2-11-22806/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 07.06.2011.a. määrusega algatas kohus MOÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i. Ajutise halduri aruanne Võlgniku põhitegevusalaks oli mööbli vahendus. Algusaastatel tegeles võlgnik pehme mööbli müügiga. Mööbli ladustamiseks ja turustamiseks renditi Tallinnas Kristiine Linnaosavalitsuselt aadressil XXXruume. Võlgnik on osutanud ka transporditeenust. Võlgnikul ei ole olnud palgalisi töötajaid. Võlgniku ainuosaniku hinnangul oli võlgniku tegevus juba algusaastatel pigem mitte kasumlik, kuna müügikäive oli väike. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruandest nähtub võlgniku juhatuse plaan likvideerida 2009. a äriühing senisel kujul, kuid selle realiseerimist lükati järgnevates majandusaasta aruannetes avaldatu kohaselt edasi tulenevalt vaidlustest Eesti Maksu- ja Tolliameti tehtud maksuotsuse üle. 2009. a viis Eesti Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) Kaitsepolitseiameti tellimusel Pärnu linna juhtide suhtes algatatud kriminaalmenetluse raames võlgniku suhtes läbi ekspertiisi. Pärnu endist linnapead ja võlgniku ainuosanikku MVkahtlustati riigihangete nõuete rikkumises, hiljem altkäemaksu võtmises. Viimane on seotud ka võlgnikuga, kuna prokuratuur käsitles võlgniku 2006. a märtsi arvet T AS-ile kui fiktiivset arvet ning sellest tulenevalt kui altkäemaksu võlgniku ainuosanikule. Kontrolliti võlgniku 2006.a majandustegevust. Kokkuvõtvalt tegi maksuhaldur 04.11.2009. a võlgniku suhtes maksuotsuse, milles leidis, et T AS-ile väljastatud arve on fiktiivne, perioodil toimunud lähetused ning ostetud mööbliesemed ettevõtlusega mitteseotud. Maksuhaldur rõhutab oma otsuses korduvalt võlgniku raamatupidamise ebakorrektsust ja ebausaldusväärsust. 01.12.2009. a esitas võlgnik kaebuse ning Tallinna Ringkonnakohus rahuldas võlgniku kaebuse oma 15.03.2011. a otsuses osaliselt tühistades maksuotsuse T AS-i arvet puudutavas osas ning jättis ülejäänud osas maksuhalduri otsuse jõusse. Võlgniku maksejõuetus tekkis võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt seoses 2008. aastal alustatud kriminaalmenetlusega Pärnu linna juhtide suhtes. Nimetatud kriminaalmenetlusega kaasnenud punktis 2.3. kirjeldatud maksuhalduri ekspertiisi tulemusena kohustas maksuhaldur oma otsusega võlgnikku maksma makse summas 4 196,82 eurot. Menetlusprotsessis ja maksuhalduri tehtud maksuotsuse vaidlustes osalemise tõttu pidi võlgnik tegema kulutusi õigusabi teenuse ostmisele advokaadibüroolt Glikman & Partnerid. Kokku kulutas võlgnik õigusabile 12 705,43 eurot. Võlgnikul puudusid vahendid Maksu- ja Tolliameti nõude täitmiseks ning õigusabi kulude katmiseks võlgniku ainuosanikult võetud laenu katmiseks.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku majandustegevust ei ole võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt toimunud juba 2007. aastast. Seega oli võlgniku maksejõuetus välja kujunenud juba hiljemalt 2009. a majandusaasta lõpuks ja võlgniku juhatus oleks pidanud kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Vaidlused maksuhalduri tehtud otsuse üle lõppesid alles Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 15.03.2011.a, mistõttu on vaieldav, kas pankrotiavalduse esitamisega on hilinetud või mitte ning kas Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmeid oleks tulnud rakendada varem. Võlgniku poolt 2006.a soetatud mööbliesemete ja muude kaupade võõrandamise, hävimise ja/või mahakandmise kohta ajutisele haldurile tõendeid (akt, inventuur, otsus vms) esitatud ei ole. Maksuvaidluse dokumentidest nähtub, et osa asjadest (püksid, trell, oksapuur, vineertool ja 2 telerit) on väidetavalt hävinenud. Külmik, jalatsikapp ja mikrolaineahi on müüdud 2009.a veebruaris JO 4 973 krooni eest, mis kajastub võlgniku 2009.a kasumiaruandes müügituluna. Võlgniku juhatuse liikmete selgituste kohaselt on kõik mööbliesemed utiliseeritud. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2008. a seisuga varasid kogusummas 2 346,07 eurot järgmiselt: raha 2 075,60 eurot, käibemaksu ettemaks 270,47 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku 07.06.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 18 206,80 eurot järgmiselt: lühiajaline laen 8 384,96 eurot, tarnijatele tasumata arved 976,01 eurot, maksuvõlad 8 845,83 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 8 845,83 eurot, MV summas 8 384,96 eurot ja Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ summas 976,01 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 18 215 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Samas on selgusetu võlgniku poolt 2006.a. soetatud varade saatus, kuna vastavaid dokumente ei ole haldurile esitatud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on alates 2007. a lõppenud ning puuduvad varad kohustuste tasumiseks. Võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muud asjaolud pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, kuna ettevõtte omakapital oli miinuses juba 2009. majandusaasta lõppedes ja võlgniku juhatus oleks pidanud kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed, pankrotiavaldus esitati aga alles 2011.a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 18 215 eurot ning vara puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata

olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 08.08.2011 määrusega MOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul MOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks riigi arvelt 397 eurot (sotsiaalmaksuta). Tasu palub ajutine haldur kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigi vahendutest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 397 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele HV, ik XXX.