Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse avalik kätte toimetamine Toimetada kostja Konstantin Ergardt`ile käesolev kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Hagejale edastada kohtuotsus menetlusposti aadressil. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, 633 lg 7). Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 02.05.2011 esitas AS Swedbank Viru Maakohtule hagi kostja Konstantin Ergardt`i vastu võlgnevuse 1352,63 euro, (sellest: põhivõlgnevus 987,43 eurot, kõrvalnõue 365,20 eurot) lisaks menetluskulude 255,64 euro nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 11.12.2009 poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 09-104742-VV summas 15 450 krooni intressimääraga 26 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 27.11.2014. Kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 27.12.2009. Lepingu intress oli 26 % aastas ning viivisemääraks on alates 29.12.2010 0,072% päevas ( 26 % : 360 on 0,072 % päevas). Hageja taotleb 1352,63 euro, (sellest: põhivõlgnevus 987,43 eurot, intress 273,18 euro ajavahemikul 27.12.2009- 28.12.2010 ja põhiosa viivise 92,02 euro, ajavahemikul

27.12.2009- 29.04.2010), väljamõistmist kostjalt. Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudelt (987,43 eurot) alates 30.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjas sätestatud 0,072% päevas, menetluskulud summas 255,64 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad laenulepingust (tl 16-20), laenu tagasimaksegraafikust (tl 21-22), lepingu ülesütlemise teatest (tl 23), teatisest võlgnevusest ( tl 24) ja maksekorraldusest riigilõivu tasumisest (tl 7, 52). Kohtumenetluse käik 12. mai 2011 võttis Viru Maakohus kohtumäärusega hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hageja elukoha aadressile. Materjalid on kohtule tagastatud märkega, et kostja ei ela enam antud aadressil. Rahvastikuregistris puudub täpne kostja elukoha aadress. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus rahuldas hageja taotluse 09.06.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitab kohtule, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Koos võlanõude hüvitamisega palub hageja rahuldada ka menetluskulude rahalise hüvitamise taotluse. Hagiavalduses märgitud menetluskuludele lisandub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisel tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on püüdnud kostja elukohta välja selgitada erinevatest andmebaasidest. Rahvastikuregistris kostja täpne elukoha aadress puudub, tema tegelik viibimiskoht on kohtule teadmata. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 10.06.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama, sh ilmuma 11.07.2011 kohtuistungile. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud ega ilmunud 11.07.2011 toimuvale kohtuistungile.

Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteate avaldamisel on kostjat hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest kostja kahjuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on jätnud tasumata laenulepingujärgse kohustuse. Kostjalt Konstantin Ergardt`ilt kuulub väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 1352,63 euro, (sellest: põhivõlgnevus 987,43 eurot, kõrvalnõue 365,20 eurot) ning viivis protsendina põhinõudelt (987,43 eurot) alates 30.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 0,072 % päevas. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldused hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 255,64 eurot ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 6,39 eurot. Muid kulusid hageja esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seetõttu mõistab kohus kostjalt Konstantin Ergardt`ilt välja hageja AS Swedbank menetluskulud summas 262,03 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, mistõttu kuulub Konstantin Ergardt`ilt hageja AS Swedbank kasuks väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (262,03 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 407; 442; 444; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.