Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 20.02.2006 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 04545694 (leping nr 1), mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221030766287 ja arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 511,29 euro (8 000 krooni) ulatuses. Lepingu järgi arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks 25,56 euro (400 krooni) suuruseid püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevuse alates 10.12.2008. 18.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX(leping nr 2) summas 1 597,79 eurot (25 000 krooni), intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.11.2010. Punkti 2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. kuupäeval. Kostja jäi laenu põhiosa ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2008. Lepingu intress oli 18% aastas ja viivisemääraks on alates 09.10.2010 0,05% päevas. 12.03.2010 sõlmisid hageja ja kostja Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr XXXXXXXXXXX ja arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 319,56 euro (5 000 krooni) ulatuses. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt

KS vastu, maksekorraldus nr 30961 06.06.2911 osaline tagastamine“. 17.08.2011 avaldusega hageja loobus nõudest – mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt (383,46 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi järgmiste nõuete osas: 1) lepingute nr XXXja XXXvõlgnevus summas 938,18 eurot; 2) lepingute nr XXXja XXXviivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 3) lepingu nr XXXvõlgnevus summas 1 452,47 eurot; 4) lepingu nr XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 0,05% päevas; 5) Swedbank AS-i menetluskulud summas 191,73 eurot. Kostja ei tunnista Swedbank AS-i viivis menetluskuludelt (383,46 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuna on hageja ees oma kohustusi alati tunnistanud ja on aktiivselt üritanud hagejaga jõukohast maksegraafikut sõlmida. Kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja taotleb ühtlasi hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 2 p 3). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. 25.07.2011 vastuses võttis kostja hagi omaks ja tunnistas hagi järgmiste nõuete osas: 1) lepingute nr XXXja XXXvõlgnevus summas 938,18 eurot; 2) lepingute nr XXXja XXXviivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 3) lepingu nr XXXvõlgnevus summas 1 452,47 eurot; 4) lepingu nr XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 0,05% päevas; 5) Swedbank AS-i menetluskulud summas 191,73 eurot. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas VÕS § 396 lõikega 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1, § 396 lõike 1 ja § 401 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb lepingute nr XXXja XXXalusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 938,18 eurot ning lepingu nr XXXalusel põhivõlgnevus summas 1 452,47 eurot.

VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel oli laenulepingus nr 06-19142 viivisemääraks kokku lepitud 0,05% päevas. Seega tuleb nimetatud lepingu kohaselt kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas. Lepingute nr XXXja XXXalusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS §-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingute nr XXXja XXXvõlgnevus 938,18 eurot; lepingute nr XXXja XXXviivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 koni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); lepingu nr XXXvõlgnevus 1 452,47 eurot ja lepingu nr XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 1 798,39 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 191,73 eurot. TsM§ 150 lg p 3 kohaselt tagastatakse hagejale pool riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja ja hageja on loobunud 25.07.2011 menetlusdokumentides apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel 06.06.2011 tasutud riigilõivust s.o 191,73 eurot arveldusarvele Swedbank AS selgitusega „Swedbank hagi KS vastu, maksekorraldus nr 30961 06.06.2011 osaline tagastamine“.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.