Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2011.a., Kentmanni kohtumaja, kell 14.00
Tsiviilasja number
2-11-23220
Tsiviilasi
OÜ LG(likvideerimisel) avaldus pankroti kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming
välja
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik OÜ LG(likvideerimisel), registrikood XXX, asukoht: XXX, esindaja KM, XXX Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok, asukoht: Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1 Tallinn 10143, telefon 684 4400, 52 55757, e-post: [email protected].
Kohtuistungi toimumise aeg
08.08.2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
võlgniku esindaja KM, ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok
lisaks hoolitseti selle eest, et kontoris oleks kohv ja söögitegemisvõimalus. Võlgniku endise juhatuse liikme sõnul püsisid kõik need üritused erisoodustuse / külaliste võõrustamise piirmäära juures X + 2% sotsiaalmaksust kuu kohta. Ajutise halduri poolt tuvastatud võlgniku põhitegevusega mitteseotud poed olid võlgniku endise juhatuse liikme selgituste kohaselt tihti praktilised asjad – nagu näiteks Stockmannist klaasid jne. Seega need kulutused olid võlgniku hinnangul äritegevuseks vajalikud - kvaliteetse tööjõu ligimeelitamiseks ja säilitamiseks tiheda konkurentsi olukorras. Ajutise halduri hinnangul võib võlgnik olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. 2007.a toimus järsk omakapitali vähenemine ja 2008. a lõppes negatiivse omakapitaliga, mistõttu oleks võlgniku juhatus pidanud kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Võlgniku 07.06.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a -82 413 eurot, varasid oli kokku summas 1537 eurot, kohustusi 80 115 eurot ning omakapital -78 578 eurot. 2011. a müügitulu ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt puudub. Võlgniku põhivara väärtusena kajastub võlgniku endise juhatuse liikme ja likvideerija hinnangul vara eeldatav turuhind. Vara on ladustatud Harjumaal ning on võlgniku endise juhatuse liikme MS vastutusel hoiul. Võlgniku endise juhatuse liikme selgituste kohaselt põhivara eraldi hinnatud ei ole – elektroonika kasulikuks elueaks on loetud 2-3 aastat, kuna kauem nende väärtus ei säili. Arendajatel on oma igapäevatöös vaja tihti jooksutada palju rakendusi korraga, arvutusvõimsus kasvab ja tarkvara uueneb aga pidevalt ning seega vara kasulik väärtus väheneb kiiresti. Võlgniku varade hulka on märgitud ka nõue N AS, kehtiv ärinimi: THAS (pankrotis), vastu kogusummas 7 323 eurot, kuid ajutine haldur hindab nõuet THAS vastu ebatõenäoliselt laekuvaks. Võlgniku varade hulka on märgitud ka lõpetamata tööd kogusummas 55 378 eurot, kuid need on ümberhinnatud likvideerimisväärtusele (-100%) ning ei kajastu seetõttu bilansis. Kuna võlgnikul puuduvad töötajad ning töö tegemiseks vajalikud tehnilised vahendid hindab ajutine haldur tegemata tööde realiseerimist ning seega ka tasu laekumist ebatõenäoliseks. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 83 433,14 eurot järgmiselt: raha ja pangakontod 1 032,75 eurot, nõuded ja ettemaksed 7 322,61 eurot, varud 55 378,17 eurot, materiaalne põhivara 2 020,12 eurot, immateriaalne põhivara 19 699,62 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot numbriga XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Konto saldo seisuga 09.06.2011.a on 23,33 eurot (konto broneeritud summas 37,76 eurot kaardi hooldustasudeks). AS-i Nordea Finance Estonia päringu vastuse kohaselt oli võlgniku ja AS Nordea Finance Estonia vahel sõlmitud liisinguleping . Liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt seisuga 11.05.2011.a seoses vara väljaostmisega E OÜ (reg.kood XXX) poolt. Ajutise halduri hinnangul olla vara võõrandatud põhjendamatult odava hinnaga. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole 08.06.2011. a seisuga võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ja ei ole olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku vara koosneb rahast arveldusarvel ja kassas ning kasutatud seadmetest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 1400 eurot. Võlgniku 07.06.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 80 115 eurot järgmiselt: võlad tarnijatele 509 eurot, maksuvõlad 79 606 eurot. Võlgniku likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 79 606 eurot, EE AS summas 494 eurot ja Eesti
Väärtpaberikeskuse AS summas 15 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 98 010,36 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 13 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 98 750 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib esineda võimalus esitada nõudeid võlgniku rahaliste vahendite mittesihtotstarbelise kasutamise osas summas ca 9154 eurot. Samuti on sõiduk Toyota müüdud tõenäoliselt alla turuhinna. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht (ca 98 750 eurot) ületab varasid (ca 1400 eurot). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muud asjaolud pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku lõplik maksejõuetus tekkis 2010.a., kui müügitulu vähenes võrreldes eelneva majandusaastaga ca 2,5 korda ning tegevuskulud ületasid tulusid. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 98 750 eurot ning vara väärtus ca 1400 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 08.08.2011 määrusega OÜ LG(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ LG(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1360 eurot (sotsiaalmaksuta) ning vajalike kulutuste katteks 85 eurot. Haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning võlgnikult OÜ LG(likvideerimisel) tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1360 eurot ning vajalike kulutuste katteks 85 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse endisele liikmele MS’le (ik XXX).
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.