Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-11095

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

2-23-11095 laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Hageja ei ole krediidiasutus, mistõttu puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks. Krediidiasutusi puudutava kohtupraktika analoogia korras kohaldamiseks puuduvad põhjendatud alused. Hageja hinnangul ei tohiks meelevaldselt laiendada ühele grupile äriühingutele seatud kõrgendatud hoolsuskohustust teistele äriühingutele. Laenuandja on saanud oma majandustegevuse elluviimisel valida, millise sisuga teenuseid ta osutada soovib ning millistest õigusnormidest tuleb tal selle teenuse osutamisel lähtuda. Ükski seadus ei ole kohustanud laenuandjat lähtuma muuhulgas KAS-ist, mistõttu ei saa laenuandjale ette heita asjaolu, et tema tegevus võib (kuid ei pruugi) olla vastuolus KAS § 83 lg-s 3 sätestatuga. Hageja toob välja, et Tallinna Ringkonnakohus 11.03.2022. a lahendi 2-20-17348 punktis 24 pidanud võimalikuks, et viivisemäära puhul 1% põhinõudelt päevas oleks olnud põhjust viivisnõude vähendamiseks. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis on mh selgitatud, et viivise mõte on küll eelkõige võlausaldaja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkida võiva kahju hüvitamine, kuid lisaks kompensatsioonilisele iseloomule, on viivistel ka karistuslik iseloom. Viivise näol ei ole tegemist kõrvalkuluga, mis igal juhul võlgnevusele lisandub. Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mille nõudmise õigus tekib võlausaldajal juhul, kui võlgnik enda kohustust rikub. Eeltoodust tulenevalt on võimalik võlgnikul kohustuste täitmisega mõjutada viiviste nõudmist ning sellega ka nõude suurust, millest tulenevalt ei ole põhjendatud viiviste vähendamine. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2023. a lahendi 2-22-146558 punktis 3.5 on toodud, et kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue (Võlaõigusseadus, VÕS § 113 lg 1 alusel). Viidatud vaidluse poolte vahel sõlmitud leping nägi ette, et kui põhivõlgnik ei tasu arveid tähtajaks, on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kohtud leidsid, et viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur ning viivisemäära kokkulepe ei ole tühine pelgalt seetõttu, et kostjad soovivad seaduses sätestatud viivisemäära kohaldamist. Kostjad ei ole tõendanud, et leping hagejaga sõlmiti tüüptingimustel ning kostjatel puudus võimalus lepingu tingimusi mõjutada. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et leping hagejaga oli sõlmitud nende majandus- ja kutsetegevuses ning kostja I ei ole lepingut sõlminud tarbijana. Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei näe õigusaktid ette, et viivisemäär ei tohi ületada seaduses sätestatud viivisemäära. Eeltoodud kohtupraktikast järeldub, et lubatud viivisemäär võib olla isegi 0,5% päevas, kuid viivisemäära puhul 1% põhinõudelt päevas oleks põhjust viivisnõude vähendamiseks. Hageja leiab, et võlausaldaja poolt viiviste nõudmine arvestusega 0,4% päevas ei ole ebamõistlik ja/või kostjat ebaproportsionaalselt kahjustav.

II Kostja vastuväited

2-23-11095 Hageja nõuab viiviseid määras 0,4% päevas, mida ei saa pidada põhjendatuks ega mõistlikuks. Riigikohus on 14. juunil 2005.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud otsuse p-s 24 ja 18. detsembril 2014.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14 tehtud otsuse p-s 11 sedastanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Ilmselt ei saa olla vaidlust, et antud juhul on viivisemäära erakordselt kõrge ning käsitletav liigkasuvõtmisena. Kuna leppetrahvi nõude tekkimine eeldab seaduse kohaselt kehtiva kokkuleppe olemasolu (st. seadus ei sätesta otseselt leppetrahvi suurust ega arvutamise aluseid), välistab leppetrahvi reguleeriva tüüptingimuse tühisus leppetrahvi esitamise õiguse ja maksmapaneku tervikuna. Kostja hinnangul ei ole ilmselgelt leppetrahvi määr 0,4% päevas (sellise määraga viivis moodustaks 146 % kalendriaastas kuigi kohtupraktikas on peetud mõistlikuks viivise määraks juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingutes 73% kalendriaastas) proportsionaalne ning on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ja ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Ebaproportsionaalselt suur viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja annab võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega tuleks käesoleval juhul arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mitte 0,4% päevas nagu seda soovib hageja. IV Kohtu põhjendused

2-23-11095 Käesoleva nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel majandus-ja kutsetegevuses kostja äritegevuse huvides. Võttes arvesse, et hageja on finantseerimisasutus, ta ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, ei kohaldu talle vastutustundliku laenamise põhimõte VÕS § 4034 alusel. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega asjakohane.

2-23-11095 V Menetluskulude jaotus

Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 840 eurot ja õigusabikulud 377.72 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 2 tundi ja 12 minutit on põhjendatud, seega on põhjendatud esindaja kulu 377.72 eurot koos käibemaksuga. Võttes arvesse, et hagiavaldus on esitatud solidaarselt kostja I ja kostja II vastu, arvestab kohus, et pool hageja kantud menetluskuludest on seotud kostjaga I ja teine pool kostjaga II. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega ((840 + 377.72)/2) 608.86 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6

2-23-11095 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.