lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-26823/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 31.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-11-26823/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-26823

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2011.a. Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-26823

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X Y vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, Rüütli 23, Tartu 51006) hageja esindaja ÜlleNancy Liiv e-post [email protected] Kostja X Y

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt X Yilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 12 440,14 eurot s.h põhivõlg 7878,14 eurot, intress 3743,84 eurot, viivis 707,35 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 31,95 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 78,86 eurot.
3.Välja mõista kostjalt X Yilt (Vapper) Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (7878,14 €) alates 09. 06. 2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress+7 % aastas)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine
1.Jätta hageja menetluskulud riigilõiv 798,89 € ja õigusabi tasu 1054,57 € kostja X Y kanda.
2.Välja mõista kostjalt X Y Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks menetluskulud 1853,46 €. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

2-11-26823 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 € ja mitte rohkem kui 6400 €. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057277. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

09.06. 2011 esitas hageja BIGBANK AS kohtusse hagi kostja X Y vastu võla ja viivise nõudes summas 12 440,14 eurot. Hageja taotles:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 440,14 eurot, millest 7 878,14 eurot on tagastamata krediidisumma, 3 743,84 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 31,95 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 707,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 78,86 eurot lepingu sõlmimise tasu;
1.2.mõista kostjalt alates 09.06.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,11% tagastamata krediidisummalt aastas;
1.3.jätta hageja menetluskulud kostja kanda;
1.4.jätta kostja menetluskulud tema enda kanda Hageja on oma nõuet põhjendanud alljärgnevalt: Hageja ja kostja X Y sõlmisid 17.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500804/27st (edaspidi leping, koopia lisatud), mille raames on sõlmitud 2 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 1 872,63 euro (29 300,26 Eesti krooni) võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kokkuleppe nr 2 kohaselt krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 7 885,68 eurot (123 384,14 Eesti krooni). Kokkuleppe nr 2 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,12% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kokkuleppe nr 2 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 04.01.2010, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
2.2.Õiguslikud põhjendused
2.2.1.Lepingu sõlmimine ja ülesütlemine VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

2-11-26823 kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe nr 2 alusel on kostjale antud laenu 7 885,68 eurot (123 384,14 Eesti krooni). VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingu maksegraafikule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 11.01.2011 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 10.02.2011 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 11 909,42 euro tasumist, millest 7 878,14 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 3 743,84 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 191,7 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 16,88 eurot viivis ja 78,86 eurot lepingu sõlmimise tasu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis.

2.2.2.Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 2 järgi tagastamata krediidisummaks 7 878,14 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
2.2.3.Intress Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,12% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 3 743,84 eurot.

2-11-26823

2.2.4.Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 6.7 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimatinimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007 otsuse p-s 23 tsiviilasjas nr 2-0516414. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 31,95 eurot kostjale 11.01.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 10.02.2011 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu palub hageja üldtingimuste p-de 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 31,95 eurot.
2.2.5.Lepingu sõlmimise tasu Kokkuleppe nr 2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 78,86 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 78,86 eurot.
2.2.6.Viivis VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppe nr 2 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,11% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 10.02.2011 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 16,88 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 7 878,14 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 27,11% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 08.06.2011 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 707,35 eurot (viivise arvestus lisatud) ning TsMS § 367 alusel alates 09.06.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,11% tagastamata krediidisummalt aastas.
3.Menetluskulud
3.1.Hagihind ja riigilõiv TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. TsMS § 133 lg 1 ja 2 alusel on antud hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi arvutatuna (7 878,14+78,86+31,95) 7 988,95 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. Lisa 1 järgi on hagihinna

2-11-26823 puhul kuni 7 988,95 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 798,89 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 58 lg 2 kohaselt tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest. TsMS § 340 lg 4 kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. RLS § 58 lg 2 kohaselt ei ole elektrooniliselt esitatud hagiavalduse esmakordne väljatrükkimine lõivustatud toiming. Riigilõivu tuleb tasuda siis, kui menetlusosaline soovib kohtult menetlusdokumendi väljatrüki või ärakirja väljastamist. TsMS § 340 lg 4 (01.01.2010 redaktsioonis) kohaselt on aga kostjale elektrooniliselt esitatud hagiavalduse väljatrüki edastamine riigilõivuvaba. Seega ei ole hagejal hagiavalduse esitamisel ning sellest väljatrüki edastamisel kostjale kohustust tasuda riigilõivu menetlusdokumentide ärakirjade eest. Seega tuleb tasuda riigilõivu 798,89 eurot. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest avaldusele lisatud.

