Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-16072 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS SEB Pank esitas 06.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxx Lxx vastu võlgnevuse 302,50 eurot saamiseks. Kohus tegi 25.08.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 23.02.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. AS-i SEB Pank esindaja kinnitas määruse kättesaamist 21.03.2011.a. AS SEB Pank esitas 08.04.2011.a kohtule hagiavalduse Axxx Lxx vastu 333,71 euro ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 253,64 eurot tagastamata põhiosa, 23,43 eurot tasumata intress ja 56,64 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 31.05.2011.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga 22.11.2007.a Magnet krediitkaardi lepingu nr A070034069. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud kokkulepitud tagasimakseid nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 18 % põhivõlgnevusest ühe aasta kohta (0,049 % päevas). Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga 56,64 eurot. Alates 08.04.2011. a kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

2-11-16072 täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 08.04.2011-15.08.2011 viiviste suuruseks 16,03 eurot (põhivõlg 253,64 eurot x 0,049 % x 129 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kohtutäituri tasu 15,30 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot. TsMS § 144 p 7 alusel loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja menetluskulud summas 127,14 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.