Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-11-100 kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt oli hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija vahel 21. oktoobril 2010.a. sõlmitud töövõtuleping. Selle lepingu kohaselt hageja kohustus läbi viima kostja firmas eesti keele kursuse mahuga 88 astronoomilist tundi. Õppetunde viidi läbi 2-3 korda nädalas kestvusega 2 astronoomilist tundi üks õppetund. Kursuse algus pidi olema 21.10.2010.a., lõpp 15.02.2011.a. ja õppetundide läbiviimise päevad teisipäev, neljapäev, reede. Vastavalt töövõtulepingu punktile 3.1. maksab tellija töötasu hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks sularahas firma kassast. Sama lepingu punkti 3.2. kohaselt on töötasu suurus 120 krooni astronoomiline tund. Alates lepingu sõlmimisest kuni 21. detsembrini 2010.a. täitis hageja oma lepingujärgseid kohustusi. Hageja rühmas õppis viis täiskasvanud õpilast. Mingeid pretensioone hageja kohustuste täitmise puhul kostja poolt hageja aadressil ei saabunud. Oktoobris oli läbi viidud 6 astronoomilist tundi, mille eest hagejale tasuti 720 krooni. 20. detsembril 2010.a. kostja direktor Natalja Currenti kutsus hageja vestlusele, et töövõtuleping lõpetatakse ennetähtaegselt õppijate vähesuse tõttu. Seejuures mingit dokumenti hagejale allakirjutamiseks ei antud. Hageja küsis töötasu novembris ja detsembris 2010.a. läbiviidud 28 tunni eest, kuid direktor vastas, et see ei ole hageja asi, millal ja mis summa hagejale tasutakse. Kuna selline direktori käitumine oli hageja jaoks kummaline, siis teisipäeval 21. detsembril 2010.a. kell 17.30 tuli hageja vastavalt oma töövõtulepingule Narva Kesklinna Gümnaasiumi eesti keele tunni läbiviimiseks ja nägi, et rühmas töötab uus pedagoog. Õppijate rühm oli täpselt samas koosseisus: Nadežda Burikova, Jelena Dmitrijeva, Svetlana Gridniva, Natalja Seleznjova, Svetlana Voronova (kokku viis inimest). Uue pedagoogi sõnul võeti teda tööle sellel põhjusel, et tegemist olevat uue kursusega. 22.12.2010.a. esitas hageja kostjale kirjaliku pöördumise, kus palus muuhulgas tasuda talle novembris ja detsembris 2010.a. läbiviidud tundide eest summa 3360 krooni (120 krooni x 28 tundi). Võttes arvesse töövõtulepingu rikkumist tellija poolt, palus hageja ka hüvitada talle kahju summas 6480 krooni, mis vastab tasule läbiviimata 54 tunni eest (120 krooni x 54 tundi), kuna töövõtulepinguga on ette nähtud 88 astronoomilist tundi. Hageja näitas oma avalduses oma arvelduskonto, kuhu tuleb kanda üle nimetatud summad. Vastuseks hageja avaldusele helistas hagejale firma esindaja telefonitsi ning kutsus hageja järejekordsele vestlusele. 23.12.2010.a. hageja tuli kostja kontorisse ning kostja esindaja pakkus hagejale kirjutada alla dokumendile, et ta tõustub talle makstava summaga umbes 2300 krooni. Kuna pooled ei saavutanud kokkulepet, siis hageja ei kirjutanud alla mingitele paberitele. 29.12.2010.a. tuli hageja uuesti kostja kontorisse ning firma esindaja taas pakkus hagejale nõustuda lepingu lõpetamisega seoses rühma likvideerimise tõttu ning lõpparvega umbes 2300 krooni, seejuures keeldus hagejale andmast ühtegi dokumenti, seletades, et kõik dokumendid on sisemised ja jäävad kontorisse. Hageja keeldus alla kirjutamast kuna lõpparve summa ei vastanud läbiviidud tundidele. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1. lõpetatakse leping kehtivusaja lõppedes. Vastavalt punktile 4.2. töövõtja ei saa lepingut üles öelda enne lepingu kehtivusaja lõppu. See tähendab, et kostjal oli plaanis töötada kuni 15.02.2011.a. kostja juures. Tööle mittelubamisega tekitas kostja hagejale kahju summas 6480 krooni, mis vastab tasule läbiviimata 54 tunni eest. Vastavalt lepingu punktile 4.3. on tellijal õigus töövõtuleping enne tähtaega üles öelda juhul kui töövõtja ei täida lepingu punkti 2.2. hageja ei rikkunud lepingujärgseid kohustusi. Tellija ei esitanud hagejale

2-11-100 mingeid pretensioone ega lepingu ülesütlemisavaldust. Seega tegemist on tellija poolt lepingu rikkumisega hageja tööle mittelubamise näol. Võttes arvesse, et hageja kohal juba töötab teine pedagoog ning töövõtulepingu kehtivusaeg saabub 15.02.2011.a. pole võimalik nõuda kostjalt kohtu korras lubada hagejat tööle. Hageja palub kostjalt välja mõista tasu täidetud töö eest 214.74 eurot ehk 3360 krooni ning kahju summas 414.15 eurot ehk 6480 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hageja nõuetega ei nõustu. Pooltevahelise 21.10.2010.a. töövõtulepingu lahutamatuks osaks on kursuste korraldamise kord, millega hageja oli töövõtulepingu allkirjastamise ajal tutvunud, mida kinnitab hageja allkiri. Töövõtulepingu punkti 2.2.2. kohaselt kohustus hageja informeerima kostjat õpilaste kursusel kohal käimisest. Kursuste korraldamise korra punkti 6 kohaselt kohustus hageja esitama kostjale õpilaste kohaloleku kontrolli ja korraldatud tundide arvu kohta andmed iga aruandluse kuule järgneva kuu 1. kuupäevaks. 2010.a. oktoobrikuu kohta oli hageja kohustatud esitama sellise graafiku 01.11.2010.a., 2010.a. novembrikuu kohta 01.12.2010.a. hageja ei täitnud seda kohustust ning ei esitanud kostjale mitte ühtegi graafikut õpilaste tunidest osavõtu ja korraldatud tundide arvu kohta vaatamata kostja tehtud korduvatele märkustele lepinguga võetud kohustuste täitmise vajadusest. Vastavalt kursuste korraldamise korra punktile 10 kohustus hageja esitama kostjale kursuste sisu plaani kolm päeva enne kursuste algust. Hageja alustas lepingujärgset tööd 21.10.2010.a., kuid ei esitanud tähtaegselt 24.10.2011.a. kostjale korraldatava kursuse sisu plaani. Hageja asus tööle kui grupis oli viis inimest, kes olid kostjaga juba õpingulepingu sõlminud. 2010.a. oktoobri ja novembrikuu jooksul liitus grupiga veel 7 inimest, kes olid valmis õpingulepingu sõlmima peale esimest proovitundi grupis. Peale esimest tundi aga kõik neli inimest, kes polnud veel õpingulepingut sõlminud, keeldusid sellest viidates neil õpetaja s.o. hageja suhtes olevatele pretensioonidele. 2010.a. detsembri alguses lahkus grupist veel üks inimene, keda ei rahuldanud hageja keeleõpetuse kvaliteet ning õppurite arv vähenes neljale inimesele. Kuna õppurite arv grupis vähenes õpilaste keeldumise tõttu õpinguid jätkata, andis kostja firma sekretärile Maria Kozakule ülesande kontrollida õppetööd hageja juhendatavas grupis. Maria Kozak viibis hageja poolt 07.12.2010.a. läbiviidud tunnis. Õppetöös osales kolm õpilast. Maria Kozak esitas 08.12.2010.a. kostjale aruande vormis oma arvamuse jägitud tunni kohta, millest selgus, et tund oli üksluine ja õpilastele igav. Maria Kozak jõudis järeldusele, et see ongi põhjus, miks õpilased keelduvad õpinguid jätkamast. Samuti juhtis Maria