Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.juulil 2011.a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31431
Tsiviilasi
OÜ Eametsa Vara hagi OÜ Alberteen vastu õigusvastaselt tekitatud kahju summas 116 177 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Eametsa Vara reg kood 11101649 Eametsa küla Sauga vald 85001 Pärnumaa Hageja lepinguline esindaja advokaat Anu Talu epost:[email protected] Kostja : OÜ Alberteen reg kood 11000718 Lille 13 , 80034 Pärnu epost:[email protected] Kostja esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
09.juunil 2011.a.
Hagihind 116 177 krooni so 7 425.06 eurot Resolutsioon : Juhindudes VÕS § 127 lg 1, § 115 lg 1, § 1045 lg 1 p 5 ja 7, kohus otsustas: Rahuldada hagi.Välja mõista OÜ-lt Alberteen õigusvastaselt tekitatud kahju summas 116 177 ( ükssada kuusteist tuhat ükssada seitsekümmend seitse krooni ) s.o. 7 425.06 ( seitse tuhat nelisada kakskümmend viis eurot ja 6 senti ) OÜ Eametsa Vara kasuks. Menetluskulud Jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagejale kuulub omandiõiguse alusel korter Liilia 5-1 Pärnu linnas reg osa nr 2289305.Kostjale kuulub omandiõiguse alusel kinnistu, asukohaga Laatsareti tn 2 Pärnu linn.Kõrvuti asuvatel kinnistutel paiknesid elamud selliselt, et hagejale kuuluva korteri üks välisseintest ja kostjale kuuluva elamu üks sein oli ühine. Seoses Laatsareti tn 2 kinnistul asuva hoone ebaseaduslike lammutustöödega varises kokku ( lammutati) Liilia tn 5 kinnistul asuva elamu korteri nr 1 sein.Nimetatud sündmus fikseeriti Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelvalve osakonna poolt ning samal päeval so 21.05.2009.a. teavitas Eametsa Vara OÜ ka kahju nõude esitamisest. 24.mail 2009.a. toimus Liilia tn 5 kinnistul asuvas elamus tulekahju, mille tulemusena hävis korteri nr 1 kolme ruumi põlevmaterjalist sisustus ning korter muutus kasutuskõlbmatuks. Pärnu Munitsipaalpolitsei 22.09.2009.a vastuse nr. 15-4/9160-1 kohaselt on väärteoasja nr 09001344 menetletud Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 1 ja p 4 rikkumise tunnustel ja süüdlasena on vastutusele võetud kostja.Seega on kostja õigusvastane tegevus Liilia tn 5 kinnistul asuva elamu korter nr 1 seina lammutamisel tuvastatud. Hageja on seisukohal, et tulekahju Liilia 5-1 korteris tekkis seoses ebaseadusliku lammutuse tulemusena kokku varisenud ( lammutatud) seina puudumise tõttu ligipääsu võimaldamisega kolmandatele isikutele.Eelnimetatud toetab ka Lääne-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo juhtivinspektori arvamus. 07.09.2009.a ekspertarvamuse kohaselt on OÜ Eametsa Vara minimaalne kahju seoses elamu otsaseina varinguga ja tulekahju tulemusel 116 177 krooni. 30.09.2010.a. esitas hageja kostjale pretensiooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes millise kostja sai kätte 09.10.2009.a. 11.11.2009.a. esitas hageja kostjale korduvteate õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes, mille kostja sai kätte 12.11.2009.a. 23.11.2009.a. edastas kostja hagejale vastuse, milles ei nõustu kahju hüvitamise nõudega ning on seisukohal, et kahju hüvitamise nõudel puudub õiguslik alus. Hagi materiaalõiguslik alus VÕS § 3 p 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.Kostja süü kahju tekitamises( ebaseaduslik ehitustegevus, mille tagajärjel lammutati hagejale kuuluva korteri otsasein) on tuvastatud väärteoasjas nr 09001344. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.Liilia tn 5-1 korter, millise sein ebaseaduslikult kostja poolt lammutati, kuulub hagejale. VÕS § 1045 lg 1p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ( ehitise lammutamine omamata ehitusluba) kostja poolt on tuvastatud väärteoasjas nr 09001344. Kostja kirjalik vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et soovib ise üles ehitada kandva vaheseina kahe elamu vahele seetõttu, et hagile lisatud arvamus tööde maksumuse kohta on põhjendamatult kõrge. Hageja arvamus kostja vastuse kohta
