2-11-27315
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
04. august 2011.a, Narva kohtumaja, kell 15:00
Tsiviilasja number
2-11-27315
Tsiviilasi
H R avaldus H väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosaline ja tema esindaja
Avaldaja: H R, isikukood XXX, elukoht XXX Avaldaja esindaja H R seaduslik esindaja: K R, isikukood XXX, elukoht XXX Võlgniku H R (isikukood XXX, sünniaeg XXX ja surnud 23.12.2010.a) pärandvara
Menetluse liik
Hagita menetlus
R
pärandvara
pankroti
ning
täitmiseks
pärast
jõustumist
Kohtute
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja, tasu osas ajutine haldur esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste 1(6)
2-11-27315 hüvitamise osas võib ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 3 lg 2, 23 lg 7, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 25, 56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud H R esitas seadusliku esindaja K R kaudu 13.06.2011 avalduse H R pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 01.07.2011 võttis kohus H R avalduse menetlusse. Kohtule 13.06.2011 esitatud avalduse kohaselt Jõgeva notar Kaja Tenisson poolt on 08.06.2011 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (notariaalakt notari ametitoimingute raamatus nr 1198/2011), mis tõendab, et 23.12.2010 surnud H R (isikukood XXX) vara pärijaks on alaealine H R. Jõgeva notar Kaja Tenisson määras 25.03.2011 H R pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäituri Ivi Kalmeti, kelle büroo asub Jõgeva, Piiri 4. Kohtutäituri Ivi Kalmet`i poolt läbi viidud inventuuri kohaselt ei kata H R pärandvara väärtus ( SEB Pank AS arvelduskontol nr XXX seisuga 28.04.2011 saldo 0 eurot; AS Swedbank arvelduskontol nr XXX seisuga 28.02.2011 saldo 4,79 eurot; Nordea Bank Finland Plc Eesti konto XXX seisuga 23.12.2010 saldo 0 eurot; Nordea Pank seisuga 28.02.2011 konto nr XXX saldo 0,65 eurot; füüsilisest isikust ettevõtja konto XXX miinussaldo 0,65 eurot; AS Swedbank kogumispensioni kontol 1077,69 eurot. H R võetud kohustusi: 1) Maksu-ja Tolliameti (maksukohuslase registri andmetel) on H R nimel seisuga 28.04.2011 sotsiaalmaksu võlg 266,38 eurot, intresside võlg 123,64 eurot. H R on alates 03.02.2009 füüsilisest isikust ettevõtja ning juhindudes Tulumaksuseaduse § 44 lg 1 tuleb pärijatel esitada FIE tuludeklaratsioon ettevõtlustulu deklaratsioon ja täiendavalt tasuda selle deklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluvad maksusummad, juhul kui H R oli 2010 aastal maksustamisele kuuluvaid tulusid. 2) AS SEB Pank ja AS SEB Liising nõue seisuga 04.04.2011 -4465,07 eurot, sh soovilaenu lepingust L070015342 tulenev nõue 2934,25 eurot ja liisingulepingust nr 200712511 1530, 82 eurot. 3) OÜ Julianus Inkasso nõue summas 855,90 eurot Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumäärus maksekäsk 2-10-38051/4. 4) Kohtutäitur Natalja Malahhova täitetoimik 042/2010/624 Pärnu Maakohtu 02.03.2010 tsiviilasi nr 2-09-40835 summas 3468,29 eurot. H R puuduvad andmed abieluvararegistris; Eesti Väärtpaberikeskuses, kinnistusregistris, väikelaevade registris. 01.07.2011.a määrusega Viru Maakohus nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalaus`i. Ajutine haldur on kohtule 11.07.2011.a esitanud ajutise halduri aruande. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades, et puuduvad rahalised vahendid 2(6)
2-11-27315 pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Aruanne Pärimismenetluse algatamise avalduse esitas Jõgeva notar Kaja Tenisson’ile H R (i.k. XXX), kes on pärandaja järeltulija. Pärimismenetluse algatamise avalduse kohaselt on pärandajal ka teine alaealine laps, M R (aadress: XXX). K R esitatud andmete kohaselt on M R seaduslik esindaja T H, kelle asukoht on samuti XXX (e-post: XXX). Ajutine haldur saatis viimasele järelpärimise ning T H teatas, et M R on pärandist loobumise avalduse notarile esitanud ning mingit ühisvara ega – kohtususi tal pärandajaga kunagi olnud ei ole. Notar on ajutisele haldurile kinnitanud, et M R on pärandist loobunud ning pärimisemenetluses on tunnistatud H R H R ainupärijaks ning talle on väljastatud pärimistunnistus 08.06.2011.a. Pärandaja oli perekonnaseisult lahutatud. Abielu K R sõlmiti 27.09.1997 ja lahutati 12.04.2007. Pärandaja viimane elukoht oli XXX, kus elab tema isa H R ning milline kuulub samuti H R. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt, pärija ja pärandaja isa poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Ivi Kalmet teostanud H R pärandvara inventuuri.
