Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Elion Ettevõtted AS esitas 04.08.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sxxxxx Sxxxxxxx vastu võlgnevuse 64 568,70 krooni saamiseks. Kohus tegi 26.08.2009.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 13.06.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Elion Ettevõtted AS esitas 21.03.2011.a kohtule hagiavalduse Sxxxxx Sxxxxxxx vastu võlgnevuse 4126,69 eurot nõudes. Võlgnevusest moodustab 3600,47 eurot põhinõue (teenuste ja järelmaksu võlg ning lepinguline tasu) ja 526,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hiljemalt 05. juuliks 2011.a Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 21.06.2011.a vastu võetud kostja abikaasa Exx Sxxxxxxx poolt (tl 53). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt ega hiljem vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel on 13.07.2004.a sõlmitud kliendileping nr 2968095, mille alusel oli kostjal võimalik sõlmida lepinguid hageja poolt pakutatavate toodete kasutamiseks. Kostja kasutas perioodil 11.11.2006 – 30.04.2009 hageja toodet Kodulahendus aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis võimaldas kasutada telefoni, internetti ja Digi-TV-d. 23.12.2006.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 5805953 alusel ostis kostja hagejalt kaupu maksumusega 22 500 krooni, 11.11.2006.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 5595982 alusel kaupu maksumusega 3880,01 krooni, 16.07.2007.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 6442993 alusel kaupu maksumusega 15 998,99 krooni, 28.02.2008.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 8132635 alusel kaupu maksumusega 4990 krooni ning 01.11.2008.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 8963604 alusel kaupu maksumusega 22 580 krooni. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata ning 30.04.2009.a ütles hageja lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise 2 (4)

korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kostja poolt sõlmitud lepingu juurde kuuluva Elioni Üldtingimuste punktile 6.11 on hagejal õigus nõuda kostjalt maksmisega viivitamise korral viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, mistõttu kohus loeb, et hageja esitatud väited on kostja poolt omaks võetud. Elion Esindus AS ja kostja Sxxxxx Sxxxxxx vahel oli sõlmitud ostu- müügi leping, millest tulenevad müüja kohustused tuli täita Aktsiaselts Elion Esindusel ja ostja kohustused tuli täita Sxxxxx Sxxxxxxxx Elion Ettevõtted Aktsiaseltsile Aktsiaselts Elion Esindus ja Elion Ettevõtted Aktsiaselts vahel sõlmitud faktooringulepingu alusel. Et Sxxxxx Sxxxxxxxx on ostu-müügi lepingust tulenevad kohustused Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi ees, lepiti kokku järelmaksu müügilepingutes (tl.8-22). VÕS § 208 lg.1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandiülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 256 lg.1 sätestab: faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või ... Hageja on täitnud faktoorina müüja ees kohustuse ja tasunud kostja Sxxxxx Sxxxxxx eest ostetud kauba maksumuse. Sellega on hagejale läinud üle nõue kostja vastu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda Elion Ettevõtted Aktsiaseltsile, mistõttu hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1690,05 krooni, millele vastab 108,01 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 543,24 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 13.06.2010.a määrusega. Hagi samas nõudes esitati Tartu Maakohtule 21.03.2011.a. Seega ei saa hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 108,01 eurot lugeda hagimenetluse kulude hulka. Tegemist on riigi poolt määratud menetluskuluga, mille käsitlemine toimub TsMS sätete järgi ja mille hüvitamiseks ei saa hageja kehtestada reegleid oma Üldtingimuste raames. Hageja poolt tasutud hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3 (4)

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.