Hageja väitel käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik üheselt määratleda, kellele lanmmutatud sein kuulus, kuna seina kasutati kummalgi kinnistul asuva hoone vaheseinana.Isegi, kui hüpoteetiliselt nõustuda kostja väitega, et tegemist oli kostja ainuomandisse kuuluva seinaga, ei olenud kostjal seadusest tulenevalt õigus endale kuuluvat ehitist lammutada selliselt, et sellega tekitataks kahju naaberkinnistul asuvale hoonele.Hageja on seisukohal, et tema väidet toetab AÕS § 145 lg 1, mille kohaselt ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnistu kahjustamine.Asjaolu, et tegemist oli ühise kandva seinaga, on kostja, olenemata enda vastuväidetest, ka ise vastuses kinnitanud. Kuigi kostja hagi ei tunnista ja esitatud hagi õigeks ei võta, on kostja esitanud vastuväite, millise kohaselt väidetav kahju koosneb kolmest osast: a) kahju, milline tekkis hagejale seoses ühise kandva seina lammutamisega; b) kahju, milline tekkis kostjale seoses ühise kandva seina lammutamisega; c) kahju, milline tekkis hagejale seoses põlenguga. Hageja on seisukohal, et kostja suhtumine on asjatundmatu. Ekspertarvamuse on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert.Kostja ei ole ekspertarvamuse osas välja toonud ühtegi asjakohast vastuväidet.Seega ei ole tegemist väidetava kahjuga, vaid tõendatud kahjuga.Juhul, kui kostja leiab, et ekspertarvamuses välja toodud taastamise maksumus ei vasta tegelikkusele, on kostjal võimalik tellida riiklikult tunnustatud ekspertiis ning lasta tekitatud kahju välja selgitada. Hageja nõustub kostja teoreetilise käsitlusega, et lammutatud seina tulemusena tekkis muuhulgas kahju ka kostjale, kuid juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja enesekahjustamine toimus kostja eesmärgipärase ning ebaseadusliku tegevuse tulemusena ja kehtiva seadusandluse kohaselt kostja kahju hageja kahjuga ei võrdsustata ning ei arvestata. Erinevalt kostjast on hageja jätkuvalt seisukohal, et ilma seina lammutamiseta ei oleks hagejale kuuluvas korteriomandis tulekahju tekkinud.Tulekahju tekkimine on otseselt seotud asjaoluga, et kostja võimaldas enda ebaseadusliku tegevuse tulemusena kolmandatele isikutele ligipääsu hageja korteriomandile. Kostja on oma vastuses avaldanud soovi, et soovib ise vaheseina üles ehitada. Hageja on palunud kohtul välja nõuda Pärnu Linnavalitsuselt väärteoasja toimik, kuna antud väärteoasjas menetleti kostja tegevust enda kinnistul asuva hoone lammutamisel, mille tulemusena jäi hageja korteriomand ilma välisseinata.Nimetatud väärteomenetluse raames tuvastati kostja käitumise õigusvastasus, milline asjaolu on hageja nõude rahuldamise eelduseks.Kostja ei ole enda vastuses esitanud ühtegi väidet enda tegevuse õiguspärasuse või õigusvastasuse kohta. Seega on hagejale kostja arvamus täiendavate tõendite kogumise põhjendamatuse kohta viitega kostja seisukohtadele ja motiividele ebaselge ning hageja taotlus tõendite kogumiseks tuleb rahuldada. Hageja on seisukohal, et kostja paljasõnaline, vasturääkiv ja ebaõiget faktiväidet sisaldav vastus tuleb jätta tähelepanuta ning hageja kohaste dokumentidega tõendatud ja põhjendatud hagi rahuldada täies ulatuses. 30.03.2011.a. ( tl 90-93) esitas kostja taotluse kuulata üle tunnistaja ning esitas kirjaliku tõendina kirjaliku hinnangu Liilia 5 Pärnus asuva elamu otsaseina taastamiseks summas 5 106 eurot. Hageja esitas taotlusele kirjaliku seisukoha 06.06.2011 ( tl 103-105), milles leidis, et tunnistaja ütlused ei ole asjakohased ja tunnistaja tuleb jätta ära kuulamata. Kohus jättis määrusega kostja taotluse tunnistaja ärakuulamiseks rahuldamata ja andis pooltele aja kohtuistungil 09.06.2011.a. kompromissi sõlmimiseks kuni 30.06.2011.a.Samal istungil määras kohus, et kui pooled kompromissi ei saavuta, on pooltel õigus kirjalikud seisukohad esitada 30.06.2011.a. ja teatas, et teeb kohtuotsuse kirjalikus menetluses kantselei kaudu 07.07.2011.a.