3.2.Õigusabikulud Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud BIGBANK ASile arve nr 217 summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses (arve ja tasumist kinnitav maksekorraldus hagiavaldusele lisatud).
4.Hageja menetluslikud seisukohad
4.1.Hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks Kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja TsMS § 407 lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
4.2.Kompromissi võimalus Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal ega pärast lepingu ülesütlemist näidanud üles piisavalt initsiatiivi kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on siiski valmis jõudma kostjaga võla tasumise osas kompromissile, mis võiks seisneda maksegraafiku koostamises või kostja poolt kogu võlgnevuse koheses tasumises. Võla kohesel või kiirel tasumisel on hageja valmis oma nõude suuruse üle vaatama. Kompromissi sõlmimiseks ootame kostjapoolset ettepanekut hageja kontaktandmetel ([email protected], tel 735 0941).
4.3.Hageja nõustumine kirjaliku menetlusega Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja seisukoht ja põhjendused Kostja ei ole kohtule oma seisukohta hagi suhtes teatanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

2-11-26823 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtpäevaks vastanud, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja ja kostja X Y on 17.11.2005 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0500804/27st (edaspidi leping) /t.l. 8/, mille raames on sõlmitud 2 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta /t.l. 17 ja 22/. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 1 872,63 euro (29 300,26 Eesti krooni) võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kokkuleppe nr 2 kohaselt krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 7 885,68 eurot (123 384,14 Eesti krooni). Kokkuleppe nr 2 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,12% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Saadud krediidisumma ja sellele lisanduvad intressid ja lepingu sõlmimise tasu kohustus kostja tasuma vastavalt maksegraafikule /t.l. 24/ osamaksetena 3803,07 krooni kuus, tasumise lõpptähtaeg 01. 10. 2019. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga , millega VÕS § 402 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 416 lg. 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu hageja saatis 10. 01. 2011 kostjale hoiatuse /t.l. 30/, paludes tekkinud võla tasuda või pöörduda lahenduse leidmiseks laenu andja poole. Kostja hoiatusele ei vastanud, ka ei tasunud ta võlga.

10.02. 2011 ütles hageja lepingu üles /t.l. 31/. Kostja võlg lepingu ülesütlemise ajaks oli 11 883,86 eurot. Sellest tagastamata krediidisumma 7878,14 eurot, ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 3743,84 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 191,70 eurot, lepingu sõlmimise tasu 78,86 eurot, viivis 16,88 eurot. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgne viivise määr kokkuleppe 2 järgi on 27,117 % aastas. Hagi esitamise ajaks on võlale lisandunud viivis, kokku viivise nõue 707,35 eurot ja kokku nõue 12 440, 14 eurot, mis kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

2-11-26823 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude viivisele alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni protsendina põhinõudest, mis on seaduslik ja põhjendatud. Viivise protsendina taotleb hageja lepingujärgse viivisemäära rakendamist e. 27,11 % aastas. VÕS § 415 lg. 1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõue viivisele alates hagi esitamisest on asjaoludega õiguslikult põhjendatud seaduses ettenähtud viivisemääras. Hageja ei ole tõendanud, et maksetega viivitus põhjustab temal kahju tekkimise suuremas ulatuses, kui seda katab viivis seadusejärgses määras ja seetõttu nõuab kohus viivise alates hagi esitamisest välja protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741lg. 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud ja kohtukulud. Hageja taotleb kostjalt kohtuvälise kuluna õigusabiteenuse eest makstud 95,87 euro (makstud

03.06. 2011 summas 1054,57 eurot, t.l. 35) ja kohtukuluna riigilõivu summas 798,89 euro (makstud 08. 06. 2011 t.l. 36) väljamõistmist. Kohus parandab siinjuures ilmse ebatäpsuse esialgses tagaseljaotsuses resolutsiooni osas, millega määrati kindlaks menetluskulude suurus ja mõistab kostjalt välja hageja kantud õigusabi kulu viimase poolt tegelikult kantud ulatuses, e. summas 1054,57 eurot. TsMS § 178 lg. 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja