Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hageja esitas 02.11.2010.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi kostja vastu keskkonnakahju väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt teostas kostja 2008 aasta märtsis elektriliini hooldustöid, mille käigus kahjustas Harjumaal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx maaüksusel (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) asuvat looduskaitsealust üksikobjekti xxx hobukastanit. Nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kahju 10 000 krooni. xxx hobukastani puhul on tegu Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 5 mõistes kaitstava looduse üksikobjektiga. LKS § 12 lg 1 kohaselt määratakse kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord kaitse-eeskirjaga. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri (vastu võetud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27) § 6 p 5 järgi on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Kostjal puudus kaitstava looduse üksikobjekti valitseja nõusolek. Ettepanek hüvitada vabatahtlikult keskkonnale tekitatud kahju 10 000 krooni suuruses summas on kostjale tehtud 12.10.2009. Kostja ei ole 14.10.2010 seisuga kahju hüvitanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

23.11.2010.a esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista (tl 41-44). Kostja selgitab, et teostas 2008.a märtsis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx maaüksusel elektriliini hooldustöid. Y OÜ sai X OÜ-lt korralduse töövõtulepingu alusel likvideerida xxxxx-xxxxxxx maaüksusel avariioht. Elektriliinidesse ulatuvad puuoksad tekitasid elektriliinide rikkeid. Tellimuse teostas Y OÜ töödejuhataja A. K. . Põhjusel, et hageja esitas ligikaudu poolteist aastat pärast väidetava rikkumise avastamist pretensiooni kostjale on tinginud olukorra, kus kostjal ei ole võimalik enam esitada enda käitumist õigustavaid tõendeid. Kostja on seisukohal, et tema rikkumises puuduvad õigusvastasus ja süü. Kostja on seisukohal, et looduse üksikobjekti seisundit või ilmet võib LKS § 68 lg 4 kohaselt teatud juhtudel kahjustada, kui seda tingib objektist endast lähtuv oht kahju tekkimiseks. Ebamõistlik oleks selle sätte tõlgendamine selliselt, et juhul, kui kaitstava puu oksad on langenud elektriliinidele või lõhkunud elektriliinid võib töödega alustada alles pärast seda, kui looduskaitsealuse üksikobjekti valitsejalt on saadud okste eemaldamiseks nõusolek. Kostja arvamuse kohaselt rakendub keskkonnaministri 02.04.2003.a määrus nr 27 vaid juhtudele, kui looduse üksikobjektist ei tulene endast mingit ohtu. Kostja on seisukohal, et xxx hobukastani okste laasimine oli vajalik objektist tekkiva tuleohtliku olukorra vältimiseks ja sellise kahju vältimiseks võib üksikobjekti seisundit mõjutavat tööd teha üksikobjekti valitseja nõusolekuta. Keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise aktist ei nähtu asjaolu, kas kogu kostja tegevus loeti ohtlikuks või mõne oksa kärpimine oli vajalik ohu tõrjumiseks. Samuti on märkimata kahjustuse ulatus. Juhul, kui tingimused, mida üksikobjekti valitseja oleks seadnud on täidetud, siis ei saa kostja arvamuse kohaselt rääkida ka üksikobjektile kahju tekkimisest. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et kohapeal puudus igasugune tähistus, millest oleks võinud järeldada, et tegemist on kaitstava looduse üksikobjektiga. Kaitstava loodusobjekti tähistamine on loodusobjekti valitseja ülesanne. Tähise puudumise tõttu ei

olnud kostja töötajatel võimalik aru saada ja ette näha, et puu, mille oksi kärbitakse on looduskaitse all ja sellest tulenevalt on vajalik taotleda tööde teostamiseks looduse üksikobjekti valitseja nõusolek. Seetõttu puudus kostjal teadmine hageja huvides hoolika tegutsemise kohustusest ning kostja käitumises puudub süü. Kostja palub kohtul vähendada kahjuhüvitise suurust VÕS § 139 lg 1 alusel. Kostja rõhutab, et juhul, kui hageja oleks kaitsealuse objekti tähistanud nõuetekohaselt, oleks kostja saanud oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täita.

