Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Määruse tegemise aeg ja koht
08. september 2011.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-33588
Tsiviilasi
Galata Baltic OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik Galata Baltic OÜ (registrikood 11720743) Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Olesja Kuprijanova (isikukood XXX) Võlgniku lepinguline esindaja advokaat Allan Valk Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (e-post [email protected])
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse kuulutamata
raugemine
pankrotti
välja
2-11-33588 Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. (PankrS § 29 lg 6). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7). Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 661 lg 2). Asjaolud 19.07.2011.a esitas Galata Baltic OÜ lepinguline esindaja Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Galata Baltic OÜ registreeritud Viru Maakohtu registriosakonnas registrikoodi 11720743 all. Osaühingu tegevusalaks oli rõivaste jaemüük. Käesolevaks ajaks on OÜ Galata Baltic maksejõuetu ning maksejõuetus pole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõte on oma tegevuse täielikult lõpetanud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on ettevõttel reaalset vara 1 014,76 euro ulatuses ja kohustusi on summas 6 250,35 eurot. Viru Maakohus 04.08.2011.a määrusega võttis Galata Baltic OÜ avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalaus. 17.08.2011.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne I Võlgniku üldandmed: OÜ Galata Baltic, äriregistri kood 11720743, juriidiline aadress Tallinna mnt 38-46, 21006 Narva, juhatuse liige Olesja Kuprijanova. Äriühing on asutatud 15.10.2009.aastal T M ja Olesja Kuprijanova poolt. Mõlemale osanikule kuulub 50% osakapitalist, kokku 40 000 krooni. Eurodeks osakapitali ümberarvutatud ei ole. Võlgniku tegevusalaks juhatuse liikme andmetel oli rõivaste jaemüük. Müüdi eelmiste hooaegade moerõivaid. Võlgnikul oli tegevusajal kokku viis kauplust. Juhatuse liikme selgituste kohaselt vahetati rendipindasid kulude kokkuhoidmiseks suhteliselt tihti. Kauplused asusid Narvas ja Jõhvis. Peamiseks kauba tarnijaks oli Koronaad OÜ ja LPP Retail Estonia OÜ. Võlgniku tegevus on lõpetatud. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt antud suulistest selgitustest ning esitatud materjalidest.
2(8)
2-11-33588
2-11-33588 Ajutisele haldurile on panga poolt esitatud konto väljavõte perioodil 01.01.2010.a – 4.08.2011.a. Seisuga 01.01.2010.a oli võlgnikul kontol rahalisi vahendeid 38 489.01 krooni. Kontole on laekunud peamiselt ostjate tasumised kaardimaksetega. Väljaminekud on hankijatele kauba eest, rendileandjatele rendi ja kommunaalmaksete tasumiseks, valveteenuse eest tasumiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et kontolt on T M tehtud väljamakse 13.01.2010 summas 16 100 krooni selgitusega võlg. Olesja Kuprijanova selgituste kohaselt võttis T M ettevõttest laenu, mida ei ole käesoleva ajani tagastanud. Sularaha sissemaksed on müügitegevusest kassast rahaliste vahendite sissemaksed panka. Suuri sularahasummade väljavõtmisi kaardiga või pangakontolt ajutine haldur ei ole tuvastanud. Väljavõetud sularaha on Olesja Kuprijanova selgituste kohaselt kasutatud tasumiseks hankijale kauba eest, kes väljastas kaupa sularahaga tasumisel. Kassas rahalised vahendid puuduvad. Kassast on tehtud arveldusi hankijatega, ostjatelt laekunud sularaha on sisse makstud pangaarvele. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku poolt edastatud raamatupidamisandmete järgi on nõue T M vastu summas 13732 krooni ehk 878 eurot. Tegemist on T M enda poolt tehtud ülekannetega pangakontolt, mis on kantud kas tema isiklikule arvele või tema tütre arvele. Tütrele kantud rahalised vahendid selgitusena on toodud bensiini eest, samas puuduvad dokumendid, mis tõestaksid, et J M sõidukit kasutati äriühingu majandustegevuseks, samuti puuduvad Olesja Kuprijanova sõnul selle kohta kuludokumendid. 13.11.2010 on T M maksnud oma lennupiletite broneeringu eest. Olesja Kuprijanova sõnul on T M lahkunud Euroopasse ning tema asukoht on teadmata. Ajutisele haldurile jäi T M teadaoleval telefoninumbril samuti kätte saamatuks. Eeltoodust lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et nõue T M vastu on ebatõenäoliselt laekuv, sest isiku asukoht on teadmata ning isiku kättesaamiseks tehtavad kulutused võivad osutuda suuremaks kui võla suurus kokku. Võimalik on nõue loovutada ning sellisel juhul ei oleks loovutuse hind ilmselt suurem kui 10% võlast, ehk siis ca 87 eurot. Seega, ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul oleva vara (laojääk, kaupluse sisustus) hinnanguline väärtus kokku võib olla kuni 300 eurot (s.h. k/m), seda juhul kui vara ei kuulu tagastamisele. Nõuet T M vastu tuleb eelduslikult lugeda 0 väärtusega. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele:
4(8)
2-11-33588
