Tsiviilasi nr 2-11-13262
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-11-13262
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Mxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1377,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150); esindaja: Ene Solovjev (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Mxxx Mxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
25. august 2011.a
OÜ Aktiva Finants hagi Mxxx Mxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Mxxx Mxxxxxxxt OÜ Aktiva Finants kasuks 2162 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend kaks) eurot 56 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 1377,78 eurot, intress 181,61 eurot ja põhiosa viivis 603,17 eurot. Mõista välja MxxxxMxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 0,0444% tasumata põhivõlgnevuselt (1377,78 eurot) päevas alates 24.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta MxxxxMxxxxxx kanda. Mõista välja Mxxx Mxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks 748 (seitsesada nelikümmend
1 (4)
kaheksa) eurot 87 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot, kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot ja hageja õigusabikulud 375 eurot. Mõista välja Mxxx Mxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
OÜ Aktiva Finants esitas 04.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse 2013,30 eurot nõudes. 31.08.2010.a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 22.02.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Avaldaja esindaja kinnitas määruse kättesaamist 25.02.2011.a. 24.03.2011.a esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagiavalduse MxxxxMxxxxxx vastu võlgnevuse 2162,56 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 1377,78 eurot põhivõlgnevus, 181,61 eurot intress ja 603,17 eurot viivised. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lõuna Prefektuuri poolt edastatud teatise kohaselt kinnitas kostja telefonivestluses, et tema elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid ta viibib tihti elukohast eemal ning kindlaid viibimiskohti nimetada ei saa. 22.06.2011.a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kutse 25.08.2011.a kohtuistungile avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.07.2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. 15.08.2011.a kohtule esitatud avalduses jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde ja palus hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtuistungile ei ilmu.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist
2 (4)
esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja sõlmis 25.08.2006.a AS-iga Sampo Pank järelmaksulimiidi lepingu nr 473JM20610414, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama täies osas. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ning AS Sampo Pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt. AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008.a oma nõude hagejale. Hageja nõue on kokku 2162,56 eurot, millest põhisumma võlgnevus on 1377,78 eurot, intress 181,61 eurot ning viivis põhisummalt 603,17 eurot. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Sampo Pank on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,0444% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 373,87 eurot, millest 47,93 eurot (750 krooni) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, 319,55 eurot hagi esitamisel ning 6,39 eurot kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 373,87 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3 (4)
Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 375 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja mõistlik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.