Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
13.09.2011.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-26854
Tsiviilasi
OÜ U avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ U (registrikood XXX, asukoht XXX); seaduslik esindaja juhatuse liige JTP, MRP pankrotihaldur: vandeadvokaadi vanemabi Heikki Ojamaa (OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo, Narva mnt 5, Tallinn 10117, tel 372 501 8840, faks 6 640 601, email [email protected]).
Kohtumääruse resolutsioon
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotihalduri aruanne OÜ U esitas 09.06.2009 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 02.09.2009 määrusega kuulutati välja OÜ U pankrot ja nimetati OÜ U pankrotihalduriks Heikki Ojamaa. OÜ U (pankrotis) pankrotihaldur esitas 02.09.2011.a. kohtule lõpparuande: I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei olnud. Ainsaks varaks oli ajutise halduri ja halduri nõudmisel juhatuse liikme JTP poolt kassasse makstud raha, mis pidi raamatupidamisaruande alusel kassas olema, kuid mis oli juhatuse liikme poolt jooksvateks kuludeks välja võetud. Sealhulgas tasuti juhatuse liikme poolt 61 140,00 EEK (3907,56 EUR) ja 5 000,00 EUR, kokku seega 8907,56 EUR ajutise pankrotihalduri nõudmisel enne pankroti väljakuulutamist ja 3669,15 EUR halduri nõudmisel peale pankroti väljakuulutamist. Lisaks laekus pankrotivarasse raha pangas olnud raha intressidelt. Pankrotivaraks oli:
_______________________________________________________________________ 1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu 26 051,29 2.Finnish Tax Administration (Soome maksuamet) 1 520,26
X Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (MTA) poolt ajavahemiku aprill 2004.a. kuni juuli 2005.a. kohta teostatud revisjoni tulemusel tehti MTA poolt võlgnikule 21.09.2006.a. maksuotsus, milles maksuhaldur asus seisukohale, et võlgniku ehitustööliste töötamine Soomes ei ole käsitletav töölähetusena ning võlgniku poolt töötajatele makstud päevarahad kuuluvad arvestamisele ja maksustamisele kui töötajatele tasutud töötasud kõikide vastavate maksudega. Võlgniku poolt vaidlustati eelnimetatud otsus Tallinna Halduskohtus ja seejärel ka Tallinna Ringkonnakohtus, kuid mõlemad kohtud jätsid maksuotsuse jõusse (Ringkonnakohtu lahend 21.06.2007.a.). Selle tulemusena tekkis võlgnikul võlgnevus MTA ees kokku 558 284 krooni. Lisaks suurenesid võlgniku kinnituse kohaselt ka Soome tasumisele kuuluvad maksud, millega ei olnud äriplaanis arvestatud. Äriühing püüdis maksuvõlgnevust vähendada, mis osaliselt ka õnnestus. Kohtuotsusega jõusse jäetud maksuotsuse täitmine raskendas jooksvate maksude tasumist. Samas ilmnes seoses majanduslanguse algusega ka võlgniku poolt pakutava teenuse nõudluse langus, seda eriti Soomes ja ehitustööliste osas. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ülalnimetatud maksuvaidlusest tulenev maksevõlg ja Soome maksukoormuse ebaõige prognoosimine võlgniku äriplaanis, ning suutmatus neid võlgnevusi tasuda, millele aitas kaasa ülemaailmne majanduskriis ja selle otsene mõju võlgniku ainsale tegevusvaldkonnale. Võlgniku normaalset majandustegevust takistas ka kohtutäituri poolt arvete arestimine. Maksejõuetuse tekkimise ajaks saab esitatud materjalide alusel lugeda faktiliselt 2008.a. septembrit. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ei ole seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega tegusid ning võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga. Ülaltoodu alusel on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud OÜ U (pankrotis) lõpparuandega, leiab, et see kuulub kinnitamisele. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 1 kohaselt haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite, lg 1 alusel vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul pankrotiseaduse § 163 lg 1 nimetatud teate avaldamisest. Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus 02.09.2011.a väljaandes Ametlikud Teadaanded, vastuväiteid esitatud pole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 163 lg 2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab kohus, et lõpparuande kinnitamata jätmiseks asjaolusid ei esine, seega tuleb lõpparuanne kinnitada ja OÜ U (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada. OÜ U (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub halduri arvamusega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega tegusid ning võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 733,83 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Samuti palub haldur kinnitada kuludeks kokku 2741,13 eurot. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruande, taotlusega tasu määramiseks ja OÜ U (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokolliga ning juhatuse liikmete arvamusega, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 733,83 eurot (sotsiaalmaksuta) ja kinnitada kulutused summas 2741,13 eurot. Sotsiaalmaksu halduri tasult tasub SMS § 2 lg 1 p 4 ja § 4 alusel võlgnik. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ U (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda JTP’i, sündinud 05.07.1955.a. ja MRP’i, isikukood XXX vastutavale hoiule.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.