2-11-33588 rendikohta. Ajutise halduri hinnangul võib ka kaupluste asukoha tihe vahetus olla põhjuseks, miks müük ei olnud kasumlik, sest ostja ei jõudnud isegi müügikohta omaks võtta, kui mõne kuu pärast seda eelmises kohas enam ei olnud. Nii ei saanudki tekkida püsivat klientuuri. 2010.a lõpul koostatud bilansi kohaselt oli kaubajäägi ja rahaliste vahendite kogusumma väiksem kui kohustused hankijatele. Nõuetest 50% moodustas juba T M võlgnevus, mida ei olnud tõenäoline tagasi saada. Teenitud kahjumi tõttu jäi omakapital alla seaduses sätestatud normi (40 000 krooni) ning järgmise tegevusperioodi vältel osanikud seda seadusega vastavusse ei viinud. Juhatuse liige Olesja Kuprijanova on ajutisele haldurile selgitanud, et teine juhatuse liige T M sõlmis hankijatega lepinguid ja kokkuleppeid, millest teda ei teavitatud ning nii tuli pidevalt uusi võlausaldajaid juurde talle üllatusena. Ajutine haldur on seisukohal, et taoliste juhtumite korral oleks tulnud koheselt pöörduda politseisse ning esitada avaldus T M tegevuse kohta. Nimetatud avaldust ajutisele haldurile teadaolevalt esitatud ei ole. Äriregistri andmetel on T M olnud seotud kolme äriühinguga, millest kas on tema juhatuse liikmeks oleku ajal pankrotistunud. T M isik on ajutisele haldurile tuntud juba ühest eelnevast äriühingu pankrotist, mis Viru MK määrusega lõpetati samuti raugemisega 14.04.2010.a, sest äriühingul puudus vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse katteks. T M jättis pankrotimenetluse lõpul tasumata ajutise halduri tasu ja kulud, millise kohustuse ta oli endale võtnud. T M jäi ajutisele haldurile kättesaamatuks pärast kohtulahendi tegemist. Seega, võib öelda, et T M näol on tegemist isikuga, kes on rikkunud juhatuse liikmena oma kohustusi ning tahtlikult teinud tehinguid ja sooritusi iseenda kasuks, mis on kahjustanud äriühingu ja tema võlausaldajate huve. Ajutine haldur on seisukohal, et T M juhatuse liikmena on oma kohustusi rikkunud tahtlikult ning raske hooletuse tõttu, mistõttu tuleb asuda seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on vähemalt ühe juhatuse liikme raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 kohaselt. Äriühingu majandustegevus lõppes juulis 2011 ning pärast seda on juhatuse liige ka esitanud pankrotiavalduse. Kuigi ajutise halduri arvamuse kohaselt, oleks pidanud pankrotiavalduse esitama juba varem, 2011.a. alguses, kui selgus, et omakapital on alla seaduses sätestatud normi, ei ole selle aja jooksul kohustused võlausaldajatele oluliselt kasvanud, ning Olesja Kuprijanova on oma juhatuse liikme kohustust täitnud seadusele kohaselt. Ajutine haldur on tuvastanud, et Olesja Kuprijanova on OÜ Galata Baltic tegevusperioodi lõpul asutanud uue äriühingu OÜ Fidera Baltic, mille tegevusalaks on samuti rõivaste jaemüük. Saadud andmete kohaselt ei saa ajutine haldur kinnitada, et tegemist oleks võlgnikuga ühte liiki rõivaste jaemüügiga, olemasolevad andmed ei kinnita, et uuele äriühingule oleks võlgniku vara müüdud või tehtud muid tehinguid, mis annaksid aluse eeldada, et tegemist oleks ettevõtte üleminekuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutises menetluses on tuvastatud, et võlgnikul ei piisa olemasolevast varast vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei tasu kohtudeposiiti rahalisi vahendeid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis teeb ajutine haldur ettepaneku tuginedes PankrS § 29 lõikele 1 ja 2 Viru Maakohtule: - lõpetada OÜ Galata Baltic (registrikood 11720743, asukoht Tallinna mnt 38-46, Narva) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; - avaldada teade Ametlikes Teadaannetes Galata Baltic OÜ pankroti raugemise kohta; - nimetada dokumentide hoidjaks Olesja Kuprijanova; - mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 22.07.2011.a kohtuistungil.
6(8)
2-11-33588 Ajutine pankrotihaldur selgitas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades, et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimaluse, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi summaks peab olema 1000 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja Olesja Kuprijanova ega lepinguline esindaja advokaat Alan Valk ei ole pankrotihalduri ettepanekule vastuväiteid esitanud. 22.08.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Galata Baltic OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1 000 eurot hiljemalt 05.09.2011.a. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (7 450,80 eurot) märkimisväärselt ületavad võlgniku vara (ajutise halduri kogutud andmetel on vara hinnanguline väärtus kokku võib olla 300 eurot) ning võlgnikul puudub võimalus võlgnetavate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmise esitamise võimalusi pankrotimenetluses. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on vähemalt ühe juhatuse liikme T M raske juhtimisviga. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.
PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või 7(8)
2-11-33588 kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Olesja Kuprijanova. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 8 tundi, mis teeb halduri tasuks summa 431,24 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused on 154,36 eurot. Kokku palub pankrotihaldur mõista välja ajutise halduri tasu ja kulutused summas 585,60 eurot FIE Tiia Kalaus kasuks. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 431,24 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 154,36 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.