4.Kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja omab korteriomandit Tallinnas, Priisle tee 4-114. Hageja asus 2007 Austraaliasse elama ning volitas korteriomandit puudutavates küsimustes oma õde end esindama. Juulis, 2009, kui hageja Eestis viibis, avastas ta enda korteris veearvestite näitusid kontrollides, et need on oluliselt väiksemad, kui CityHaldus OÜ poolt esitatud arvetel kajastatud veearvestite näidud. Kuivõrd hageja korteri eelmine üürnik oli lahkunud ilma viimast kommunaalmaksete arvet tasumata, lasus hagejal kostja ees kommunaalkulude võlgnevus summas 3294,23 krooni. Hageja õde palus kostjal nimetatud võlgnevus tasaarvestada tema poolt valede näitude alusel enammakstud kommunaalmaksetega, mida kostja pole teinud.
2.20.01.2010 oli kohtutäitur arestinud hageja pangakontol 4174,82 krooni ja 17.02.2010 veel 2067 krooni Pärnu Maakohtu 10.11.2009 maksekäsu täitmiseks. Maksekäsk oli tehtud tsiviilasjas nr 2-09-50991 CityHaldus OÜ nõue hageja vastu summas 4362,62 krooni (põhinõue 3294,23 krooni, viivis 318,39 krooni ja riigilõiv 750 krooni), millele lisandusid täitemenetluse kulud kokku summas 1879,20 krooni. Seega oli võlgnetava summa suuruseks kokku 6241,82 krooni.
3.21.07.2010 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus hageja määruskaebuse ning tühistas 10.11.2009 maksekäsu.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista tühistatud maksekäsu tagasitäitmiseks 4362,62 krooni ja täitemenetluse läbiviimise kulud 1879,20 krooni.
5.Lisaks eeltoodule on kostja esitanud hagejale ebaõigete veearvesti näitude alusel kokku arveid 4022,06 krooni suuremas ulatuses, kui vastas 2009 juulis tegelikele veearvesti näitudele. Seega moodustab hageja nõue kostja vastu kokku 10 263,88 krooni (6241,82 + 4022,06).
6.Arvestades, et hagejal on kostja ees kommunaalteenuste võlgnevus 3294,23 krooni, millist summat kostja ei ole tasaarvestanud, tuleb nimetatud summa hageja nõudest maha arvestada.
7.Seega nõuab hageja kostjalt 6969,65 krooni hüvitamist. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Priisle tee 4 elamu kodukorra punktist 5.4 tuleneb, et juhul, kui korteriomanik ei ole esitanud individuaalsete veemõõtjate näite punktis 5.1 nimetatud vormis ja tähtajaks, arvestatakse nii sooja kui külma vee tarbimiseks 10 m3. Hageja ega ka keegi teine isik ei ole alates 2007 aprillist kostjale esitanud veemõõtjate näite, mistõttu ei ole kostjal olnud võimalik esitada hagejale arveid, milles vee tarbimine vastaks tegelikele näitudele
9.Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu ja põhjendamatu. Hageja ei ole teinud kostjale tasaarvestuse avaldust. Samuti puudub selleks õiguslik alus. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus mõistis CityHaldus OÜ-lt välja Gerly Pärsi kasuks 188,39 eurot ning menetluskulud jättis poolte endi kanda.
2(4)
11.Vaidlusaluses elamus kehtiva kodukorra punkti 5.4 kohaselt, juhul, kui korteriomanik ei ole esitanud individuaalsete veemõõtjate näite vastavalt käesolevas kodukorra p-s
5.1.nimetatud vormis ja tähtajaks, arvestatakse nii sooja kui ka külma vee tarbimiseks 10 m3, mis edaspidi tasa-arvestatakse järgnevatel kuudel. Seda punkti tuleb mõista selliselt, et tegelikkusest suuremate näitude arvestamise korral teostatakse tasaarvestus üksnes tulevaste perioodide veearvetega. Vastasel korral ei sätestaks lepingupunkt nn kohustuslikku tasaarvestust, vaid võimaldaks enamtasutu lihtsalt tagastada. Seega puudub hagejal õigus vee eest enam tasutud summasid tasaarvestada teiste kommunaalmaksete võlgnevusega või nõuda summade tagastamist.
