Tsiviilasi nr 2-11-23106
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. august 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-23106
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Pxxx Sxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
6279,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Pxxx Sxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Pxxx Sxxxxvastu rahuldada. Mõista välja Pxxx Sxxxxx Swedbank AS-i kasuks 7306 (seitse tuhat kolmsada kuus) eurot 22 senti lepingutest nr 07-150628-VL, 08-053945-VL ja 10-057659-KE tuleneva võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 6279,08 eurot, intress 592,30 eurot, põhiosa viivis 431,64 eurot ja menetlustasu 3,20 eurot. Mõista välja Pxxx Sxxxxx Swedbank AS-i kasuks lepingu nr 07-150628-VL viivis protsendina põhinõudelt (2399,12 eurot) alates 19.05.2011.a kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,044% päevas. Mõista välja Pxxx Sxxxxx Swedbank AS-i kasuks lepingu nr 08-053945-VL viivis protsendina põhinõudelt (2287,82 eurot) alates 19.05.2011.a kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,053% päevas. Mõista välja Pxxx Sxxxxx Swedbank AS-i kasuks lepingu nr 10-057659-KE viivis protsendina põhinõudelt (1592,14 eurot) alates 19.05.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). 1 (4)
Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Pxxx Sxxxxkanda. Mõista välja Pxxx Sxxxxx Swedbank AS-i kasuks 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 11 senti menetluskulude katteks. Mõista välja Pxxx Sxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (639,11 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank AS esitas 18.05.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Pxxx Sxxx vastu võlgnevuse 7306,22 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 18. juuliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 25.06.2011.a vastu võetud kostja elukaaslase Mxxxxx Txxxxxxxx poolt (tl 51). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest:
2 (4)
1) 22.08.2007.a sõlmitud laenuleping nr 07-150628-VL summas 91 500 krooni intressimääraga 16% aastas; 2) 12.04.2008.a sõlmitud laenuleping nr 08-053945-VL summas 50 000 krooni intressimääraga 19% aastas; 3) 19.09.2009.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 01-022060EG (alates 24.08.2010.a nr 10-057659-KE), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 25 000 krooni ulatuses intressiga 16% aastas. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata ning 06.01.2011.a ütles hageja lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 7306,22 eurot, sellest 1) lepingust nr 07-150628-VL tulenev võlgnevus kokku 2825,44 eurot (põhiosa 2399,12 eurot, intress 258,62 eurot ja põhiosa viivis 167,70 eurot); 2) lepingust nr 08-053945-VL tulenev võlgnevus kokku 2780,01 eurot (põhiosa 2287,82 eurot, intress 321,73 eurot ja põhiosa viivis 170,46 eurot); 3) lepingust nr 10-057659-KE tulenev võlgnevus kokku 1700,77 eurot (põhiosa 1592,14 eurot, intress 11,95 eurot, põhiosa viivis 93,48 eurot ja menetlustasu võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest 3,20 eurot). Pooltevaheline võlasuhe tuleneb laenulepingust, mida reguleeritakse VÕS § 396 alusel. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on ka tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus nr 07-150628-VL kokku leppinud viivisemääras 0,044% päevas ning lepingus nr 08-053945-VL viivisemääras 0,053% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole täitnud laenulepingutest ja tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi ja hagejal on alus lepingud üles öelda ja rakendada õiguskaitsevahendeid. Kohus rahuldab hagi hageja poolt esitatud ulatuses.
3 (4)
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 639,11 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.