Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Võlgnik on esitanud kohtule varanimekirja, kus varana on märgitud korteriomand. Võlanimekirja kohaselt on võlgniku eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulud 50 eurot kuus, tasutud ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele võlgniku lastele 30 eurot kuus. Kulutused võivad kuuti erineda, toodud on ligilähedased summad. Kohtumääruse põhjendused Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) § 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tutvunud esitatud avalduse, võlausaldajate esialgsete seisukohtadega ning tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. VÕVS § 1 lg 1 järgi on seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse VÕVS § 17 lg 2 p 1 järgi, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. VÕVS § 17 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust ehk enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. VÕVS § 17 lg 2 p 3 järgi kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik esitanud avalduses ja varanimekirjas erinevaid andmeid oma netotöötasu kohta. Kohus on seisukohal, et võlgniku igakuised kulutused jooksvalt ületavad tema sissetulekuid. Seega ka võlgniku igakuiseid laenukohustusi arvesse võtmata võib eeldada, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi ka väiksemas mahus. Kohus on seisukohal, et võlgnik pole pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega VÕVS § 10 lg 1 ettenähtud korras. Selle kohta võlgnik veenvaid tõendeid esitanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik VÕVS § 10 lg 2 p 2 kohaselt avaldanud kohtule täpseid andmeid selle kohta, kas ja mida on võlgnik teinud makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks. Võlgniku esitatud andmete kohaselt töötab ta ühel ja samal töökohal viimased 3 aastat ja pole siiani leidnud tulutoovamat töökohta, seega lootus paremale tööle on paljasõnaline. VÕVS § 11 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise avaldusele tuleb lisada võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse, ning ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgnik taotleb üksnes osade võlgade ümberkujundamist või erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab ta võlausaldajate erinevat kohtlemist avalduses 2/3

põhjendama. Kohus peab avaldusele lisatud ümberkujundamiskava ebaselgeks, sellest ei nähtu, mis viisil võlgnik täpselt kohustuste ümberkujundamist taotleb. Kohus on seisukohal, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks ja selle lisad ei vasta seaduse nõuetele (VÕVS § 17 lg 1 p 4). Samuti ei ole võimalik hinnata võlgade ümberkujundamiskava perspektiivi, sest kava on ebaselge. Ebaselgeks on jäänud ka see, missuguses ulatuses on võlgnikul juba täitmata võlakohustusi võlausaldaja ees ja miks võlausaldaja ei ole soovinud võlgnikuga sõlmida kohtuvälist kokkulepet. Seega on põhjendatud keelduda I U avaldust menetlusse võtmast, kuna võlgnik ei ole täitnud kohustust saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt ja võlgnik ei ole täitnud VÕVS § 21 lg 1 sätestatud kohustust nõuetekohaselt, ehk on andnud ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta ja võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et nõustaja määramine käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses tooks võlgnikule lisakohustusi. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et I U füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on avaldajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.