Kozak kostja tähelepanu asjaolule, et hageja lõpetas tunni ettenähtud ajast kuus minutit hiljem. Kuna hageja ei tulnud toime endale töövõtulepinguga võetud kohustustega ja rikkus töövõtulepinguga sätestatud tingimusi, teavitas kostja hagejat 17.12.2010.a. temaga töövõtulepingu lõpetamisest alates 21.12.2010.a. hagejat tutvustati lepingu ülesütlemise teate sisuga, sellele allakirjutamisest hageja aga keeldus, Maria Kozak fikseeris selle fakti dokumendile. Sama hoiatusega teavitati hagejat, et tema poolt läbi viidud 28 tunni eest tasumine toimub tähtajaga kuni 23.12.2010.a. Kuna hageja ei ilmunud enne 23.12.2010.a. kostja juurde töövõtulepingu lõpetamist voimistama ja lepingujärgseid väljamakseid kätte saama, saatis kostja hagejale tähitud kirjaga teatise. Selles palus kostja tulla hagejal kostja ruumidesse töövõtulepingu lõpetamise vormistamiseks ja veel saamata lepingujärgse töötasu vastu võtmiseks. Hagejale tehti ettepanek töötasu vastu võtta ja allkirjastada sularaha väljamakset tõendav finantsdokument. Hageja keeldus alla kirjutamast ja seetõttu ei saanud talle raha üle anda. 04.01.2011.a. saadeti hagejale tähitud kirjaga töövõtulepingu ülesütlemise põhjuste teatis, milles kostja tegi hagejale ettepaneku tulla kostja ruumidesse, hageja ei tulnud kostja ruumidesse kutsel märgitud ajaks. Kuna hageja ei võtnud kostjalt töövõtulepinguga ette nähtud töötasu vastu, pole kostja süüdi töötasu väljamaksmata jätmises. Sellel põhjusel ei tunnista kostja nõuet väljamaksmata töötasu osas. Kostja oli valmis ja on seda praegugi maksma hagejale töövõtulepinguga ette nähtud töötasu, kuid ei ole saanud seda teha kuna hageja keeldus töötasu saamist kinnitavale finantsdokumendile alla kirjutamast. Hageja poolt 22.12.1010.a. esitatud

2-11-100 nõuet maksta lepinguga ette nähtud töötasu hageja arvelduskontole ei saa kostja täita kuna töövõtulepingu punkti 3.1. kohaselt toimub töötasu maksmine sularahas firma kassast ning töövõtulepingu punkti 2.2.8. järgi on töövõtja kohustatud peale kursuse lõppemist kostjale tagastama kogu õppematerjali ja tehnilised vahendid. Kuna kostja ütles töövõtulepingu hagejale üles, on hageja kohustatud tagastama kostjale õppematerjali ja tehnilised vahendid, mida hageja ei ole teinud. Kuna hageja ei informeerinud kordagi kostjat kursusest osavõtvate õpilaste arvust nagu seda nõuab kursuste korraldamise korra punkt 6, hageja lõpetas 07.12.2010.a. toimunud tunni 6 minutit hiljem määratud ajast, ning hageja ei esitanud tähtaegselt kursuse korraldamise plaani nagu seda nõuab kursuste korralamise korra punkt 10, siis oli kostjal töövõtulepingu punktile 4.3. tuginedes õigus keelduda töövõtulepingust enne lepingu lõpptähtaega, mida kostja ka tegi. Töövõtulepingu ülesütlemise momendiks kostja poolt oli hageja täitnud omale võetud töökohustusi 28 astronoomilise tunni ulatuses, mille eest oli hageja välja teeninud 214.74 eurot. Kostja on valmis hagejale maksma välja selle summa. Kostja ei tunnista hageja nõuet kahju hüvitamise 414.15 euro osas, sest see on põhjendamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli 21. oktoobril 2010.a. sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus läbi viima eesti keele kursuse tundide arvuga 88 astronoomilist tundi ja kostja kohustus maksma hagejale igakuiselt töötasu vastavalt faktiliselt töötatud tundidele (t.l. 