01.07.2011.a teatas kostja kirjalikult, et ei saanud hagejaga kompromissi.Kostja seisukohalt on kogu vaheseina maksumuse nõudmine temalt alusetu ja põhjendamatu.Kostja väitel peaks kohus asjas määrama ekspertiisi, samuti üle kuulama tunnistaja ning jätkama kohtulikku uurimist. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kostja esindaja seisukohaga 01.juulist 2011.a., leidis, et kostja tahtlikult venitab menetlust.Asi on kohtu menetluses alates 13.juulist 2010.a. TsMS § 200 lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hageja on enne hagi esitamist esitanud kostjale pretensiooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 30.09.2009.a. ( tl 17-19) ja 11.11.2009.a. (tl 20-21). Kostja esindaja on kirjalikult vastanud hagejale alles teisel korral so 23.11.2009.a.Kohus nõustub hageja esindajaga, et kostja vastus on ebamäärane ja arusaamatu. Kirjalikus vastuses kohtule 17.08.2010.a. on kostja avaldanud, et soovib vaheseina ise üles ehitada põhjusel, et hageja poolt esitatud arvamuses on tööde maksumus põhjendamatult kõrge. Kostja vastusele on hageja väitnud, et see on paljasõnaline, vasturääkiv ja ebaõiget faktiväidet sisaldav, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kohus pidas asjas eelistungi 01.02.2011.a., kus kostja ,keda esindab vandeadvokaat , ei esitanud oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi taotlust ei ekspertiisi tegemiseks ega tunnistaja ülekuulamiseks. TsMS § 329 lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.Kohus tegi kostjale ettepaneku ( alus TsMS § 329 lg 4) esitada kohtule omapoolne kahju arvestus kirjaliku tõendina ( eelistungi prokotokoll tl 80).Kostja esitas 21.02.2011.a kohtule kirjaliku taotluse ( tl 85-86), milles palus edasi lükata 22.02.2011.a määratud kohtuistungi aja seoses omapoolse kirjaliku tõendi esitamisega kahju suuruse kohta.Tõendi esitas kostja kohtule 30.03.2011.a koos taotlusega tunnistaja üle kuulamiseks ( tl 90-93).Hageja esitas kostja taotlusele oma kirjaliku seisukoha 06.06.2011.a., milles vaidles tunnistaja ülekuulamisele vastu.Kohus jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata määrusega 09.06.2011.a.Kohtuistungil 09.06.2011.a. taotles kostja kohtult aega hagejaga kokkusaamiseks ja kompromissi arutamiseks kuni 30.06.2011.a. Hageja taotlusel nõudis kohus Pärnu Linnavalitsuselt välja väärteoasja nr 09001344 toimiku, mille võttis asja juurde. Väärteo lühikirjelduse kohaselt toimus Laatsareti 2 omaniku OÜ Alberteen poolt ehitise lammutamine tagamata ehitusluba nimetatud krundil ning lammutamise ajal oli tagamata ohutus. Samas väärteoasjas on üle kuulatud OÜ Alberteen seaduslik esindaja Kalvi Kaas, kes on 23.juulil 2009.a kinnitanud, et alustas ehitustegevust Laatsareti 2 ilma ehitusloata ja esindaja tunnistab oma viga.Esindaja kahetseb omalt poolt tekitatud olukorda, seisab selgituses. Laatsareti tn 2 ülevaatuse aktist 20.maist 2009.a., mille teostasid ja alla kirjutasid Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna vastavad töötajad selgus, et Laatsareti tn 2 kinnistul paiknenud kahekorruseline puithoone on täielikult lammutatud.Lammutustöödega on kaasnenud naaberkinnistul Liilia tn 5 paikneva hoone otsaseina lammutamine, mahavarisemine. Lammutustööde tegemiseks puudus lammutustööde projekt ja ehitusluba.Lammutustöid teostanud ettevõttel OÜ Alberteen puudub ehitustööde teostamiseks vastav registreering majandustegevuse registris.
