29. juuni 2011 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-27346
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi H O`i, AH`i, JA`i, RKja MLvastu võla nõudes
Hagihind
2 371,43 eurot (37 104,86 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, asukoht Munga 18, 50088 Tartu), lepinguline esindaja Kadi Mölder (e-post [email protected]) Kostja I H O (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II AH (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja III JA (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IV RK(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja V ML(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistung
14.06.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Kostja R K Kostja AH
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada täielikult kostja H O ́i osas.
2.Hagi rahuldada osaliselt kostjate AH`i, JA`i, RK ja ML osas.
Eesti Vabariigi kasuks välja mõista H O’ilt võlgnevus summas 2 761,73 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üks eurot ja 73 senti) eurot (43 211,70 krooni), millest summas 1 118,45 (üks tuhat ükssada kaheksateist eurot ja 45 senti) eurot (17 500 krooni) solidaarselt välja mõista AH`ilt, JA`ilt, RK’lt ja ML’lt. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud 100% ulatuses kostjalt H O’ilt, millest solidaarselt 40% välja mõista kostjatelt AH`ilt, JA`ilt, RK’lt ja ML’lt hageja Eesti Vabariigi kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-10-27346 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.14.10.2004 ja 06.10.2005 sõlmisid kostja I ja AS Eesti Ühispank õppelaenulepingud nr S040005948 ja S040005948 lisa nr 1, mille alusel AS Eesti Ühispank andis kostjale I laenu kokku 35 000 krooni, intressiga 5% aastas (tl 4-8).
2.13.10.2004 sõlmisid kostja II ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni (tl 12 - 12 pöördel).
3.14.10.2004 sõlmisid kostja III ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni (tl 13- 13 pöördel).
4.24.08.2005 sõlmisid kostja V ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni (tl 9 pöördel - 10).
5.06.10.2005 sõlmisid kostja IV ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni (tl 10 pöördel -11). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 2 371,43 eurot (37 104,86 krooni) ja intressid 390,30 eurot (6 106,84 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76, § 115 lg 1 § 145, § 173 lg 1, § 396, ÕÕS § 21 lg 2 ja 3.
7.Hageja selgituste kohaselt kanti õppelaen kostja I kontole kahes osas 14.10.2004 17 500 krooni ja 07.10.2005 17 500 krooni (tl 9). Kostjal I tekkis kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma, milleks edastas pank kostjale I maksegraafiku (tl 14), mida kostja I nõuetekohaselt ei täitnud. 17.11.2006 edastas pank kostjatele teate võlgnevuse kohta (tl 15-17), kuid kostja I ega käendajad võlgnevust ei tasunud. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 37 104,86 krooni suuruses summas, mille riik täitis, mistõttu läks nõudeõigus üle hagejale, millest hageja teavitas kostjat I ja käendajaid 14.02.2007 ja 31.10.2008 kirjadega (tl 18-20). Kostjad ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud.
8.Kuna riigi poolt krediidiasutustele tasutud summalt tasutakse intressi 5% aastas, siis on hageja arvestanud perioodi 13.02.2007-13.05.2010 eest intressi 6 108,84 krooni.
Kostja H O vastuväited
9.Kostja tunnistab võlgnevust. Kostja JA vastuväited
10.Kostja tunnistab, et käendas õppelaenu 17 500 krooni ulatuses, kuid palub arvestada, et kostja on alates 14.01.2010 töötu ja kostjal puudub sissetulek (tl 32-35).
2-10-27346 Kostjad AH, RKja MLvastuväited
11.Kostjad ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kohtuistungil kostja RKselgitas, et ta on käendanud ainult 17 500 krooni ulatuses ja kostja AH tunnistab, et käendas laenu vastavalt lepingule. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS §§ 409 ja 410 sisuliselt. Kohus, kuulanud ära kostjad AH’i ja RK, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud H Oi osas täielikult ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja kostjate AH`i, JA`i, RK’ ja ML’ osas on hagi põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Õppetoetuste ja õppelaenu seadus (edaspidi ÕÕS) § 3 alusel õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Puudub vaidlus, et 14.10.2004 ja 06.10.2005 sõlmisid kostja I ja AS Eesti Ühispank õppelaenulepingud XXX ja XXX lisa nr 1, mille alusel AS Eesti Ühispank andis kostjale I laenu kokku 35 000 krooni, intressiga 5% aastas (tl 4-8), millised kanti kostja I kontole kahes osas 14.10.2004 17 500 krooni ja 07.10.2005 17 500 krooni (tl 9).
15.ÕÕS § 19 lg 1 sätestab, et õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale või pant vallasasjana tsiviilkäibes olevale ehitisele või selle mõttelisele osale. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 13.10.2004 sõlmisid kostja II ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni. 14.10.2004 sõlmisid kostja III ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni. 24.08.2005 sõlmisid kostja V ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni. 06.10.2005 sõlmisid kostja IV ja AS Eesti Ühispank õppelaenu käenduslepingu vastutussummaga 17 500 krooni. Kuna hageja nõue käendajate vastu ületab käendusega võetud maksimumsummat, on hagejal õigus esitada nõue käendajate vastu solidaarselt kostjaga I maksimumsummas 17 500 krooni ulatuses. Kohus märgib, et töötus ei ole aluseks kohustuse mittetäitmisel.
16.ÕÕS § 21 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või
2-10-27346 tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Puudub vaidlus, et pank nõudis hagejalt riigitagatise rakendamist 37 104,86 krooni suuruses summas, mille riik täitis, mistõttu läks nõudeõigus üle hagejale.
17.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. ÕÕS § 21 lg 3 alusel riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. ÕÕS § 16 lg 5 kohaselt riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud õppelaenulepingute alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud õppelaenulepingutest tulenevalt andis hageja kostjale I laenu 35 000 krooni. Kuna kostja I ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi ja hageja täitis pangale kostja kohustuse summas 37 104,86 krooni, millelt on arvestanud intressi 6 106,84 krooni ning, kuna kostjad ei ole hagejale ühtegi summat tasunud on kostja I poolt tagastamata summaks 37 104,86 krooni + intress 6 106,84 krooni. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse ja intressi suurusele. Samas kuna käendajate vastutus on 17 500 krooni, siis kuulub kostjalt I välja mõistmisele 2 761,73 eurot (43 211,70 krooni), millest solidaarselt 1 118,45 eurot (17 500 krooni) kostjatega II-V. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja I kanda, millest 40% solidaarselt kostjatega II, III, IV ja V. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.