Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuli 2011. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-7453
Tsiviilasi
Time Finans AB hagi Ljudmila Sirotkina vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1102 eurot 23 senti
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Time Finans AB (registrikood 55158-1041, asukoht Aia 7, 10111 Tallinn) Lepinguline esindaja: OÜ Incure Inkasso Agentuur (registrikood 10995797, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; esindaja: Eerika Erlach, e-post: *) Kostja: Ljudmila Sirotkina (isikukood *, elukoht *)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikku menetlusse määratud Kohtuistungi sekretär
05.04.2011, 24.05.2011 06.06.2011 Kristi Serva
Menetluskulude jaotus
Jätta hageja Time Finance AB menetluskulud kostja Ljudmila Sirotkina kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik 22.02.2008. a taotles Ljudmila Sirotkina (edaspidi kostja) Time Finans AB (endise nimega Halens Finans AB, edaspidi hageja) arvutivõrgu lehekülje vahendusel eralaenu. Hageja rahuldas taotluse summas 15 000 krooni, kandes selle üle kostja arveldusarvele. Kostja kohustus nimetatud summa tasuma igakuiste maksetena summas 436 krooni vastavalt eelnevalt Time Finans AB poolt saadetud makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Time Finans AB volitas Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma, millest teavitas ka kostjat. Incure Inkasso Agentuur esitas 30.04.2009. a kostjale nõude, kuid kostja ei ole oma võlgnevust käesoleva hetkeni tasunud. 22.02.2011 esitas hageja Time Finans AB Pärnu Maakohtule hagiavalduse Ljudmila Sirotkina vastu 1631,68 euro. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus põhinõudest summas 1049,74 eurot, intressist summas 529,45 eurot ja kahjust summas 52,49 eurot. 23.02.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 02.03.2011 esitas kostja seisukoha hagiavalduse suhtes. 16.03.2011 esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas. 05.04.2011 toimus kohtu eelistung. 24.05.2011 toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus pooled olid nõus jätkama asja menetlust juhul kui nad kompromissi ei saavuta kirjalikus menetluses. 06.06.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega määras tsiviilasja kirjalikku menetlusse. Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1631,68 eurot, millest põhivõlgnevus on 1049,74 eurot, intressid 529,45 eurot ning kahju summas 52,49 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 3 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. 24.05.2011. a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palub kostjalt võlgnevuse välja nõuda. 24.05.2011 toimunud kohtuistungil suurendas hageja intressi nõuet. Hageja palub
kostjalt välja mõista intress seisuga 23.05.2011 summas 559,20 eurot. Kostja väide, et ta ei ole laenu saaja, laenu taotleja ega laenu kasutaja, ei ole asjakohane. Raha on hageja poolt kostjale üle kantud SEB Panka, mille kohta on tõend kohtule esitatud. Tõendamist ei ole leidnud kolmandate isikute pahatahtlikkus, nagu väidab kostja. Hageja esitas tõendina eralaenu tingimused /tl 7/, konto väljavõtte /tl 8/, maksekorraldused 16 tk /tl 9-25/, Incure Inkasso Agentuur OÜ nõudekiri /tl 25/, Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus 02.03.2011. a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt pöördus 2008. aastal politseisse avaldusega, et tema panga arvet ja interneti kaarti kasutasid teised inimesed ilma tema nõusolekuta. Kostja sõnul tehti otsus, et raha hakkavad maksma need inimesed, kes raha võtsid. Kostja ei nõustu sellega, et tema peab hakkama raha tagasi maksma, sest tema ei ole seda võtnud ega kasutanud. Kostja esitas kohtule Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna teate prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Kui kostja nimetatud teate sai, siis öeldi talle, et tema ei pea midagi maksma ning maksavad teised isikud. Veel esitas kostja kohtule Swedbank AS konto väljavõtte. Samuti esitas kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. 24.05.2011. a kohtuistungil kostja hagi ei tunnista. Ei ole laenu võtnud. Swedbank AS’i kontoväljavõtte vahemikus 22.02.2008 kuni 11.06.2008 tõendab seda. See tõendab ka seda, et teised isikud kasutasid seda arveldusarvet. Kostjal on arvelduskonto ka SEB Pangas. Hageja kandis raha summas 15 000 krooni SEB Panga kontole. Raha oli küll panga poolt üle kantud, aga seda raha kostja kätte ei saanud. Laenudest sai kostja teada alles siis, kui pankadest hakkasid teated tulema. On aru saanud, et võlg tekkis tema tegevuse tagajärjel, kuna võimaldas kolmandatel isikutel ligipääsu enda arvelduskontole. Kostja esitas tõendina Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse /tl 67-75/, konto väljavõtte /tl76/.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. 22.02.2008 taotles kostja hagejalt arvutivõrgu lehekülje vahendusel laenu. Hageja rahuldas taotluse summas 15 000 krooni ning kandis 26.02.2008 summa kostja AS SEB Pank’i arveldusarvele /tl 8/. Kostja kohustus tagastama Time Finans AB-le eralaenu igakuiste maksetena pangakontole summas 436 krooni vastavalt eelnevalt Time Finans AB poolt saadetud makseblankettidele. Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkulepitud maksed. Kuna Time Finans AB-l ei õnnestunud kostjalt võlgnevust kätte saada, volitas hageja Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma. Incure Inkasso Agentuur esitas kostjale 30.04.2009. a nõude /tlk 25/, kuid kostja ei ole oma võlgnevust tasunud.
