Tsiviilasi nr 2-11-9103
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-9103
Tsiviilasi
Menetlustoiming
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Kxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn 10115); Hageja esindaja: juhatuse liige Kristjan Vahar (e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Jxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
10. august 2011.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Osamakse summa 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot
10.02.2012.a 10.03.2012.a 10.04.2012.a 10.05.2012.a 10.06.2012.a 10.07.2012.a 10.08.2012.a 10.09.2012.a 10.10.2012.a 10.11.2012.a 10.12.2012.a 10.01.2013.a 10.02.2013.a 10.03.2013.a 10.04.2013.a 10.05.2013.a 10.06.2013.a 10.07.2013.a 10.08.2013.a
25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot 25 eurot
AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 04.03.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxx Jxxxxxxx võlgnevuse 1200,53 eurot saamiseks. Kohus tegi 28.03.2011.a võlgnikule makseettepaneku. 12.04.2011.a esitas Kxxxx Jxxxxx nõudele vastuväite. 04.05.2011.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.06.2011.a esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused kohtule hagi Kxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse 800 eurot nõudes. Võlgnevusest moodustab 432,62 eurot põhivõlgnevus ja 367,38 eurot viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 18. juuliks 2011.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 29.06.2011.a. 14.07.2011.a kohtule esitatud vastuses (tl 33) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et kümnekordne nõue ei ole põhjendatud. Kostja selgitab, et sai laenu 3000 krooni ning pidi tagasi maksma 3700 krooni. Kostja hilines tagasimaksega ning käesolevaks ajaks on ta hagejale tasunud kokku 4650 krooni, millest 950 krooni on viivised. 10.08.2011.a. kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde, kuid oli valmis asja lahendama kompromissiga, samuti vähendama summat. Kohus kohtuistungil kontrollis hageja nõude kujunemist ja arvutuskäiku, samuti selgitas kostjale võimalike asja lahendamise väljavaateid kui kohus teeb asjas otsuse. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissilepingu, mille esitasid kohtule. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb välistada määruskaebuse esitamise õigus. Menetluskulude jaotus:
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale 50% menetluses tasutud riigilõivust, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled taotlesid menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 04.03.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10000003815017 viitenumber 2900072369 riigilõivu 47,93 eurot (selgitus „Kxxxx Jxxxxx, Riigilõiv Era Liisingu Inkassoteenused AS poolt“) (tl 5) ning hagiavalduse esitamisel 01.06.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 täiendava riigilõivu 41,54 eurot (selgitus „ERA Liisingu Inkassoteenused AS vs Kxxxx Jxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx riigilõiv“) (tl 23). Kokku on hageja menetluses tasunud riigilõivu 89,47 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 44,74 eurot taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 489 lg 2, § 661 lg 4.
Kohtunik Ü. Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.