Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.juuli 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308
Tsiviilasja number
2-10-7643
Tsiviilasi
Osaühingu Dekoraator hagi Veta-A Kaubamaja AS vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Dekoraator (registrikood 10108023), asukoht Vaksali 11, 20308, Narva, seaduslik esindaja juhatuse liige Olga Belolipetskaja Kostja Veta –A Kaubamaja (registrikood 10200059), asukoht Tallinna mnt 33, 20303, Narva
Hagihind
( 3962.53 eurot) 62 000.10 krooni põhinõue
Kirjalik menetlus
Rahuldada Osaühing Dekoraator hagi täielikult. Välja mõista Veta–A Kaubamaja`lt (registrikood 10200059) Osaühing Dekoraator (registrikood 10108023) kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 4921,20 eurot (77 000,10 krooni), sellest: põhivõlgnevus 3962.53 eurot (62 000,10 krooni) ja viivised 958,67 eurot (15 000 krooni). Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista Veta–A Kaubamaja`lt (registrikood 10200059) Osaühing Dekoraator (registrikood 10108023) kasuks menetluskulude katteks välja 1112,31 eurot. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 16.02.2010 esitas OÜ Dekoraator Pärnu Maakohtule maksekäsu kiimenetluse avalduse võlgniku Veta-A Kaubamaja vastu võlgnevuse 78860,10 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. TsMS § 486 lg 1 kohaselt kui makseettepanekule esitab võlgnik vastuväite antakse avaldus üle edasiseks lahendamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 14.05.2010 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja Veta-A Kaubamaja vastu 62 000 krooni ja 15000 krooni viiviste nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 29.05.2008 poolte vahel töövõtuleping nr 5/08P projektitööde teostamiseks kaupluse Avangard rekonstrueerimiseks Tallinna mnt 33, Narvas. Projektitööde teostamise tähtajaks määrati 29.05.2008 kuni 21.08.2008. Hageja täitis lepingus ettenähtud tähtajaks endale võetud kohustused. Kostja tasus osaliselt teostatud tööde eest. Projektitööde maksumus moodustas koos käibemaksuga 287149.10 krooni. Võlgnevus 19.12.2008 seisuga moodustas 172 290,10 krooni, kostja tunnistas võlgnevust, kuid jättis tasumata 62 000,10 krooni. Vastavalt töövõtulepingu punktile 7.3 kohustub tellija tasuma täitjale viivist 0,5 % õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % kogusummast. Hageja on võlagraafiku koostamise ajal pidanud põhjendatuks arvestada võlgnevust väiksemas määras kui 10 %, so summas 15000 krooni. Hageja kinnitas, et projekt läbis kõik vajalikud kooskõlastused ning on olemas vastavad märked projektdokumentatsioonil. Poolte töölepingu tingimuste muutmise tingis Narva Linnvalitsuse Arhitektuuri-ja Linnaplaneerimisameti nõue saada projektile kõikide korteriühistu korteriomanike nõusolekud kaupluse ja juurdesõidutee rekonstrueerimise läbiviimiseks. Hageja ei olnud kohustatud isikuks, kes pidi saama kooskõlastused korteriomanikelt. Hageja esitas tõenditena 19.12.2009 saldokinnituse (tl 13), 24.03.2009 võla kustutamise graafiku (tl 14-15), 12.09.2009 vastastikkuse kokkuleppe akti (tl 16-17), akti nr 1 teostatud tööde vastuvõtmise kohta oktoober 2008 (tl 18), 07.10.2008 arve nr 281/08 (tl 19),
26.04.2007 Narva linnavolikogu otsuse (tl 50- 53), 23.03.2009 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri-ja Linnaplaneerimise Ameti kirja (tl 54-55), 15.09.2009 põhiprojekti ekspertiisi (tl 57), Narva Linnavalitsuse Linnavara ja majandusameti kirja (tl 58), 24.11.2008 Tervisekaitseinspektsiooni kirja (tl 59), võlgnevuse kustutamise graafiku (tl 65), rekonstrueeritava hooneosa asendiplaani kooskõlastustega (tl 60-63), maksekorralduse riigilõivu 6640.00 krooni tasumise osas (tl 20), õigusabi arve (tl 66). Kostja vastuväited Kostja võttis hagi õigeks osaliselt tunnistades poolte vahel 29.05.2008 sõlmitud töövõtulepingut nr 5/08P ning võlgnevust hagejale summas 62 000,10 krooni. Kostja leidis, et kuna rekonstrueeritavaks pinnaks oli mitteeluruum, oli kostjal raske ilma eskiisprojektita projekti kooskõlastada. Kostjal jäi seetõttu saamata ehitusluba. Rentnike lahkumise tõttu on kostja kasum vähenenud. Kostja ei tunnistanud projekti täitmata jätmise ( lepingu rikkumise ) tõttu viivise nõuet. Kostja luges lepingu rikkumisteks asjaolu, et kostjale ei esitatud projekti kooskõlastamiseks ja ta pidi iseseisvalt projekti kooskõlastama. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtule esitatud akti nr 1 kohaselt on teostatud projekteerimistööd summas 287 149,10 krooni vastu võetud kostja poolt oktoobris 2008 (tl 18). Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus tuvastada, et alates novembrist 2008 muutus hageja tasunõue tehtud töödele kostjalt sissenõutavaks, seda nii arve esitamisest (tl 19) kui ka kinnitusega oma
allkirjaga tööde vastuvõtmise kohta aktil nr 1. (tl 18). Kostja on ka ise võlgnevust tunnistanud, mida kinnitab saldoteatis ( tl 13) ja võla kustutamise graafik (tl 14). Seetõttu ei kuulu arvestamisele kostja vastuväited hageja tegevusetusest projekti kooskõlastamisel, kuna projekti tellijaks oli kostja, kes pidi arvestama erinevate raskustega projekti kooskõlastamisel. Kostja ei ole esitanud hagejale lepingu täitmise nõuet vastavalt VÕS §-le 646. Vastavalt VÕS § 646 lg 6 kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on vastuses hagiavaldusele loetlenud hageja töö puudusi, kuid pole neid esitanud hagejale. Kohus ei saa lugeda mõistlikuks ajaks töö vastuvõtmisest puudustest teatamist 15 kuulise hilinemisega. Nimetatud põhjustel ei kuulu kostja vastuväited arvestamisele. Kuna kostja on jätnud teostatud projekteerimistööde eest tasumata, kuulub VETA-A Kabamajalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 62 000, 10 krooni ja hageja poolt vähendatud viivis 15000 krooni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 472,31eurot (7390 krooni), õigusabikulude eest summas 640 eurot . Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja avaldus kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses lõpetati Pärnu Maakohtu 15.04.2010 määrusega, mille hageja sai kätte 16.04.2011. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 13.05.2011, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus kostjalt Veta-A Kaubamaja`lt välja hageja OÜ Dekoraator menetluskulud summas 1112,31 eurot. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 630-632 nõudeist. Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.