Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Narva linn Võlgnik: A K (isikukood: XXX; surnudXXX) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Erik Savi (isikukood XXX) epost:[email protected]
A
K
pärandvara
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A K pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Erik Savi A K pärandvara pankrotimenetluses tema ülesannetest.
3.Määrata ajutise halduri tasuks 450 (nelisada viiskümmend) eurot, (lisandub sotsiaalmaks). Hüvitada riigi vahenditest Erik Savile ajutise halduri tasust 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks), mis kuulub välja maksmisele Erik Savi pangakontole ning jätta ülejäänud halduri tasu summas 53 eurot (lisandub sotsiaalmaks) hüvitamiseks pärandvara arvelt.
4.Hüvitada Erik Savile pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste katteks 45 eurot.
5.Saata kohtumäärus Viru Maakohtu kinnistusosakonnale, ajutisele pankrotihaldurile ja Narva linnale. Määruse avaldamine Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Viru Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise osas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. (PankrS § 29 lg 6). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur 1(6)
2-11-33422 esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7). Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 661 lg 2).
ASJAOLUD
Narva linn esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata surnud A K vara varal lasuvaid kohustusi, mistõttu tuleb välja kuulutada pärandvara pankrot. Viru Maakohtu 20.07.2011.a. kohtumäärusega võeti menetlusse Narva linna pankrotiavaldus A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Erik Savi. 02.09.2011.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande.
Ajutise pankrotihalduri aruanne
1.Vara Arvelduskontod on võlgnikul järgmistes pankades:
1.1.SEB Pank Konto nr 10010522176010 (arvelduskonto). AS SEB Pank ei ole ajutise halduri päringule vastanud.
1.2.Swedbank arvelduskonto nr 221017643462, mille saldo 24.08.2011 seisuga on null.
1.3.4278634991504 AS-s Eesti Krediidipank. Jääk arestimise hetkel oli 0.00 EUR
1.4.Danske Bank A/S Eesti filiaalis nr 334140570001. Nimetatud konto on suletud 17.11.2010. Saldo nimetatud kontol seisuga 17.11.2010 oli 0.00 EEK.
1.5.Lisaks omas põlgnik pensionikontot nr 99800647603, seisuga 31.08.2011 on nimetatud kontol 29.000 Kohustusliku Pensionifondi Sampo Pension 50 osakut, 94.250 LHV Pensionifondi S osakut ja 0.070 Swedbank Pensionifondi K3 osakut, millede rahaline väärtus kokku seisuga 31.08.2011.a. on 132.31 EUR Teistes pankades kontosid ei ole, ega ole ka viimase kolme aasta jooksul olnud.
1.2.Maanteameti andmetel sõidukeid ega väikelaevu ei ole ega ole viimase kolme aasta jooksul olnud.
1.3.Kinnistuid ei ole ega ole olnud.
1.4.Puudub muu registrivara (AS Eesti Väärtpaberikeskus, Äriregister, Abieluvararegister jne, Ehitisregister)
2.Hinnang vara väärtusele. Võlgniku teadaolevaks varaks on 29.000 Kohustusliku Pensionifondi Sampo Pension 50 osakut, 94.250 LHV Pensionifondi S osakut ja 0.070 Swedbank Pensionifondi K3 osakut, mille rahaline väärtus seisuga 31.08.2011.a. on 132.31 EUR. Nimetatud varale ei saa aga Täitemenetluse seadustiku kohaselt sissenõuet pöörata, seega ei moodustuks sellest pankrotivara.
2(6)
2-11-33422
3.Võlad Teadaolevalt on võlad järgmised: Olga Reiter - 949,64 EUR (sisaldab täituritasu). Nõue tuleneb Viru Maakohtu 09.02.2007 a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr.1-06- 15627, täiteasi 169/2007/714. Krediidipank AS - 2,69 EUR (maksekaardi hooldustasu, ATM- infopäringute tasu). Maksu – ja Tolliameti andmetel võlgnikul võlad riigimaksude osas puuduvad. Kokku võlad 952,33 eurot
4.Vara väärtuse ja kohustuste suhe. Vara puudub. Olemasolevatel andmetel on võlad 952,33 eurot. Seega ületavad võlad vara mitmekordselt.
