Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2011.a., Kentmanni kohtumaja, kell 14.00
Tsiviilasja number
2-11-20009
Tsiviilasi
OÜ P pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik OÜ P, registrikood XXX, asukoht: XXX, võlgniku volitatud esindaja K A , XXX Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (tel 50 181 78; email [email protected]; Roseni 7, Tallinn 10111
Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
võlgniku volitatud esindaja K A , ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman
Võlgniku pankrotiavalduses oli seisuga 28.04.2011 varade väärtuseks näidatud 2342,96 eurot, mis koosneb nõuetest ostjate vastu: OÜ Metallimehed 930 AS Tuti Auto 918,43
Vastuses halduri teabenõudele teatab võlgniku esindaja täiendavalt, et OÜ Metallimehed tasus oma võla ja debitoorne võlgnevus on vähenenud 930 euro võrra. Halduri hinnangul on seni laekumata nõuete väärtus null. Võlgniku pangakonto on tühi, kontod on arestitud EMTA nõude alusel. Võlgnikul puudub kinnisvara. Liiklusregistris puuduvad võlgniku nimel registreeritud sõidukid. Võlgniku vara arvelt saab pankrotimenetluse kulusid katta vaid osaliselt. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli seisuga 12.05.2011 võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi kokku 37 558 eurot, sellest põhivõlg 29016 ja intressivõlg 8542. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on võlgade suuruseks 38 127 eurot, sealhulgas kohustused: 4 hankija ees kogusummas 741,38 eurot maksuvõla suuruseks on 37 386 eurot. Bilansis seisuga 18.05.2011 oli võlgnikul kohustusi kokku summas 38 142 eurot. Lisaks on 7753 euro tagastamise nõude esitanud OÜ Profile Vehicles Baltic, kuid võlgnik seda nõuet ei tunnista ja see bilansis ei kajastu. Krediidiinfo andmetel on võlgnikul maksehäired juba alates 29.10.2008 (Intrum Justitia). 16.04.2009 lisandusid liisingvõlgnevused. Seega on teadaolevate võlgade suurus vähemalt 38 142 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes juba 2010 aastal, see oli suures kahjumis ning omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgade suuruseks on vähemalt 38 142 eurot. Võlgniku olemasolevast varast väärtuses ca 900 eurot piisab vaid pankrotimenetluse kulude osaliseks katmiseks. Maksejõuetuse põhjused: Maksejõuetuse põhjuseks oli toodete keskmisest kallim omahind, mille tõttu ei suudetud turul konkureerida. Toodete tasuvusperiood oli suhteliselt pikk ning finantsmahukas ning igakuise kahjumi katmiseks võlgnikul finantsvarud puudusid. Majandustegevuse jätkamiseks üldise majanduslanguse olukorras mingit finantseerimisvõimalust enam ei leitud ja tuli tunnistada maksejõuetust. Püsiv ja süvenev kahjum muutis omakapitali negatiivseks. See kõik sai võimalikuks juhtkonna valearvestuste tõttu, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta – kindlustada. Ajutisel halduril seni puuduvad konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku võlgade suuruseks on vähemalt 38 142 eurot ning vara on hinnanguliselt vaid kuni 900 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 01.06.2011 määrusega OÜ P pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ P pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 975 eurot (sotsiaalmaksuta). Haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda OÜ Kodukontor arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning võlgnikult OÜ P tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 975 eurot OÜ Kodukontor arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele MJ’le, ik XXX.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.