22.02.2011 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1049,74 eurot, intress 529,45 eurot ja kahju summas 52,49 eurot, kokku summas 1631,68 eurot. 24.05.2011 toimunud kohtuistungil suurendas hageja intressi nõuet. Seisuga 23.05.2011 on hageja nõue intressi osas 559,20 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palub kostjalt võlgnevus välja nõuda. Kostja väide, et ta ei ole laenu saaja ega laenu taotleja ei ole asjakohane. 24.05.2011. a kohtuistungil tunnistas kostja, et on saanud 15 000 krooni laenu ja et see kanti tema arveldusarvele /tl 78/. Vaidlus seisneb selles, et kostja ei nõustu saadud laenu tagastama, kuna pole saanud raha kasutada, seda kasutasid kolmandad isikud. Hageja on tõendanud, et on andnud kostjale laenu summas 15 000 krooni. Juhindudes VÕS § 396 lg 1 lasub kostjal laenu tagastamise kohustus. Kostja väide, et tema ise laenu ei kasutanud, seda tegid kolmandad isikud, ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust. Kostjal on õigus pöörduda kolmandate isikute vastu nõudega kui ta seda soovib, kuid hageja ees on vastutav kostja ise. Kostja on tunnistanud, et lubas * (*) võtta enda nimel laenu, andes talle oma internetipanga paroolid /tl 79/. Tunnistaja * sõnul ei ole kostja hagejale võlgnetavat raha ise kasutanud, kuid kostja andis ise kolmandatele isikutele oma internetipanga paroolid, et kolmandad isikud saaksid kostja nimel laenu võtta /tl 81/. Eeltoodud kostja ja tunnistaja ütlustest tuleneb, et kostja, andes oma internetipanga paroolid kolmandatele isikutele kasutada, nii et viimased said kostja nimel tegutseda, pidi kostja aru saama, et hageja ees on vastutavaks isikuks kostja ise.
Kostja poolt kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus /tl 67-75/ ei tõenda, et kostja ei ole hageja ees kohustatud isikuks. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse järgi on menetlus lõpetatud motiivil, et puudub KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis. Vastavalt poolte vahel sõlmitud eralaenulepingu tingimustele lisati igakuiselt üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,00% selleks hetkeks võlguolevast summast. Intress lisatakse saldole igakuiselt. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma põhivõlgnevuse summas 1049,74 eurot (16 424,83 krooni). Vastavalt lepingutingimustele tuli kostjal tasuda nominaalset aastaintressi 24,00 % ja alates 22.04.2009 oli nominaalne aastaintress 27,60%. Pooled olid lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kui võlg on täielöikult tasutud. Eeltoodu alusel on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks intress summas 559,20 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et VÕS § 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 3 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 52,49 eurot so hageja poolt OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasu, mis on seotud kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt Ljudmila Sirotkina’lt hageja Time Finans AB kasuks välja mõista kokku 1661,43 eurot, millest põhivõlgnevus on 1049,74 eurot, intress 559,20 eurot ja kahju summas 52,49 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kõik kohtukulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.