6-8). VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 637 lg 4 järgi kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaidlust ei ole, et hageja andis kostja juures eesti keele tunde kuni 21. detsembrini 2010.a. ning kostja on jätnud hagejale tasumata 28 tunni tasu, mis viidi läbi novembris ja detsembris 2010.a. Vastavalt töövõtulepingu punkt 3.2. järgi on töötasu 120 krooni astronoomiline tund ning töövõtulepingu punkt 3.1. kohaselt kohustus tellija maksma töötasu kooskõlastades töövõtjaga hiljemalt iga kuu viiendaks kuupäevaks sularahas firma kassast. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale 28 läbiviidud tunni eest 3360 krooni ehk 214.74 eurot. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

2-11-100 kohustuse täitmist. Seega hageja nõue töövõtulepingu järgi saamata jäänud tasu 214.74 euro nõudes on tõendatud kostja omaksvõtuga ja tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 214.74 eurot. Kohus tuvastas, et pooled olid töövõtulepingus kokku leppinud, et hageja annab eesti keele tunde kostja juures kuni 15. veebruarini 2011.a. Vaidlust ei ole, et alates 21. detsembrist 2010.a. hageja kostja juures eesti keele tundide andmist ei jätkanud, sest hagejale oli teatatud töövõtulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, milles on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 järgi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Pooled vaidlevad selle üle, mis asjaoludel oli pooltevaheline leping lõpetatud ja kas hagejal on õigus saada töövõtulepingu järgi tasu tundide eest, mida tal ei olnud võimalik seoses kostjapoolse lepingu lõpetamisega läbi viia. Kuna pooltevaheline töövõtuleping oli sõlmitud määratud tähtajaks, siis tuleb töövõtulepingu lõpetamisele kohaldada lepingust taganemise sätteid. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja oli teadlik, et kostja soovib temaga töövõtulepingu lõpetada alates 21. detsembrist 2010.a. Pooled vaidlevad selle üle, et hagejale ei olnud teada asjaolud, mis põhjusel hagejaga töövõtuleping lõpetati, samuti ei nõustu hageja kostjapoolsete põhjendustega töövõtulepingu lõpetamisel. Kohus tuvastas, et kostja oli 17.12.2010.a. koostanud hagejale kirjaliku töövõtulepingu lõpetamise teatise, mille kohaselt töövõtuleping lõpetatakse alates 21. detsembrist 2010.a. seoses õpingute grupi likvideerimisega (t.l. 101, 103). Kuna VÕS § 655 lubab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda seega ka taganeda, siis käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust poolte, kas töövõtulepingu lõpetamise põhjuseks võis olla eesti keele grupi likvideerimine ja kas kostja jätkas eesti keele kursuste läbiviimist grupile, millises andis eesti keele tunde hageja. Samas vaidlust ei ole, et õppijad, kes alustasid hageja juures eesti keele õppimist jätkasid seda peale hagejaga töövõtulepingu ülesütlemist teise õpetaja juures (t.l. 21). Asjaolu, et pooltevahelises töövõtulepingu punktis 4.3. oli kokku lepitud, et tellijal on õigus töövõtuleping enne tähtaega üles öelda juhul, kui töövõtja ei täida töövõtulepingu punkte 2.2. iseenesest ei välista VÕS §-st 655 tulenevat tellija õigust töövõtuleping igal ajal üles öelda s.t. lepingust taganeda. Seega oli tellijal õigus töövõtuleping üles öelda - kuna tegemist ei ole kestvuslepinguga siis s.t. lepingust taganeda - sõltumata põhjustest.

