Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-11-19894 üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Elion Ettevõtted AS esitas 18.08.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Vxxxx vastu võlgnevuse 8627,79 krooni saamiseks. Kohus tegi 08.09.2009.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 07.12.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Elion Ettevõtted AS esitas 29.04.2011. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Vxxxx vastu võla 551,42 eurot nõudes. Võlgnevusest moodustab 547,78 eurot põhivõlgnevus (teenuste võlgnevus, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, järelmaksu võlg ja lepinguline tasu) ning 3,64 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 12.05.2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 18.03.2008.a sõlmitud kliendileping nr 8216850, mille kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid hageja poolt pakutavate toodete kasutamiseks. Kostja kasutas perioodil 08.08.2008 – 31.05.2009 hageja tooteid arvutikaitse ja Korrusmaja lahendus aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks on poolte vahel 18.03.2008.a sõlmitud järelmaksu müügileping nr 8217603, mille alusel ostis kostja hagejalt kaupu maksumusega 8990 krooni. Kostja kasutas hageja teenuseid, kuid jättis nende eest nõuetekohaselt tasumata ning hageja ütles 31.05.2009.a lepingud üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas.

2-11-19894

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 15,04 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 07.12.2010.a määrusega. Hagi samas nõudes esitati Tartu Maakohtule 29.04.2011.a. Seega ei saa hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot lugeda hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt tasutud hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv summas 115,04 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.