Samuti on Laatsareti tn 2 hoone lammutustöödel rikutud ehitusseaduse § 12 lõike 1,2,3 nõudeid ja lammutustöödega on tekitatud materiaalset kahju Liilia tn 5 korteriomanikele.Lisatud on foto 1 ja foto 2 selle kohta, et Liilia tn 5 hoonel puudub täielikult otsasein. Et hilisem tulekahju tekkimine on põhjuslikus seoses Liilia tn 5 hoone otsaseina lammutamisega on tõendatud Lääne -Eesti Päästekeskuse juhtivinspektor Andrus Annusveri arvamusega tulekahju tekkepõhjuste kohta ( tl 11).Arvamusest selgub järgmist: tulekahju toimus 24.mail 2009.a., 21.mail 2009.a viibisid Jane Liitmaa ja tema jurist Anu Talu Liilia 5 hoone juures, et fikseerida seoses kostja poolt lammutatud hoonega kahju tekitamist hageja omandis olevale hoonele, tulekahju toimumise ajal puudus Liilia tn 5 hoonel üks otsasein, milline oli eemaldatud naaberkinnistul asunud hoone lammutustööde käigus.Arvamusest selgub, et hoonesse oli võimalik pääseda kõrvalistel isikutel, kelle tegevusest võis tulekahju alguse saada. Kahju suuruse kohta on andnud ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud ekspert Ain Birk ( riiklik tunnustus Justiitsministri käskkiri nr 599 , 13.12.2002.a., 155, 19.09.2005) kelle hinnangul on kostja kahju seoses elamu otsaseina lammutamisega ja hilisema tulekahju tagajärjel 116 177 krooni. Kostja poolt on esitatud Liilia tn 5 otsaseina taastamise kulud summas 5 016 eurot s.o. 78 483, 35 krooni.Hinnangu on andnud Pärnu REV hinnapakkumise insener Alar Jürisson ( tl 92). Kohus leiab, et otsuse tegemisel kahju suuruse kohta tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud eksperdi Ain Birgi vastavast kirjalikust arvamusest kahju suuruse kohta ja hagi rahuldada hageja poolt nõutud suuruses.Tuginedes asjas kogutud tõenditele sai tulekahju tekkida seetõttu, et hoone otsasein oli kostja poolt eelnevalt lammutatud. Eksperthinnang sisaldab ka Liilia 5 tulekahjustuste likvideerimise kulutusi. Kostja poolt esitatud hinnapakkumine ( tl 92) sisaldab vaid otsaseina taastamisega seotud kulutusi ja seetõttu ei saa kohus seda tõendit kahju suuruse kindlakstegemisel aluseks võtta. TsMS § 272 lg 2 mõistes on riiklikult tunnustatud eksperdi Ain Birgi arvamuse näol tegemist tõendiga s.o. eriteadmistega isiku arvamusega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.OÜ Alberteen süü kahju tekitamises on tõendatud väärteoasjas ( lisatud kohtuvälise menetleja Pärnu Linnavalitsuse väärteoasi nr 09001344 toimik 7-l lehel). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: Kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodu alusel on hagi leidnud tõendamist ja kuulub rahuldamisele esitatud kujul. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse s.o. kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.