Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Poolte vahel 13.08.2008 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 10 236,39 eurot (vara jääkmaksumus 8 336,45 eurot, debitoorne võlgnevus 1 096.98 eurot, viivisvõlgnevus 4,68 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevus 798,28 eurot) ja pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud ning on nõuded õigeks võtnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 10 236,39 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2011.a kuni põhinõude, s.o 10 236,39 eurot, täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole kostja tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 1 118,45 eurot, mille kohus mõistab hageja kasuks välja kostjalt.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.