MENETLUSE KÄIK

09.12.2010.a esitas hageja oma vastuse kostja vastuväidetele (tl 53-55). Hageja on seisukohal, et kostja teo õigusvastasus tuleneb eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 5, mille järgi on tegu õigusvastane, kui sellega on toimunud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine. Looduskaitseseaduse alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue on suunatud looduskeskkonnale tekitatud kahju heastamisele. Keskkond kui selline on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Seetõttu peab hageja vajalikuks märkida, et tegu on avalik-õigusliku nõudega, mille menetlus toimub tsiviilkohtumenetluse kaudu. Nõude aluseks olev summa (hagihind) ja nõue ise tulenevad otse seadusest (looduskaitseseadus). Samale seisukohale on asunud ka riigikohus oma lahendis 3 1-1-35-08, kus on selgitanud, et keskkonnakahju nõude puhul ei ole tegu eraõigusliku nõudega. Hageja hinnangul on väär kostja väide, et teo õigusvastasuse välistab VÕS § 1045 lg 2 p 1 koosmõjus LKS § 68 lg 4. Lisaks on kostja oma vastuses esitanud tõendid, millest nähtub, et rikete üheks võimalikuks põhjuseks on xxxxxxxx ja xxxxx talu liini ulatuses kinnikasvanud mets. Samuti selgub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ andmebaasides on registreeritud ajavahemikuks 01.09-31.12.2007 kaks riket. Nimetatud tõenditest nähtub, et tegu ei olnud eriolukorraga, kus nimetatud lühised oleks toimunud igapäevaselt. Sellest nähtub, et kostjal oli piisav ajaline võimalus käituda õiguspäraselt s.o kooskõlastades töö tegemise keskkonnaametiga. 27.12.2010.a esitas kostja vastuse (tl 60-62), millest nähtuvalt jääb kõikide varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja leiab, et Keskkonnainspektsiooni tõlgendus LKS § 68 lgs 4 sätestatule on väär ja ei vasta seaduse mõttele. Keskkonnainspektsioon leiab, et LKS § 68 lg 4 mõte on anda kaitstava loodusobjekti valitsejale võimalus leevendada seaduses sätestatud kitsenduste määra, kui kaitstavast objektist endast tuleneb oht. Vastupidiselt hageja arvamusele leiab kostja, et LKS § 68 lg 4 annab õiguse LKS § 68 lg-s 4 esinevate eelduste korral kahjustada kaitstava objekti seisundit või ilmet ilma kaitstava looduse üksikobjekti valitseja nõusolekuta. Kostja hinnangul peab kahtlemata üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemiseks olema konkreetne eluline vajadus. Kui üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemiseks loa/kooskõlastuse taotlemisel peaks lisatingimusena esinema üksikobjektist tulenev oht, siis oleks selline eeldus ka eeskirjas sätestatud. LKS § 68 lg 4 on kostja hinnangul erinorm eeskirja §-le 1 lg 2 ja §-dele 6 ja 7. LKS § 68 lg 4 ei sätesta mitte objekti valitsejale võimalust leevendada seaduses toodud kitsendusi, vaid annab ohu korral igal ohustatud isikul õiguse rikkuda seaduses sätestatud objekti kahjustamise keeldu ohu tõkestamiseks või kõrvaldamiseks vajalikul määral. Kostja on seisukohal, et tema tegevus mõjutas küll kaitstava looduse üksikobjekti ilmet, kuid see tegevus ei põhjustanud kahju, kuivõrd ilme mõjutamine oli vajalik üksikobjektist lähtuva ohu vältimiseks. Hageja on jätnud hindamata, kas tööd, mida kostja teostas ja mis mõjutasid üksikobjekti seisundit, olid vajalikud, et vältida üksikobjektist lähtuvat ohtu elektripaigaldisele. Kostja töödejuhataja A. K. ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx hobukastanil eemaldati ainult need oksad, mis

olid kasvanud läbi elektriliinide. Hageja ei ole tõendanud, et xxx hobukastani seisundit või ilmet mõjutati rohkem, kui see oli vajalik, üksikobjektist lähtuva ohu vältimiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et teostatud tööd olid hädavajalikud ja proportsionaalsed üksikobjektist lähtuva kahju vältimiseks. 