Villy Peepsoni hagi Hele-Mai Hindriksoni vastu 12 375 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. juuni 2011. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hele-Mai Hindriksoni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Hele-Mai Hindrikson (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaadi abi Rait Ratasepp Vastustaja (hageja): Villy Peepson (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja Maia Ploom
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuni 2011. a määrus.
3.Tühistada käsutamise keelumärge Hele-Mai Hindriksonile (isikukood: XXXXXXXXXXX) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistule Villy Peepsoni
Teha uus määrus, millega seada kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XXXXXXX kantud Hele-Mai Hindriksonile (isikukood: XXXXXXXXXXX) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, hüpoteegisummaga 12 375 (kaksteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis eurot) eurot Villy Peepsoni kasuks.
5.Määrata tagatis summas 7 000 eurot, mille tasumisel Hele-Mai Hindriksoni poolt Tartu Ringkonnakohtu tagatise arvele (saaja Rahandusministeerium, SEB Pank AS konto nr 10220034796011 või Swedbank konto nr 221023778606 viitenumber 3100057439; maksekorraldusel tuleb ära näidata Tartu Ringkonnakohus, kohtuasja number ja selgitus „hagi tagamine“) või pangagarantii andmisel, lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.
6.Määruse täitmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole (TsMS § 387 lg 2).
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Villy Peepson esitas 01.06.2011. a hagi Hele-Mai Hindriksoni vastu 12 375 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elas hageja koos kostja ema M.S. ühise perekonnana alates XXXX. a maikuust XXX asuvas elamus. M.S. ja hageja eesmärk oli ühiselt välja ehitada ning remontida nimetatud elamu. M.S. ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus nimetatud elamus elada oma elu lõpuni. Elamu keskmine hetkeväärtus oli 110 000 eurot, parenduste tõttu on elamu väärtus suurenenud ca 24 750 euro võrra. Sellest summast pool oli hageja panus nimetatud elamu parendamisse. M.S. suri XX.XX.XXXX. a, tema pärijaks on H-M Hindrikson. Pärast M.S. surma hakkas kostja nõudma hagejalt üüri tasumist. Hageja saatis kostjale nõudekirja, milles palus endale välja maksta 12 375 eurot. Kostja keeldus. Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks. Hagejale teadaolevalt on kostja asunud nimetatud elamut müüma. Kuna tegemist on kostja ainsa varaga, ei ole hagi rahuldamise korral võimalik
kohtulahendit täita, kui kostja on kinnistu võõrandanud. Hageja ei saa nõustuda sellega, et kostja hakkab oma väikesest palgast osade kaupa võlgnevust tasuma. Hageja palus seada kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX Tartu linnas kohtulik hüpoteek summas 12 375 eurot hageja kasuks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohtu 07.06.2011. a määrusega rahuldati Villy Peepsoni taotlus hagi tagamiseks ja tehti käsutamise keelumärge Hele-Mai Hindriksonile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriossa nr 2065803 kantud kinnistule Villy Peepsoni kasuks. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus oli seisukohal, et hageja taotlus hagi tagamiseks tuleb rahuldada, kuid kohus ei pidanud põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja kinnisasjale. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik hinnata hagi perspektiivikust ning asuda seisukohale, et hüpoteegi seadmata jätmise korral võib hageja nõude täitmine osutuda raskendatuks. Seetõttu on hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale käesoleval juhul põhjendamatult koormav. Kohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud hagi tagamise abinõuks käsutamise keelumärke seadmine XXX asuvale kinnistule hageja kasuks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hele-Mai Hindrikson esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja eksinud TsMS § 378 lg 4 kohaldamisel. Kostja arvates on maakohus teinud vastuolulise kohtulahendi – kohtumääruse põhjendav osa ja resolutsioon on vastuolulised. Kohtumääruse põhjendavad osas asus kohus seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik hinnata hagi perspektiivikust ning asuda seisukohale, et hüpoteegi seadmata jätmise korral võib hageja nõue täitmine osutuda raskendatuks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei olnud hagi tagamise taotlus kohtu arvates põhjendatud, kuid vaatamata sellele otsustas kohus kohaldada kostja suhtes ühte kõige koormavamat hagi tagamise abinõu; 2) on keelumärge kostjat üks enim koormavatest abinõudest. Riigikohus on leidnud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik ning rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele (3-2-1-10-10); 3) ei nähtu hagi tagamise määrusest ega hagimaterjalidest, et hageja oleks tasunud hagi tagamise tagatise TsMS § 383 lg 11 kohaselt;
4) ei ole kohus kohtumääruses kohaldanud TsMS § 385, mille kohaselt määratakse rahalise nõudega hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.
VASTUSTAJA PÕHJENDUSED
4.Villy Peepson vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruse põhjendav osa ja resolutsioon vastuolulised, sest kogu kohtu kirjeldus on seotud hagi tagamise abinõu valikuga; 2) on hageja hagi tagamise tagatise tasunud; 3) ei ole hageja nõus kandma määruskaebuse menetluskulud, sest hageja ei soovinud käsutamise keelumärke seadmist; 4) jätab hageja hagi tagamise liigi kohtu otsustada. Hageja on nõus, et kostja kinnistule seatakse kohtulik hüpoteek.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud, maakohtu määrus tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega seada kohtulik hüpoteek summas 12 375 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX Tartu linnas.
6.TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada. Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 12 375 eurot. Arvestades hageja nõude suurust ning asjaolu, et kostjale ei kuulu teisi kinnisasju, leiab ringkonnkohus, et hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud.
7.TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on omal algatusel kohaldanud enam kostjat koormavat abinõu kui taotles hageja, on õige. Maakohus on määrust vastuoluliselt põhistanud, kuid maakohtu määruses märgitud seisukoht hagi perspektiivikuse kohta ei ole piisav alus, et jätta hagi tagamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 leidnud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik ning rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on vähem koormavam hagi tagamise abinõu kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja kinnistule.
8.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja on tasunud 01.06.2011. a hagi tagamise tagatise summas 618.75 eurot.
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 385. Rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse TsMS § 385 järgi kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle pangakontole makstud rahaga või pangagarantiiga. Ringkonnakohus määrab tagatise summas 7 000 eurot, mille tasumisel Hele-Mai Hindriksoni poolt Tartu Ringkonnakohtu tagatise arvele (saaja Rahandusministeerium, SEB Pank AS konto nr 10220034796011 või Swedbank konto nr 221023778606 viitenumber 3100057439; maksekorraldusel tuleb ära näidata Tartu Ringkonnakohus, kohtuasja number ja selgitus „hagi tagamine“) või pangagarantii andmisel, tühistatakse hagi tagamise abinõu kohaldamine.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.