Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

restorani sisseseade summas 50 000 eurot – seadmed on väidetavalt alusetult loovutatud ÜA ́ale, võlgniku ruumidest ära viidud ja nende seadmete tagasisaamiseks on esitatud hagi ÜA vastu. Võlgniku teatel on ÜA vastu esitatud hagi hinnaks 34 000 eurot . Võlgniku pangakonto on tühi. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku nimel sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Võlgnikul puudub raamatupidaja, aruanded ajutisele haldurile esitas võlgniku palgatud asendusraamatupidaja. Võlgniku bilansist, mis ajutisele haldurile esitatud 23.05.2011, nähtub, et varasid on bilansis kokku 729 418 eurot, sealhulgas üüri ettemaks 389 967 eurot ja lühiajalised nõuded 65 781 eurot. Lisaks on põhivara summas 269 020 eurot. Võlgniku esindaja ei oska täna vastata ajutise halduri küsimusele, millest koosneb aktiva real varana kajastatud “muud lühiajalised nõuded“ summas 65 781 eurot. Vastuseta on ka küsimus, miks on bilansis real “põhivara” summas 269 020 eurot, kuid pankrotiavalduses on nendesamade tänaseks kadunud varade väärtuseks võlgniku hinnangul avaldatud ca 50 000 eurot. Ja miks kahjunõudes ÜA vastu küsitakse (vaid) 34 000 eurot. Võlgniku lepinguline esindaja möönab, et raamatupidamise andmetega, sealhulgas andmete kajastamisega bilansis ja kasumiaruandes, võib olla probleeme. Võib-olla on arvestamata amortisatsioon jne. Ning juhatuse liige IMei tea, kas „muud lühiajalised nõuded“ ja „muud ettemaksed“ peaksid üldse bilansis varadena kirjas olema. Ning nõude suurus ÜA vastu on alles esialgne orienteeruv suurus, mida saab edaspidi veel täpsustada. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on võlgade suuruseks märgitud 660 890,39 eurot. Suurim võlausaldaja on EI nõudega 650 502 eurot. Võlgniku poolt ajutisele haldurile 23.05.2011 esitatud bilansis on kajastatud võlgasid kokku 719 036 eurot, sealhulgas käibemaksuvõlg summas 4346 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli seisuga 04.05.2011 võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees kohustused puuduvad. Seega võib võlgade suurus olla ka 719 036 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - bilansis on võlgade suuruseks märgitud 719 036 eurot. Reaalne vara, sealhulgas pankrotimenetluse kulude katmiseks, võlgnikul puudub. Maksejõuetuse põhjused: pankrotistus hoone // ruumide omanik ja mitmed temaga otseselt või kaudsemalt seotud äriühingud. Võlgnikule kuuluva vara loovutamine võlausaldajale tõi kaasa allrentniku lahkumise, millega kadus võlgnikul igasugune tulubaas ja võlgnik oli sunnitud esitama pankrotiavalduse. Maksejõuetuse tekkimisele aitas oluliselt kaasa üldine majanduslangus. Samuti tegi juhtkond valearvestusi, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta – kindlustada. Pankrotimenetluse jätkamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara puudub. Tänase seisuga on ÜA’a vastu esitatud hagi, kui puudub raha kohtumenetluse kulude katteks, sealhulgas 3515 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Lisaks ei ole teada, kas hagi rahuldatakse ja kas seejärel õnnestub kohtulahendit täita. Ajutisel halduril seni puuduvad konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Küll on aga küsitav tehing, millega teisele äriühingule (SROÜ-le) võeti laenu võlgniku vara tagatisel, ja mille tulemusel jäi võlgnik ilma kogu oma varast (restorani sisseseade). SROÜ vastu nõude esitamine ei annaks tulemust, sest ka SROÜ on esitanud kohtule pankrotiavalduse. Jääb veel

võimalus kahjunõude esitamiseks juhatuse endise liikme AK vastu, kuid sel juhul peaks võlausaldajad tasuma pankrotimenetluse ja kohtukulude katteks deposiiti ca 6 000 eurot. Kui menetluse jätkamisest huvitatud isikud ei tasu kohtu deposiitkontole nimetatud summat, siis puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku võlgade suuruseks on vähemalt 660 890,39 eurot ning vara puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 25.05.2011 määrusega SROÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul SROÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1200 eurot (sotsiaalmaksuta). Haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda OÜ K

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning võlgnikult SROÜ tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1200 eurot OÜ K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele AK’le, ik XXX.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.