29.03.2011.a toimunud kohtuistungil (tl 70-75) jäid hageja ja kostja varem kohtule kirjalikult esitatu juurde. Kostja esindaja selgitas kohtule, et xxx alajaama kohta pole esitatud ühtegi piirangut ja sellest tulenevalt ei teadnud kostja, et tegemist on looduskaitse üksikobjektiga. Kui puu juures oleks olnud teadetetahvel siis oleks Keskkonnaametiga ühendust saanud võtta või siis metsakonsultandiga. Töö tehti ära ja see selgus alles väga palju hiljem, et tegemist on looduskaitse üksikobjektiga. Vastavalt Elektriseadusele oli määratud avariiohtlik töö, mis võimaldas seda tööd teha kooskõlastamata ja sellest ka lähtusime. Avariiohtliku olukorra puhul lähtutakse eelkõige klientide soovist kes esitavad kaebused ja need kirjad on ka kohtule edastatud. Kohus määras pooltele täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 13.05.2011.a. 06.05.2011.a esitas hageja vastuse (tl 81-82), millest nähtuvalt tunnistati xxx hobukastan looduse üksikobjektiks Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 25. oktoobri 1963. a otsusega nr

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt teostas kostja 2008 aasta märtsis elektriliini hooldustöid, mille käigus kahjustas Harjumaal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksusel (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) asuvat looduskaitsealust üksikobjekti xxx hobukastanit. Nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kahju 10 000 krooni. Vastavalt LKS § 77 lg 2 on hagejal ja kaitstava loodusobjekti valitsejal õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi tõendeid: 1) Sündmuskoha vaatlusprotokoll nr xxxxxxxx – millest tuleneb, et kaitsealust looduse üksikobjekti xxx hobukastanit on laasitud. Laasimise käigus on puu tüve juurest eemaldatud kaks suurt oksa. Vigastatud on puu viite väiksemat oksa. Vaatlusprotokolli lisana on fototabel (tl 8-14); 2) Keskkonnainspektsiooni teade Keskkonnateenistusele (Keskkonnaametile) 19.03.2008 nr 6-8/08/212-2; Vastuskiri 07.04.2008 nr 30-2-1/16211-2 - millest tuleneb, et Keskkonnaamet kaitstava loodusobjekti valitsejana ei ole välja andnud kooskõlastust raietöödeks ega okste kärpimiseks kaitsealuse looduse üksikobjekti xxx hobukastani kaitsetsoonis (tl 15-16);

3) Menetlusaluse isiku ütlused (A. K. ) väärteo toimepanemise kohta väärteoasjas nr xxxxxxxx – tõendist selgub, et raietegevuse teostaja oli Y OÜ. A. K. Y OÜ töötajana saatis 10.03.2008 brigaadi xxxxxxxxx valda xxx külla, et piirata puude oksi (tl 17-18); 4) Menetlusaluse isiku ülekuulamise (Y OÜ seaduslik esindaja K. L. ) protokoll väärteoasjas nr xxxxxxxx – tõendab asjaolu, et tööde teostaja oli Y OÜ (tl 19-22); 5) Töövõtuleping nr xxxxxxx-xxx-xxx 25.10.2006 – tõendab asjaolu, et OÜ xxxxxxxxxx (tellija) ja Y OÜ (töövõtja) vahel oli Lääne-Harjumaa ja Ida-Harjumaa käidupiirkondades kesk- ja madalpinge liinikoridoride puudest ja võsast puhastamise leping. Lepingu kohaselt teostas töid Y OÜ (tl 23-29); 6) Keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise akt – tõendab kahju suurust (tl 30); 7) Pretensioon väärteoasjas nr xxxxxxxx 12.10.2009 – tõendab, et hageja on teinud kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikult hüvitada (tl 31-32); 8) AS xxxxxxxxxxxxx teatise 11.01.2010.a nr JV-EVK-POH/00321 - tõend, millega xxxxxxxxxxxxx AS kinnitab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ andmebaasides on registreeritud ajavahemikus 01.09-31.12.2007.a kaks riket xxx 10/0,4 kV alajaama F3 õhuliinil, mis olid ilmselt põhjustatud liinile murdunud ja vastu käinud puudest (tl 45); 9) xxxxx ja xxx talude omanike e-kiri AS-le xxxxxxxxxxxxx- tõend, millest nähtuvalt on Ü. T. palunud puhastada xxxxxxxxx külas xxx küla xxxxx ja xxx talu teenindava liini ümbrust selliselt, et oleks tagatud elektrivarustus ka peale suuri tuuli ja lumesadu (tl 46); 10) Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 25. oktoobri 1963. a otsus nr 205 (tl 83-102)- tõendab, et xxx hobukastan tunnistati looduse üksikobjektiks Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 25. oktoobri 1963. a otsusega nr 205 (tl 86); 11) Maa-ameti Geoportaali väljavõte- tõendab, et xxx hobukastan, kui kaitstava looduse üksikobjekt on kantud maakatastrisse lähtudes maakatastriseaduse § 12 (tl 103). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja teostas 2008 aasta märtsis elektriliini hooldustöid Harjumaal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx maaüksusel (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx). Poolte vahel on vaidlus kahju tekkimise ning kostja käitumise õigusvastasuse ja süü osas. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ning p 6 kohaselt muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Hageja on tuginenud oma nõude alusena VÕS §-le 1043. Õigusvastasuse alustena on hageja esitanud VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1045 lg 1 p 7, leides, et kostja rikkus “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja“ (vastu võetud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27), mille § 6 p 5 järgi on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Kostjal puudus kaitstava looduse üksikobjekti valitseja nõusolek. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleneb kostja vastutus kahju tekitamise eest seadusest. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks

teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Objektiivne teokoosseis: Tegu - kohtule esitatud tõenditest järeldub, et xxx hobukastan on LKS § 4 lg 1 p 5 mõistes kaitstav looduse üksikobjekt (tl 86). Keskkonnaministri 01.07.2002 vastuvõetud määruse nr 43 „Harju maakonnas asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi ulatuse“ § 3 lg 7 p 2 järgi on xxx hobukastani piiranguvööndi ulatus xxx külas xxxxx talus 30 meetrit. Kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest (tl 17-29) nähtuvalt kahjustas kostja 2008 aasta märtsis elektriliini hooldustöid tehes Harjumaal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx maaüksusel (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) asuvat looduskaitsealust üksikobjekti xxx hobukastanit. Esitatud tõenditest nähtuvalt on xxx hobukastani laasimise käigus tüve juurest eemaldatud kaks suurt oksa ning vigastatud viit väiksemat oksa (tl 8-13). Kohus on seisukohal, et kostja poolt on toime pandud keskkonnakahju põhjustanud tegu. Kahju - Vastavalt VÕS § 133 lõigetele 1 ja 2 kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. VÕS § 133 reguleerib ainult spetsiifilist keskkonnakahju, s.t kahju mis on tekitatud keskkonnale kui sellisele, mitte konkreetse eraomaniku õigushüvele. LKS § 77 lg 3 p 5 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju juhul, kui hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti. xxx hobukastani laasimisega seoses tekitas kostja loodusobjektile kahju, kahjustades kaitstavat looduse üksikobjekti. LKS § 77 lg 1 kohaselt kehtestab keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise täpsema korra ja määrad LKS § 77 lõigetes 4-101 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega. LKS § 77 lg 1 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 08.04.2005. a määruse nr 69 „Kaitstava looduseobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitamise määrad“ (edaspidi määruse) § 5 lg 2 alusel loetakse kaitstava looduse üksikobjekti kahjustamiseks käesoleva määruse tähenduses selle kuju või asukoha õigusvastast muutmist, ilmset rikkumist, mehaanilisi, keemilisi või muude vigastuste tekitamist. Määruse § 22 lg 2 p 2 alusel hüvitise määr kaitstavaks looduse üksikobjektiks määratud puu kahjustamise eest on 10 000 krooni üksikobjektiks määratud puu kohta. Hageja on kohtule tõendina esitanud 26.06.2008.a Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise akti, millega on tõendatud kahju suurus summas 10 000 krooni (tl 30). Kohtule nähtuvalt on akt esitatud kostjale 12.10.2009.a koos pretensiooniga väärteoasjas nr xxxxxxxx. Keskkonnainspektsioon on kostjale teinud ettepaneku vabatahtlikult hüvitada keskkonnale tekitatud kahju summas 10 000 krooni (tl 3132). Kostja ei ole akti ja pretensiooni kättesaamise osas kohtule vastuväiteid esitanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et xxx hobukastani seisundit või ilmet mõjutati rohkem, kui see oli vajalik, üksikobjektist lähtuva ohu vältimiseks. Kostja on lisanud, et kahju tõendamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostja poolt teostatud tööd ei olnud vajalikud elektripaigaldisele lähtuva ohu kõrvaldamiseks/elektripaigaldise normaalse funktsioneerimise tagamiseks või kahjustati üksikobjekti ilmet või seisundit suuremal määral, kui see oli vajalik ohu kõrvaldamiseks/elektripaigaldise normaalse funktsioneerimise tagamiseks. Kohus

