lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-23220/7

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 31.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-23220/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1742
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 23 lg 1, 6PankrS § 29 lg 1PankrS § 150PankrS § 28 lg 2TsÜS § 46 lg 1Dokumentide säilitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2011.a., Kentmanni kohtumaja, kell 14.00

Tsiviilasja number

2-11-23220

Tsiviilasi

OÜ LG(likvideerimisel) avaldus pankroti kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlustoiming

välja

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik OÜ LG(likvideerimisel), registrikood XXX, asukoht: XXX, esindaja KM, XXX Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok, asukoht: Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1 Tallinn 10143, telefon 684 4400, 52 55757, e-post: [email protected].

Kohtuistungi toimumise aeg

08.08.2011.a.

Kohtuistungil osalenud isikud

võlgniku esindaja KM, ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ LG(likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2.Likvideerida OÜ LG(likvideerimisel) ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ LG(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok’ile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok tema ülesannetest pärast OÜ LG(likvideerimisel) kustutamist äriregistrist.
4.Määrata OÜ LG(likvideerimisel) dokumentide hoidjaks juhatuse endine liige MS (ik

XXX).

5.Määrata ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok’ile ajutise pankrotihalduri tasuks 1360 eurot (sotsiaalmaksuta) ning vajalike kulutuste katteks 85 eurot.
6.Välja mõista võlgnikult OÜ LG(likvideerimisel) ajutise halduri tasu 1360 eurot ning vajalike kulutuste katteks 85 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 07.06.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ LG(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i. Ajutise halduri aruanne OÜ LG(likvideerimisel) kanti äriregistrisse 07.06.2005. a. Võlgniku põhitegevusalaks oli programmeerimine. Põhiliselt tegeles võlgnik internetilehekülgede loomise ning nende infoja andmehaldusega, pakkus disaini- ja reklaamiteenuseid. 17.02.2011.a võtsid võlgniku osanikud vastu otsuse võlgniku majandustegevus lõpetada ning algatada likvideerimismenetlus. Võlgniku likvideerijaks on alates 03.03.2011.a KM. Võlgniku likvideerija hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse kahjum majandustegevusest ning klientide oluline vähenemine. Võlgniku kahjum oli 2010. a kokku 28 061,37 eurot ning võlgniku müügitulu vähenes võrreldes eelneva majandusaastaga ca 2,5 korda (käive 2009.a 166 200 eurot, 2010.a ca 59 450 eurot). Müügitulu languse tõttu tekkis võlgnikul käibevahendite puudus ning seetõttu ei suudetud lõpetada klientide tellimusi ja tekkis kahjum. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud oluliselt rohkem tähelepanu pöörama aina suurenevale maksuvõlgnevusele, mida oleks 2006. a ja 2009. a kasumi arvelt saanud vähendada. Samas on võlgnik jätnud äriplaanis arvestamata võimalike müügimahtude langemisega seoses üldise majandusolukorraga. Ajutise halduri hinnangul on võimalik, et võlgniku juhatuse liikmed on võlgniku rahalisi vahendeid perioodil 07.06.2006 kuni 15.12.2010 kasutanud mittesihtotstarbeliselt tasudes meelelahutusasutuste teenuste eest kokku ca 1815 euro vääringus. Erinevates toitlustusasutustes on tehtud kulutusi kokku summas ca 2037 eurot. Võlgniku kontoväljavõtetelt nähtub andmeid ka mitmete kauplejate juures tehtud kulutuste kohta kokku 2740 euro ulatuses. Lisaks on tehtud kulutusi ka toidupoodides kogusummas 2562 eurot. Kokku on tehtud kulutusi summas ca 9154 eurot, mis ajutise halduri hinnangul ei pruugi olla seotud võlgniku otsese majandustegevusega. Võlgniku endise juhatuse liikme selgituste kohaselt on kõik loetletud kulutused ettevõtlusega seotud ning tehtud kulutuste eesmärgiks oli meeskonna vaimu hoidmine ja töötajate motiveerimine. Võlgniku endise juhatuse liikme sõnul on tarkvaraarenduse valdkonnas konkurents inimeste ja palkade osas väga kõrge ning võlgnik ei suutnud oma töötajatele pakkuda konkurentsivõimelist sissetulekut. Lisaks sellele palkasid turuliidrid nagu S , W ja P järjest agressiivsemalt turult andekat tööjõudu ning heatasemelisi töötajaid oli raske leida. Seetõttu püüti töötajatele luua meeldivat keskkonda ja tegeleda palju „teambuildinguga“, mille tarbeks kasutati kord kvartalis üritusi, kus mindi kogu meeskonnaga välja lõõgastuma ja