2-11-100 Kohus tegi kindlaks, et hageja nõudes kostjalt kahju töövõtulepingu olulise rikkumise eest summat 414.15 eurot mis vastab tasule 6480 krooni läbiviimata 54 tunni eest on hageja nõue kostjalt välja mõista hageja kasuks seoses töövõtulepingu ennetähtaegse lõpetamisega 414.15 eurot, missugune summa vastab tasule läbiviimata tundide eest. Hageja põhjendab töövõtulepingujärgse tasu nõudmist seoses asjaoluga, et hagejal oli plaanis töötada kostja juures vastavalt lepingule kuni 15.02.2011.a. Vaidlust ei ole, et hageja seoses töövõtulepingu lõpetamisega kostja juures alates 21.12.2010.a. eesti keele tunde ei andnud, seega hagejal ei olnud kohustust täita oma töövõtulepingujärgseid kohustusi. Vaidlust ei ole, et töövõtulepingu järgi jäi hagejal andmata 54 eesti keele tundi, mille eest olid pooled kokku leppinud tasus 120 krooni tund, mis kokku on 6 480 krooni ehk 414.15 eurot. VÕS § 655 lg 1 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 järgi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega on hageja töövõtulepingu järgse tasu nõude nõudmise rahuldamiseks vajalik tuvastada, et hageja seoses töövõtulepingu lõpetamisega ei hoidnud oma tööjõudu või aega kokku ja oma tööjõu teistsuguse kasutamisega ei oleks saanud või ei oleks eeldatavastki saanud saada samasugust tasu kui töövõtulepingu järgi kokkulepitud tasu. VÕS § 655 lg 2 kohaselt töövõtjal ei ole õigus kokkulepitud tasule sel juhul kui töövõtja on töövõtulepingut rikkunud ja seetõttu on tellija töövõtulepingu üles öelnud. Hageja on kohtule veenvalt põhistanud, et ta oli arvestanud, et ta annab eesti keele tunde kostja juures kuni 15. veebruarini 2011.a. ning seoses töövõtulepingu lõpetamisega tal ei olnud võimalik nii kiiresti leida endale võimalust oma tööjõu rakendamiseks samasugusel moel kui oli kokkulepitud töövõtulepingus. Kohus leiab, et hageja on samuti veenvalt põhjendanud, et alustades eesti keele kursuse läbiviimist oli hagejal ettevalmistatud kogu eesti keele kursuse läbiviimiseks vajalik materjal ning tehtud vastav ettevalmistav töö. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kusagil mujal saanud oma tööjõu kasutamisega samasugust tasu kui töövõtulepingujärgne kokkulepitud tasu. Kostja arvates on hageja töövõtulepingut rikkunud ja seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda töövõtulepingujärgset tasu. Kohus tuvastas, et hageja töövõtulepingu väidetavatest rikkumistest teatas kostja hagejale 03.01.2011.a. tähitud kirjaga (t.l. 79, 106, 108). VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

2-11-100 VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 645 lg 1 järgi võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimutele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 järgi § 647 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kostja arvates ei vasta hageja töö lepingutingimustele seetõttu, et hageja ei nformeerinud kostjat õpilaste tundidest osavõtust. Töövõtulepingu punkti 2.2.2. kohaselt töövõtja kohustub informeerima tellijat õppijate osavõtust õppetundidest. Vaidlust ei ole, et hagejale oli tutvustatud kursuste läbiviimise korda (t.l. 5, 9-10), mille punkti 6 kohaselt on õpetaja kohustatud esitama firmale õppijate osavõtugraafiku ja läbiviidud õppetundide arvu järgneva kuu esimeseks kuupäevaks ning on kohustatud teavitama firmat, kui õppija puudus enam kui kaks korda. Hageja on veenvalt kirjeldanud, et teatas infot õpilaste kursustest osavõtust kostjale suuliselt. Asjaolu, et hageja ei esitanud kirjalikult kostjale õppijate osavõtu graafikuid ei ole kohtu arvates selline töövõtulepingu rikkumine, mida pooled ei oleks saanud omavaheliste läbirääkimiste tulemusena kõrvaldada. Kuna töövõtulepingu sisuks oli eesti keele kursuse läbiviimine, siis kohtu arvates aruandluse mittenõuetekohane esitamata jätmine õpilate arvu kohta, ei ole selline rikkumine, mis lubaks arvata, et hageja tehtud töö – eesti keele tundide läbiviimine – ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja ei ole tõendanud, et tema huviks töövõtulepingu sõlmimisel hagejaga oli eelkõige õpilaste osavõtu kohta aruandluse esitamine. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt nõudnud õpilaste osavõtugraafikuid ja hageja oleks keeldunud õpilaste tundidest osavõtu kohta kirjalikku aruandlust esitamast. Kuna kostja nõustus hageja suulise aruandlusega, siis on kohtu arvates mõistlik eeldada, et hageja ei teadnud, et kostja ei aktsepteeri tema teateid õpilaste osavõtu kohta tundidest. Kostja arvates ei vasta hageja töö lepingutingimustele seetõttu, et hageja ei esitanud kostjale kususte sisu plaani. Vastavalt kursuste läbiviimise korra punkti 10 kohaselt õpetaja esitab kursuse sisukava kolm päeva enne kursuse algust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töövõtuleping sõlmiti 21.10.2010.a. ning kursuse sisu plaani kirjalikku esitamist hagejalt ei nõutud. Kuna kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu teades, et kursuse sisu plaani ei ole esitatud, siis ei ole kohtu arvates mõistlik pidada kursuse plaani esitamata jätmist lepingutingimuste rikkumiseks. Kostja väide, et hageja oleks pidanud kursuse

2-11-100 sisu plaani esitama 24.10.2011.a. ei ole tõendatud. Tõendeid, et poolte vahel oli kokkulepe kursuse sisu plaani esitamisest 24.10.2011.a. kohtule esitatud ei ole, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejalt nõudnud kursuse plaani kirjalikku esitamist. Seega ei ole veenvalt põhjendatud kostja väide, et 24.10.2011.a. kursuse plaani esitamata jätmisega oli põhjendatud 21.12.2011.a. hagejaga töövõtulepingu lõpetamine. Kuna kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu teades, et hageja ei ole kostjale esitanud kirjalikku kursuse sisu plaani kolm päeva enne kursuse algust, siis ei või kostja tugineda sellele asjaolule, et hageja ei olnud esitanud õigeaegselt kursuse sisu plaani, sest kursuse sisu plaani kontrollimine enne kursust saab ollla eelkõige tellija kohustus. Hageja on veenvalt põhistanud, et kursuste sisu andis hageja kostjale edasi emailide teel (t.l. 117-118). Seega võib kohus eeldada, et selline suhtlemise viis oli poolte vahel tavapärane ja kostja hagejale etteheiteid ei teinud. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. Kostja väide, et eesti keele õppurite arv grupis vähenes hageja töövõtulepingu tingimuste rikkumise tõttu ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole, et hagejaga sõlmiti töövõtuleping ajal, mil kursusele oli registreerunud Jelena Dmitrijeva, Svetlana Gridniva, Svetlana Voronova ja Natalja Seleznjova. Tuvastatud on, et õpilased, kes alustasid hagejaga eesti keele õppimist jätkasid seda kuni hagejaga töövõtulepingu lõpetamiseni. Hageja on esitanud kohtule õppija Natalja Seleznjova allkirja, mille kohaselt ka väidetav lahkuja ei öelnud kostjaga eesti keele kursuse lepingut üles ja tuli taas rühma tagasi (t.l. 17, 18). Pooled ei vaidle, et novembris 2010.a. liitus grupiga õppija Nadežda Burikova. Hageja esitatud viie õpilase kirjalike arvamuste tema kui õpetaja poolt läbiviidud tundide kohta nähtub, et õpilased olid rahul oma õpetaja tööga (t.l. 1120). Kostja arvamus, et oktoobris, novembris 2010.a. oleksid hageja eesti keele grupiga liitunud veel seitse inimest (kuigi töövõtulepingu lõpetamise avalduses räägitakse neljast võimalikust uuest liitujast) ei