12.Hagejale tuleb TsMS § 474 lg 2 ja VÕS § 1043 alusel välja mõista 6241,82 krooni, millest hageja on palunud maha arvestada kommunaalmaksete võlgnevuse summas 3294,23 krooni. Seega kuulus hageja kasuks välja mõistmisele 2947,59 krooni ehk 188,39 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohtu otsuse resolutiivosa on otsuse põhjendava osaga vastuolus, mistõttu ei ole jälgitav tulemi teke.
15.Kuna võlgnik ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või muud sellekohast avaldust, siis nimetatud kulu hüvitamisele ei kuulu. Samas tekib kostjal küll kohustus tagastada sundtäitmisega saadu, kuid täitemenetluse kulu summas 1879,20 krooni pole kostja kunagi saanud. Seega peaks kostja poolt tagastatav summa olema maksimaalselt 3612,62 krooni (3294,23 + 318,39), millest tuleb maha arvestada hageja võlgnevus.
16.Hageja on tunnistanud oma kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu, millest johtuvalt oli kostja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine igati õigustatud, millest tulenevalt on põhjendatud ka viiviste hüvitamine hageja poolt. Samuti ei ole alust VÕS § 1043 kohaldamiseks, sest võlgnevuse olemasolu kinnitamisega ei ole kostja maksekäsukiirmenetluse avaldust esitanud õigusvastaselt ega ole süüdi selle esitamises. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb tühistatud osas jätta rahuldamata.
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Seega ei vaata ringkonnakohus maakohtu otsust läbi osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude vee eest enamtasutud summa 4022,06 krooni saamiseks.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue tühistatud maksekäsu tagasitäitmiseks ja täitekulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 474 lg 2 kohaselt, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule
3(4)
sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist.
21.Ebaõige on apellandi seisukoht, et maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja täitemenetluse kulud peaksid maksekäsu tühistamisel jääma hageja kanda, kuna võlgnevus oli olemas, mida hageja pole eitanud ja seega oli maksekäsu avalduse esitamine ja täitemenetluse läbiviimine õiguspärane. Võlgnevuse olemasolu iseenesest ei garanteeri maksekäsu kiirmenetluse ja täitemenetluse läbiviimise õiguspärasust. Maksekäsu täitmisel on täitemenetluse läbiviimine õiguspärane üksnes eeldusel, et maksekäsk jääb püsima. Kui maksekäsk tühistatakse, on see võlausaldaja risk, kes ebaseadusliku maksekäsu täitmiseks esitas. Seega maksekäsu esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja täitemenetluse läbiviimise kulud 1879,20 krooni jäävad kostja kanda ning kohtul polnud alust neid summasid hagejale tasumisele kuuluvast summast maha võtta.
22.Küll aga tuleb hagejale tagastamisele kuuluvast summast maha võtta hageja kommunaalteenuste võlgnevuselt arvestatud viivis 318,39 krooni. Kostja nõue hageja vastu ei koosnenud üksnes põhivõlast. Hageja võlgnevus kostja ees 2009. aasta oktoobri seisuga oli 3612, 62 krooni (põhivõlg 3294, 23 krooni pluss viivis 318,39 krooni), mida hageja on tunnistanud. Tasaarvestuse tegemist hageja ei tõendanud. Kostja on vastuses hagile tuginenud oma nõudele hageja vastu ja palunud sellega arvestada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast summast maha arvata lisaks põhivõlgnevusele 3294, 23 krooni ka viivis 318,39 krooni ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa suuruseks jääb 2629,27 krooni (168,04 eurot).
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
Malle Seppik
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.