5.Hinnang maksejõuetuse kohta PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta a) ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid b) ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui c) võlgniku vara ei kata tema kohustusi d) ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Antud juhul on tegemist pärandvara pankrotimenetlusega, seega tuleb maksejõuetuse hindamisel lähtuda asjaolust, kas pärandvara arvel on võimalik rahuldada kõik võlausaldajate nõuded - kas pärandvara kohustused ületavad vara väärtuse Teadaolevalt ületavad Võlgnikul võlad vara mitmekordselt. Võlgnik on seega maksejõuetu.
6.Hinnang maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste suhtes. Andmete nappuse tõttu ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste suhtes.
7.Hinnang selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Arvestades eeltoodud andmeid võlgniku vara ja võlgade kohta on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks.
8.Andmed täitemenetluste kohta. Täiteasi 169/2007/714, täitur Terje Tsapis 169/2007/714 Viru Maakohtu 09.02.2007 a. kohtuotsus kriminaalasjas nr.1-06- 15627.
3(6)
2-11-33422
9.Hinnang tagasivõidetavate tehingute, kuritegude ning raskete juhtimisvigade olemasolu kohta.
9.1.Tagasivõitmisest. Pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt on tehingu tagasivõitmise üldised eeldused järgmised: tegemist on võlgniku tehinguga; tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve; tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist; esinevad muud PankrS-s toodud alused. Tagasivõidetavad tehingud puuduvad
9.2.Kuriteo esinemisest. Karistusseadustikus on sätestatud võlgniku vastutus järgmiste pankrotikuritegude eest § 384 - maksejõuetuse põhjustamise eest § 385 - vara ja võlgade varjamise eest § 3851 - pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Pankrotiseaduse § 28 lg (1) sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kuriteod puuduvad.
10.Ajutise halduri ettepanek Pankrotiseaduse § 29 lg (1) järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotiseaduse § 29 lg (2) kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotiseaduse § 29 lg (3) sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotiseaduse § 29 lg (4) järgi avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiasja menetlemise võimalikke kulusid võiks ajutise halduri hinnangul nimetatud summaks olla 2 000 eurot. Ajutine haldur edastab oma aruande võlausaldajale koos päringuga, kas nimet isikud on valmis maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur palub • määrata A K (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summaks 2 000 eurot • 2 000 euro mittemaksmise korral lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; • summa maksmisel kuulutada välja pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; • hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 45 eurot ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 450 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) Pankrotiseaduse § 23 lg 4) sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata 4(6)
2-11-33422 nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 09.09.2011.a kohtuistungil. Avaldaja, Narva Linnavalitsus, oli seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti väljakuulutamata raugemise tõttu. 18.08.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate A K pärandvara pankrotimenetluse algatamise kohta. Kohus ei ole määranud võlausaldajatele läbi Ametlike Teadaannete deposiidi tasumise kohustust, kuna kohus ei pea antud tsiviilasjas menetluslikult otstarbekaks tagada menetluse jätkumist ja vältida menetluse raugemist. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on menetluse lõpetamist raugemisega vajalik ja otstarbekaks.
Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (952,33 eurot) märkimisväärselt ületavad võlgniku vara (ajutise halduri kogutud andmetel vara puudub. Seega võlgnikul puudub võimalus võlgnetavate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmise esitamise võimalusi pankrotimenetluses.
PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud 5(6)
2-11-33422 kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 6 tundi, tunnitasuga 85 eurot, mis teeb halduri tasuks summa 450 (nelisada viiskümmend) eurot, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning kogumispension (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused on summas 45 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb ajutise pankrotihalduri kasuks välja mõista. . Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 450 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 45 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest ning muus osas jätta kulud hüvitamiseks pärandvara arvelt.
Leanika Tamm Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.