liitunud grupiga seetõttu, et neil olid pretensioonid hageja kui õpetaja suhtes (hageja sõnul aga õppijad ei liitunud kursuse raskusastme tõttu) ei ole tõendatud, ja ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Asja lahendamisel ei oma tähtsust mis põhjusel õpilased õpivad või ei soovi õppida eesti keelt. Kohus möönab, et kostjal võisid seoses õpilaste väikse arvu tõttu kulud ületada tulusid, kuid see asjaolu iseenesest ei mõjuta pooltevahelist lepingut, kus õpilaste arvu kohta pooltel kokkulepet sõlmitud ei olnud. Vaidlust ei ole, et hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel ei seatud tingimuseks kursuste läbiviimise võimalikkus õpilaste arvust. Seega asjaolu – õpilaste arv – mida hageja ei saa mõjutada – ei saa pidada hagejapoolseks lepingu rikkumiseks. Kostja on arvamusel tuginedes Maria Kozaku ettekandele 07.12.2010.a. hageja poolt läbiviidud tunni kohta (t.l. 97, 99), et eesti keele tund on õpilastele üksluine ja igav. Kohus leiab, et Maria Kozaku arvamusega tunni üksluisuse ja igavuse kohta ei ole tõendatud, et hageja on rikkunud töövõtulepingu tingimusi. Töövõtulepingu tingimustes ei ole pooled kokku leppinud, missugune peab konkreetselt välja nägema eesti keele tund, mis rahuldaks kostjat. Kohtule esitatud õpilaste arvamustest nähtub, et neid hageja läbiviidud tunnid rahuldasid. Kohus nõustub hageja arvamusega, et Maria Kozaku väide, et neli õppijat, kes ei ole liitunud kursusega ei soovinud õppida hageja kursusel on vaid Maria Kozaku enda isiklik subjektiivne arvamus. Hageja on oma pädevuse tõendamiseks esitanud magistri diplomi (cum laude) ja akadeemilise õiendi koopia (t.l. 87-92). Kuna kostja ei olnud läbi viinud hagejaga proovitundide läbiviimist, et veenduda kas kostjale sobib hageja õpetamisstiil, siis ei ole kohtu arvates tõendatud, et hageja oleks petnud kostja ootusi eesti keele tunni läbiviimisel või rikkunud töövõtulepingut. Samuti leiab kohus, et eesti keele tunni lõpetamine kuus minutit ettenähtust hiljem ei ole selline töövõtulepingu rikkumine, mis oleks takistanud eesti keele õppimist õpilastel, mis oli eelkõige pooltevahelise töövõtulepingu sisuks. Kuna kostja ei ole tõendanud, et oleks andnud hagejale kursuse läbiviimiseks õppematerjale ja tehnilisi vahendeid, siis ei ole tõendatud kostja väide, et hageja on rikkunud kohustust tagastada kostjale õppematerjalid ja vahendid.

2-11-100 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue töövõtulepingu järgi kokkulepitud tasu 414.15 euro nõudes on tõendatud, sest hageja ei olnud rikkunud töövõtulepingut ning hagejal ei olnud võimalik oma tööjõu teistsuguse kasutamisega saada tasu, mis oli pooltel kokku lepitud tundide läbiviimise eest, mida hageja aga teha ei saanud seoses kostjapoolse töövõtulepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Pooled ei vaidle, et nad kohtuvälist kokkulepet ei saavutanud (t.l. 22, 23, 76). Kohus ei hinda poolte väiteid, et kostja sõnul hagejal ei olnud vastavat töökogemust, mida ta oli kirjeldanud oma CV-s, hageja sõnade kohaselt aga oli CV-s töökogemus märgitud õigesti, sest kohtule ei ole tõendina esitatud hageja CV-d ja samas hageja CV-l ei ole asja lahendamisel tähtsust, sest vaidlust ei ole et hageja elulookirjelduses toodud andmed ei olnud 21.12.2010.a. töövõtulepingu lõpetamise põhjuseks. Samuti ei oma tähtsust kostja esitatud hageja iseloomustus 16.03.2011.a. Narva Humanitaargümnaasiumist, mida kohus ei hinda, sest käesoleva asja lahendmisel ei oma tähtsust, missuguse mulje jättis Diana Arhipova oma endisele tööandjale. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetlukulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.