2-11-36086/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus RPesitas 01.08.2011 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt sõlmis võlgnik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu laenulepingu, millega võttis põhjendamatult suure kohustuse, mida ei suutnud täita. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal nõuab koheselt pikaajalise laenu täielikku tagastamist. Pangalaenu teenindamine, laenukohustuse täitmine on muutunud võimatuks, muu hulgas ebapiisavaks muutunud tagatise tõttu ning laenulepingu lõpetamise tõttu Võlgnik on jäänud töötuks, mistõttu tal puudub kindel sissetulek. Võlgnikul puuduvad varad, mille müügist laekuva raha arvelt oma kohustusi täita. Võlgnik palus algatada RPpankrotimenetlus ja kuulutada välja RPpankrot. Kohus algatas 10.08.2011 määrusega RPpankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok. Kohtuistung 05.09.2011 kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde, paludes välja kuulutada RPpankroti. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja töötasule. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada RPpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on RPkohustusi kokku ca 210 000 eurot, millest väikelaenulepingust ja krediitkaardi lepingutest tulenev kohustus AS Swedbank ees kokku summas 8 353,01 eurot, liisinglepingust tulenev kohustus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees summas 198 388,66 eurot, Time Finans AB ees summas 2 585,73 eurot ning maksuvõlg (maamaks) koos intressiga 158,50 eurot. Võlgnikul on vara kokku ca 100 000 euro väärtuses. Analüüsides kõiki asjas kogutud materjale on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga ning intressid ja viivised suurendavad kohustusi. Võlgnikul on kohustusi ca 210 000 eurot ning vara väärtuseks on ca 100 000 eurot. Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjusteks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõistes - eelkõige

võlgniku krediidivõime ülehindamisest tingitult võetud suuri laenukohustusi ning suutmatust arvestada tagatiste ja laenulepingute sõlmimisel nende negatiivsete tagajärgedega, mis võlgnikule kaasnevad juhul kui tema sissetulek järsult kahaneb või kaob. Ajutisel halduril ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata kui suurt osa võlgniku igakuise sissetuleku arvelt oleks võimalik teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kinni pidada, kuivõrd võlgniku sissetulek ei ole haldurile teada. Võlgniku kinnitusel tegeleb ta praegu ainult juhutöödega. Võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis 2010. aasta alguseks, seega oleks võlgnik juba varasemalt pidanud pöörduma kohtu poole pankrotiavaldusega. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et RP(isikukood XXX) on kohustatud vande andmiseks. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara ning ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema majanduslikku olukorda parandada, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgnikule kuuluva vara väärtus ja vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt lõikele 2 kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 61 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja hüvitis tehtud kulutuste eest, kokku summas 861 eurot mõista väljamaksmiseks pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb võlgnikult PankrS § 150 lg 2 alusel välja mõista.