2-11-27315 SEB Pank (konto nr XXX), saldo 0,00 EUR. Seega pärandajale kuulunud arvelduskontodel puuduvad rahalised vahendid. Kohtutäituri poolt koostatud pärandvara inventuuri kohaselt kuuluvad pärandajale SEB Progressiivse Pensionifondi osakud, mille hinnanguline väärtus on 1 077,69 EUR. Tegemist on kohustusliku kogumispensioni osakutega. Kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 kohaselt osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Vastavalt Investeerimisfondide seaduse § 109 lõikele 7 on keelatud pöörata sissenõuet kohustusliku kogumispensioni osakutele. Seega, kohustusliku kogumispensioni osakute väärtust pole võimalik arvata pärandvara koosseisu, sest neile ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Pärandaja tööraamatu väljavõtte kohaselt oli tema viimane töökoht tööandja juures Vaivara vallavalitsuses (teenistussuhe lõpetatud 22.03.2010). Vaivara vallavalitsuse teatel oli ta vallavalitsuse teenistuses ehitusspetsialist kohal, kust vabastati 22.03.2010.a. Äriregistri andmetel oli pärandaja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks arvates 3.02.2009.a. Milles tegevus seisnes pole täpselt teada. Pärandaja endise abikaasa andmetel võis see olla ehitusega seotud. Pärandaja isa selgituste kohaselt H R pikalt töökohti ei pidanud, sest alkoholiprobleemide tõttu ta vallandati. Teadis, et viimati töötas mingitel juhtöödel abitööjõuna. Äriregistri andmetel on H R veel seos kahe ettevõttega: MTÜ Sõtke Külaselts ja MTÜ Jõgeva Linna teater. Kuivõrd nimetatud ettevõtted on mittetulundusühistud ning mittetulutoovad, siis pärandajal puuduvad nõuded töötasu või millegi muus suhtes. Vaivara Vallavalitsuse andmetel võis H R osutada FIE-na teenust Vaivara Sinimägede Sihtasutusele. Juhataja Ivika Maidre selgituste kohaselt oli neil pärandajaga sõlmitud töövõtuleping, millest H R täitis esimese osa ning millise eest on talle töötasu makstud. Ülejäänud osa lepingust on täidetud teiste isikute poolt. Nõudeid ega kohustusi pärandaja suhtes ei ole. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutises menetluses ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal ei kuulu H R pärandvara koosseisu rahalisi vahendeid ega muud vara. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele:
2-11-27315
lõpetada H R pärandvara suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 13.07.2011 määruse, millega tegi ettepaneku võlgniku huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ning andis selleks tähtaja kuni 25. juulini 2011. Kohtu määratud tähtajaks tasu kohtu deposiiti ei tasutud.
5(6)
2-11-27315 Eeltoodu alusel on käesolevas tsiviilasjas tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb H R pärandvara pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks summas 636,80 eurot. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Arvestades ajutise halduri töö mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus tasu ja kulude määramiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt ning ülejäänud summas võlgniku vara arvelt. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. Kristel Vedro Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.