalused vara suhtes omandiõiguse teostamiseks oluliselt kahjustuvad (eelkõige kolmanda isiku poolt heauskse omandamise tõttu). Käesoleva avalduse, mis tehakse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, eesmärgiks on keelata kostjal vara käsutamine seni kuni kohus on tuvastanud, kellele kuulub vaidlusaluse vara omandiõigus. Hageja ei saa omandiõiguse tuvastamise (tunnustamise) hagi koheselt esitada objektiivsetel põhjustel. Esmalt sai hageja kosta tegevusest teada kõigest nädal tagasi. Teiseks, selleks et hageja omandiõiguse tuvastamise (tunnustamise) hagi oleks edukas, peab hageja tõendama, et on vara omanik, sh millal ja millisel viisil hageja omand (omandiõigus) tekkis. Kuna tegemist on ajalises perspektiivis asjaga, milles tuleb ligi 200 aastat tagasi minna, samuti on osa materjale võõrkeelsed, siis ei saa hageja hagi koheselt esitada. Samas kuna kostja võib vara sisuliselt igal ajal võõrandada ja sellega tekitada olukorra, kus hageja võimalused vara suhtes omandiõiguse teostamiseks, juhul kui kohus hageja omandiõigust tunnustab, oluliselt kahjustuvad või muutuvad lausa võimatuks (heauskne omandamine), siis on hageja seisukohalt hädavajalik hagi tagamise korras piirata kostja võimalusi vara võõrandada, seda eksportida ning kolmandatele isikutele üle anda, samuti võimalusel kohustada kostjat andma vara üle hoiule muuseumile või nt Muinsuskaitseametile. Hageja palub, et kohus keelaks kostjal vara (so JHS ”Mandoliinimängija”, ”Hr Gustav Mühlenthali portree”, ”Prl Auguste Mühlenthali portree” ja kohver H -S perekonna kirjade, fotode ja muu materjaliga) võõrandamise ja mistahes muul viisil käsutamise. Lisaks palub hageja, et kohus keelaks vara (so JHS ”Mandoliinimängija”, ”Hr G M portree”, ”Prl A M portree” ja kohver H -S perekonna kirjade, fotode ja muu materjaliga) välja viimise Eesti Vabariigist. Kolmandana palub hageja kohtult kohustada kostjat andma vara (so JHS ”Mandoliinimängija”, ”Hr G M portree”, ”Prl A

2-11-43449 M portree” ja kohver H -S perekonna kirjade, fotode ja muu materjaliga) hoiule kas Muinsuskaitseametile või Tartu Kunstimuuseumile või Eesti Kunstimuuseumile.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt avalduses esitatu põhjal ei pea kohus põhjendatuks hagi tagada enne hagi esitamist. TsMS § 382 lg 1 kohaselt tuleb hagejal põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja sättes nimetatud kohustusse vajaliku põhjalikkusega suhtunud, kuna üksnes asjaolu, et hagi ei esitata tingituna asjaolust, et hagi esitamine eeldab hageja poolt täiendavate tõendite kogumist, ei ole piisav põhistus hagi esitamata jätmiseks, kuivõrd tõendite esitamine on võimalik ka menetluse kestel. Arusaamatu on avaldaja viide V Li ja HM surmale, kui pole esitatud ainsatki dokumenti selle kinnituseks, nagu pole ka esitatud nimetatud isikute sugulussuhet kostjatega tuvastavat dokumenti või muud asjakohast teavet. Ei selgu, kes on eeldatavad kostjad, milline on nende seos hagejaga. Ei ole võimalik aru saada, kust on hangitud taotluse lisadena esitatud „hageja sugulusliin“ ja mida sellega väidetakse või põhistatakse. Puudu on eeldatavate kostjate isikuandmed. Ei nähtu, mida on avaldaja ette võtnud nende andmete hankimiseks. Kes nad on, avaldusest ei selgu. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Riigikohtu 03.03.2010 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 nähtub, et TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kolleegiumi arvates on hagi tagamine kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Ei saa pidada õigustatuks antud menetlusstaadiumis kostja huvide piiramist hagi tagamise abinõude rakendamisega, kui asjas ei ole veel hageja poolt vastavasisulist nõuet esitatud. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist avalduses nimetatud asjaoludele tuginedes ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.