selgitab kostjale, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kohus on esitatud tõendite põhjal järeldanud, et keskkonnale on kostja tegevuse tõttu kahju tekkinud m.h on hageja tõendanud ka kahju suuruse, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega LKS § 77 alusel. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kahju tekitamise kostja poolt. Kohus on seisukohal, et kostja poolt tekitatud keskkonnakahju on antud juhul tõendatud. Põhjuslik seos- VÕS § 127 lg 5 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose kindlakstegemisel kasutatakse elimineerimismeetodit juhul, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivse käitumise akti. Kohus on seisukohal, et kostja kahjustava tegevuse (xxx hobukastani laasimise) puudumisel ei oleks antud juhul kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kohus on seisukohal, et põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel on antud juhul tõendatud. Õigusvastasus Hageja on esitanud õigusvastasuse alustena nii VÕS § 1045 lg 1 p 5 kui ka p 7. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole alternatiivsete nõuetega TsMS § 370 lg 2 järgi. Antud juhul piisab kannatanu hagi rahuldamiseks ka ühest kohtu poolt tuvastatud õigusvastasuse alusest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et keskkonnakahju nõude hüvitamise aluseks on VÕS § 1043 ning keskkonna näol on tegemist deliktiõiguslikult kaitstava õigushüvega § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1045 lg 1 p 5 juhul kehtib eeldus, mille kohaselt kaitstava õigushüve kahjustamise kaasa toonud tegu on õigusvastane. LKS- is sätestatud looduskeskkonna, kui avalikes huvides kaitstava õigushüvega peab igaüks arvestama ning hoiduma selle kahjustamisest. Kostja teo õigusvastasust selgitab kohus kostja teo tagajärje kaudu. Antud juhul on kostja laasinud kaitsealust xxx hobukastanit, kahju tekitav tegu on toonud kaasa seaduses sätestatud õigushüve (keskkonna) kahjustumise. Kohustus hoiduda looduskeskkonda kahjustavast teost tuleneb kostjale täitmiseks kohustuslikust õigusnormist, LKS-ist. Konkreetsed juhised kohustuse täitmiseks tulenevad LKS-ist, LKS § 77 lg 1 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 08.04.2005. a määrusest nr 69 ning LKS § 12 lg 1 kohaselt määratakse kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord kaitse-eeskirjast (vastu võetud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27). Kostjal puudus Keskkonnaameti luba xxx hobukastani laasimiseks. Kohus on seisukohal, et kostjapoolne xxx hobukastanit kahjustav tegu on õigusvastane. Hageja poolt õigusvastasuse alusena esitatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 rakendamiseks tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada rikutud sätte kaitse-eesmärk. LKS § 1 p 1 kohaselt on looduskaitseseaduse eesmärgiks looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise loodusliku

taimestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. LKS § 2 lg 1 sätestab looduskaitse põhimõtted, mille kohaselt kaitstakse loodust looduse säilimise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku taimestiku isenditega sooritatavate toimingute reguleerimisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lähtutakse looduse kaitsel tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. LKS § 4 lg 1 p 5 kohaselt võivad kaitstavaks loodusobjektiks olla kaitstavad looduse üksikobjektid. LKS § 68 lg 4 kohaselt on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. LKS § 12 lg 1 kohaselt määratakse kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord kaitse-eeskirjaga. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja (vastu võetud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27) § 6 p 5 järgi on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. LKS § 21 lg 1 kohaselt on looduse üksikobjekti valitsejaks Keskkonnaamet. Tõenditega on tõendatud, et kostjal puudus kaitstava looduse üksikobjekti valitseja nõusolek (tl 16). Kohus on seisukohal, et antud juhul on tekkinud kahju, mis on rikutud normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. LKS näeb ette looduse kaitsmise selle mitmekesisuse säilitamise tagamisega. Looduskaitse põhimõtetest tulenevalt piiratakse looduse säilimise seisukohalt oluliste alade kasutamist. Kaitse alla võetud loodusliku taimestiku isenditega sooritatavate toimingud on õigusaktidega reguleeritud . LKSis lähtutakse looduse kaitsel tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Kostja selgitustest nähtub seisukoht, et tegevus mõjutas küll kaitstava looduse üksikobjekti ilmet, kuid see tegevus ei põhjustanud kahju, kuivõrd ilme mõjutamine oli vajalik üksikobjektist lähtuva ohu vältimiseks. Kostja on seisukohal, et looduse üksikobjekti seisundit või ilmet võib LKS § 68 lg 4 kohaselt teatud juhtudel kahjustada, kui seda tingib objektist endast lähtuv oht kahju tekkimiseks. LKS § 68 lg 4 ei sätesta kostja arvamuse kohaselt mitte objekti valitsejale võimalust leevendada seaduses toodud kitsendusi, vaid annab ohu korral igal ohustatud isikul õiguse rikkuda seaduses sätestatud objekti kahjustamise keeldu ohu tõkestamiseks või kõrvaldamiseks vajalikul määral. Kostja on seisukohal, et objektist tekkiva tuleohtliku olukorra ja kahju vältimiseks võib üksikobjekti seisundit mõjutavat tööd teha üksikobjekti valitseja nõusolekuta. Kostja on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 2 p 1 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (LKS § 68 lg 4). Hageja on seisukohal, et LKS § 14 lg 1 seab kaitstava looduse üksikobjektile kitsendusi ja seda täiendab LKS § 14 lg 2. LKS § 68 lg 4 mõte on anda kaitstava loodusobjekti valitsejale võimalus leevendada seadusest sätestatud kitsenduste määra, kui on täidetud LKS § 68 lg 4 tingimused. LKS § 68 lg 4 ei anna objekti valdajale õigust ilma kaitstava looduse üksikobjekti valitseja nõusolekuta kaitstavat looduse üksikobjekti kahjustada. Kohus on seisukohal, et LKS § 68 lg 4 kohaselt on kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse- eeskirjaga vastuolus olev või objekti üldseisundit või ilmet kahjustav tegevus võimalik vaid kahel juhul: 1) see on vajalik objekti säilitamiseks või 2) selle tingib objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatav abinõu. Kostja on kohtule korduvalt rõhutanud, et xxx hobukastani okste laasimine oli vajalik objektist tekkiva tuleohtliku olukorra vältimiseks ja sellise kahju vältimiseks võib üksikobjekti seisundit mõjutavat tööd teha üksikobjekti valitseja nõusolekuta. Kostja on oma vastuväidete põhistamiseks esitanud kohtule vaid kaks tõendit, neist esimene tõendab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ andmebaasides on registreeritud

ajavahemikus 01.09-31.12.2007.a kaks riket xxx 10/0,4 kV alajaama F3 õhuliinil, mis olid ilmselt põhjustatud liinile murdunud ja vastu käinud puudest (tl 45) ja teine tõendab, et xxx talust on xxxxxxxxxxxxx AS-le 20.06.2008.a saadetud e-kiri Ü. T. poolt palvega puhastada xxxxxxxxx xxx küla xxxxx ja xxx talu teenindava liini naabrus selliselt, et oleks tagatud elektrivarustus ka peale suuri tuuli või lumesadu. Ü. T. on e-kirjas selgitanud, et alajaama ja xxxxx talu vaheline lõik on nii metsa kasvanud, et iga suurema tuule korral on lühised ja liini katkemised (tl 46). Kohus on seisukohal, et kostja esindaja väited konkreetse xxx hobukastanist lähtuva avariiohtliku ohu kohta on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest xxx hobukastanist lähtuv avariiohtlik olukord, seega on kohus seisukohal, et kostja tegevus oli kaitsealust xxx hobukastanit laasides õigusvastane, kuna kostja rikkus LKS § 68 lg-s 4 ja “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja“ § 6 p-s 5 sätestatud kohustust. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostjal puudus kaitstava looduse üksikobjekti valitseja nõusolek. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Kostja on kohtule korduvalt selgitanud, et puuduvad võimalused tõendite esitamiseks. Kohus selgitab kostjale, et tsiviilkohtumenetluses on kostja kohustatud TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 236 lg 2 kohaselt juhul, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust tõendite kogumiseks, ega esitanud kohtule tõendeid õigusvastasust välistavate asjaolude kohta. Kohus on seisukohal, et kostja teo õigusvastasus on antud juhul tõendatud. Süüline vastutus VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lgle 1 eeldatakse kostja süüd. Seega praegusel juhul, kui kostja põhjustas keskkonnakahju õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab hooletuse puudumise. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-54-07 asunud seisukohale, et VÕS § 1050 lgs 2 sätestatud subjektiivseid asjaolusid süü hindamisel on selle sätte mõtte kohaselt võimalik arvestada üksnes füüsilisest isikust kostja puhul. Antud juhul on kostja juriidiline isik, seega ei saa VÕS § 1050 lg-s 2 sätestatut kostja süü hindamisel arvestada. Kohus on seisukohal et süüd hinnatakse VÕS § 1050 lg 1 alusel tahtluse või hoolsuskohustuse rikkumise kaudu. VÕS § 1050 lg 1 tähenduses tuleb lisaks tavapärasele hoolsuskohustusele hinnata ka isiku kutsealast hoolsuse täitmist. VÕS § 1054 lg 1 järgi, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli OÜ xxxxxxxxxx sõlminud 25.10.2006.a kostjaga töövõtulepingu nr xxxxxxx-xxx-xxx (tl 23-29),

millest nähtuvalt kohustus kostja teostama Lääne-Harjumaa ja Ida-Harjumaa käidupiirkondades kesk-ja madalpinge liinikoridoride puudest ja võsast puhastamise vastavalt OÜ xxxxxxxxxx esitatud tellimustele ja lepingule. 18.06.2008.a on A. K. Y OÜ (kostja) töötajana andnud Keskkonnainspektsioonile ütlusi väärteo toimepanemise kohta (17-18), millest nähtuvalt esitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ kostjale tellimuse xxxxxxxxx vallas tööde teostamiseks. 10.03.2008.a saatis A. K. brigaadi tellimust täitma. Samas selgitab A. K. , et kõik tööde jaoks vajalikud kooskõlastused ja load kohustub A. K. Y OÜ töödejuhatajana ise hankima. Kostja on korduvalt selgitanud, et tegemist oli kiireloomulise tööga, mille tegemisel ei ole kooskõlastuste hankimine elektriseadusest tulenevalt vajalik (tl 72). „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määrusega nr 19, elektriohutusseaduse § 12 lõike 7 alusel sätestab, et § 7 lg 2 kohaselt on elektripaigaldise omanikul õigus kinnisasja omanikku eelnevalt teavitamata raiuda puud ja puude oksad ning võsa, mis on põhjustanud elektripaigaldise rikke või loovad ohtliku olukorra. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et nimetatud määruses on tegemist kinnisasja omaniku teavitamiskohustuse juhtudega. Antud juhul oli vaja teostatava töö tegemiseks küsida nõusolek Keskkonnaametilt. Vastav kohustus kooskõlastuseks tuleneb keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusest nr 27 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”, mille § 6 p 5 järgi on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Lisaks juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et avariiohtliku olukorra esinemine ei ole kohtule tõendatud. Kostja esitatud tõenditest nähtub vaid arvamus, et rikked võisid olla põhjustatud liinile murdunud puudest ja vastu käinud puudest (tl 45-46). Samuti ei ole tõendatud, et rikkeid põhjustas xxx hobukastan. Kohus on seisukohal, et kostja väited avariiohtliku olukorra kohta on tõendamata. Kostja on kohtule selgitanud, et sündmuskoha vaatlusel puudus igasugune tähistus, millest oleks võinud järeldada, et tegemist on kaitstava looduse üksikobjektiga. Kaitstava loodusobjekti tähistamine on loodusobjekti valitseja ülesanne. Tähise puudumise tõttu ei olnud kostja töötajatel võimalik aru saada ja ette näha, et puu mille oksi kärbitakse on looduskaitse all ja sellest tulenevalt on vajalik taotleda tööde teostamiseks looduse üksikobjekti valitseja nõusolek. Seetõttu puudus kostjal teadmine hageja huvides hoolika tegutsemise kohustusest ning kostja käitumises puudub süü. Kostja rõhutab, et juhul, kui hageja oleks kaitsealuse objekti tähistanud nõuetekohaselt, oleks kostja saanud oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täita. Kohus on seisukohal, et kostja puhul on tegu juriidilise isikuga, kes oma majandustegevuse käigus puhastas liinikoridore puudest ja põõsastest. Hoolsuskohustuse täitmisel eeldatakse, et isik lähtub liinikoridoride puhastamisel seda valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Kohus selgitab, et kostja on kohustatud täitma oma majandustegevuse käigus Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. Kohus asub seisukohale, et majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik, peab üles näitama sedavõrd piisavat hoolsust, et oma lepingulisi kohustusi täites, ei rikuks ta õigusaktidega kehtestatud nõudeid. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole tõendada vaja asjaolu, mille kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Maa-ameti Geoportaalis esitatud andmetele on tagatud avalik ligipääs, kõigil on õigus tutvuda portaalis esitatud andmetega looduskaitse üksikobjektidest ja piiranguvöönditest. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist usaldusväärse teabega menetlusvälisest allikast, mistõttu loeb kohus informatsiooni kättesaadavuse Maa-ameti Geoportaalist üldtuntud asjaoluks. Kohtule nähtuvalt on Maa-ameti

kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteem integreeritud katastri infosüsteemiga, kus on esitatud graafilised väljavõtted koos kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvöönditega. Kitsenduste kaardi andmed on avalikud ning vastavatele andmetele juurdepääs toimub tutvumise või nimetatud kaardist erinevate väljavõtete tegemise teel. Kohtule nähtuvalt oli 2008 aasta märtsis elektriliini hooldustöid tehes xxx hobukastani kohta kehtestatud looduskaitseline piirang kostjale avalikult kättesaadav. Asjaolu, et kostja oleks saanud oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täita vaid juhul, kui hageja oleks kaitsealuse objekti tähistanud nõuetekohaselt ei ole antud juhul kohtu hinnangul asjakohane, mistõttu ei loe kohus tähistuse puudumist süüd välistavaks asjaoluks. Kohus on seisukohal, et kahju tekitaja vastutab antud juhul kahju tekitamise eest, lisaks märgib kohus, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid millest järelduks, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja on kohtule esitanud taotluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi esimest lõiget kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Antud juhul on eelnevalt kohus käsitlenud kahju õigusvastase tekitamisega seoses: kostja keskkonnakahju tekitavat tegu xxx hobukastanit laasides; keskkonnakahju, põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasust. Kõik eelnimetatud deliktilise vastutuse kohaldamiseks vajalikud delikti üldkoosseisu elemendid on antud juhul hageja poolt tõendatud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid õigusvastasust välistavate asjaolude kohta. Kahju ei ole kohtu hinnangul antud juhul tekkinud osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel ega ka ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Kohtu hinnangul ei ole kahjustatud isik jätnud kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule ega jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata, samuti pole jätnud tegemata toimingut, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Kohus loeb hageja kohustuse looduskaitselise objekti kohta avalikkusele teabe andmise kohustuse täidetuks Maaameti Geoportaalis esitatud avaliku ligipääsu tagamisega looduskaitselistele piirangutele. Kohtule nähtuvalt oli teave xxx hobukastani kui looduskaitselise üksikobjekti kohta avalikult kättesaadav ka kostja poolt kahju tekitamise ajal. Looduskaitseseaduse alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue on suunatud looduskeskkonnale tekitatud kahju heastamisele. Keskkond kui selline on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Nõude aluseks olev summa (hagihind) ja nõue ise tulenevad otse seadusest (looduskaitseseadus). Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.

Hele Ilisson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.