2-11-26823
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2011.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-26823
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X Y vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, Rüütli 23, Tartu 51006) hageja esindaja ÜlleNancy Liiv e-post [email protected] Kostja X Y
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-11-26823 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 € ja mitte rohkem kui 6400 €. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057277. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
2-11-26823 kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe nr 2 alusel on kostjale antud laenu 7 885,68 eurot (123 384,14 Eesti krooni). VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingu maksegraafikule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 11.01.2011 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 10.02.2011 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 11 909,42 euro tasumist, millest 7 878,14 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 3 743,84 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 191,7 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 16,88 eurot viivis ja 78,86 eurot lepingu sõlmimise tasu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis.
2-11-26823
2-11-26823 puhul kuni 7 988,95 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 798,89 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 58 lg 2 kohaselt tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest. TsMS § 340 lg 4 kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. RLS § 58 lg 2 kohaselt ei ole elektrooniliselt esitatud hagiavalduse esmakordne väljatrükkimine lõivustatud toiming. Riigilõivu tuleb tasuda siis, kui menetlusosaline soovib kohtult menetlusdokumendi väljatrüki või ärakirja väljastamist. TsMS § 340 lg 4 (01.01.2010 redaktsioonis) kohaselt on aga kostjale elektrooniliselt esitatud hagiavalduse väljatrüki edastamine riigilõivuvaba. Seega ei ole hagejal hagiavalduse esitamisel ning sellest väljatrüki edastamisel kostjale kohustust tasuda riigilõivu menetlusdokumentide ärakirjade eest. Seega tuleb tasuda riigilõivu 798,89 eurot. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest avaldusele lisatud.
2-11-26823 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtpäevaks vastanud, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja ja kostja X Y on 17.11.2005 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0500804/27st (edaspidi leping) /t.l. 8/, mille raames on sõlmitud 2 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta /t.l. 17 ja 22/. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 1 872,63 euro (29 300,26 Eesti krooni) võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kokkuleppe nr 2 kohaselt krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 7 885,68 eurot (123 384,14 Eesti krooni). Kokkuleppe nr 2 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,12% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Saadud krediidisumma ja sellele lisanduvad intressid ja lepingu sõlmimise tasu kohustus kostja tasuma vastavalt maksegraafikule /t.l. 24/ osamaksetena 3803,07 krooni kuus, tasumise lõpptähtaeg 01. 10. 2019. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga , millega VÕS § 402 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 416 lg. 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu hageja saatis 10. 01. 2011 kostjale hoiatuse /t.l. 30/, paludes tekkinud võla tasuda või pöörduda lahenduse leidmiseks laenu andja poole. Kostja hoiatusele ei vastanud, ka ei tasunud ta võlga.
2-11-26823 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude viivisele alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni protsendina põhinõudest, mis on seaduslik ja põhjendatud. Viivise protsendina taotleb hageja lepingujärgse viivisemäära rakendamist e. 27,11 % aastas. VÕS § 415 lg. 1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõue viivisele alates hagi esitamisest on asjaoludega õiguslikult põhjendatud seaduses ettenähtud viivisemääras. Hageja ei ole tõendanud, et maksetega viivitus põhjustab temal kahju tekkimise suuremas ulatuses, kui seda katab viivis seadusejärgses määras ja seetõttu nõuab kohus viivise alates hagi esitamisest välja protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741lg. 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud ja kohtukulud. Hageja taotleb kostjalt kohtuvälise kuluna õigusabiteenuse eest makstud 95,87 euro (makstud
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.