Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamiseha hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagi MLvastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista: võlgnevus summas 4519,30 eurot; viivis alates hagi esitamisest (s.o 01.06.2011) kuni 24.08.2011 summas 67,92 eurot ja alates 25.08.2011 viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 3528,18 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas haginõuet, kuid leidis, et menetluskulud peaks kandma hageja. Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.o pool tasutud riigilõivust summas 271,62 eurot. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja esindaja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja ja kostja avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustada. Menetluskulud Vastavalt TsmS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot. Muid menetluskulusid ei ole hageja kohtule esitanud. Kohtuistungil taotles hageja poole riigilõivu tagastamist. Käesolevas asjas tasus Swedbank AS 28.02.2011 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369) riigilõivu summas 105,85 eurot ja 01.06.2011 Rahandusministeerium kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072123) riigilõivu summas 437,39 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 543,24 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 271,62 eurot, Swedbank AS pangakontole nr XXXXXXXXXX. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja menetluskuluna pool hageja poolt tasutud riigilõivust 271,62 eurot.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.