lisaks hoolitseti selle eest, et kontoris oleks kohv ja söögitegemisvõimalus. Võlgniku endise juhatuse liikme sõnul püsisid kõik need üritused erisoodustuse / külaliste võõrustamise piirmäära juures X + 2% sotsiaalmaksust kuu kohta. Ajutise halduri poolt tuvastatud võlgniku põhitegevusega mitteseotud poed olid võlgniku endise juhatuse liikme selgituste kohaselt tihti praktilised asjad – nagu näiteks Stockmannist klaasid jne. Seega need kulutused olid võlgniku hinnangul äritegevuseks vajalikud - kvaliteetse tööjõu ligimeelitamiseks ja säilitamiseks tiheda konkurentsi olukorras. Ajutise halduri hinnangul võib võlgnik olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. 2007.a toimus järsk omakapitali vähenemine ja 2008. a lõppes negatiivse omakapitaliga, mistõttu oleks võlgniku juhatus pidanud kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Võlgniku 07.06.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a -82 413 eurot, varasid oli kokku summas 1537 eurot, kohustusi 80 115 eurot ning omakapital -78 578 eurot. 2011. a müügitulu ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt puudub. Võlgniku põhivara väärtusena kajastub võlgniku endise juhatuse liikme ja likvideerija hinnangul vara eeldatav turuhind. Vara on ladustatud Harjumaal ning on võlgniku endise juhatuse liikme MS vastutusel hoiul. Võlgniku endise juhatuse liikme selgituste kohaselt põhivara eraldi hinnatud ei ole – elektroonika kasulikuks elueaks on loetud 2-3 aastat, kuna kauem nende väärtus ei säili. Arendajatel on oma igapäevatöös vaja tihti jooksutada palju rakendusi korraga, arvutusvõimsus kasvab ja tarkvara uueneb aga pidevalt ning seega vara kasulik väärtus väheneb kiiresti. Võlgniku varade hulka on märgitud ka nõue N AS, kehtiv ärinimi: THAS (pankrotis), vastu kogusummas 7 323 eurot, kuid ajutine haldur hindab nõuet THAS vastu ebatõenäoliselt laekuvaks. Võlgniku varade hulka on märgitud ka lõpetamata tööd kogusummas 55 378 eurot, kuid need on ümberhinnatud likvideerimisväärtusele (-100%) ning ei kajastu seetõttu bilansis. Kuna võlgnikul puuduvad töötajad ning töö tegemiseks vajalikud tehnilised vahendid hindab ajutine haldur tegemata tööde realiseerimist ning seega ka tasu laekumist ebatõenäoliseks. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 83 433,14 eurot järgmiselt: raha ja pangakontod 1 032,75 eurot, nõuded ja ettemaksed 7 322,61 eurot, varud 55 378,17 eurot, materiaalne põhivara 2 020,12 eurot, immateriaalne põhivara 19 699,62 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot numbriga XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Konto saldo seisuga 09.06.2011.a on 23,33 eurot (konto broneeritud summas 37,76 eurot kaardi hooldustasudeks). AS-i Nordea Finance Estonia päringu vastuse kohaselt oli võlgniku ja AS Nordea Finance Estonia vahel sõlmitud liisinguleping . Liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt seisuga 11.05.2011.a seoses vara väljaostmisega E OÜ (reg.kood XXX) poolt. Ajutise halduri hinnangul olla vara võõrandatud põhjendamatult odava hinnaga. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole 08.06.2011. a seisuga võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ja ei ole olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku vara koosneb rahast arveldusarvel ja kassas ning kasutatud seadmetest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 1400 eurot. Võlgniku 07.06.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 80 115 eurot järgmiselt: võlad tarnijatele 509 eurot, maksuvõlad 79 606 eurot. Võlgniku likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 79 606 eurot, EE AS summas 494 eurot ja Eesti

Väärtpaberikeskuse AS summas 15 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 98 010,36 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 13 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 98 750 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib esineda võimalus esitada nõudeid võlgniku rahaliste vahendite mittesihtotstarbelise kasutamise osas summas ca 9154 eurot. Samuti on sõiduk Toyota müüdud tõenäoliselt alla turuhinna. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht (ca 98 750 eurot) ületab varasid (ca 1400 eurot). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muud asjaolud pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku lõplik maksejõuetus tekkis 2010.a., kui müügitulu vähenes võrreldes eelneva majandusaastaga ca 2,5 korda ning tegevuskulud ületasid tulusid. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 98 750 eurot ning vara väärtus ca 1400 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 08.08.2011 määrusega OÜ LG(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ LG(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1360 eurot (sotsiaalmaksuta) ning vajalike kulutuste katteks 85 eurot. Haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning võlgnikult OÜ LG(likvideerimisel) tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1360 eurot ning vajalike kulutuste katteks 85 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse endisele liikmele MS’le (ik XXX).

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja