AS E hagi TV ja MT vastu põhivõla 4469,25 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1284,48 eurot ja alates 07.09.2010.a. a. viivise põhivõlgnevuselt 1697,44 krooni arvestusega 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni ning alates 07.09.20101. viivist põhivõlgnevuselt 2771,81 eurot arvestusega 0,06 %päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt kostjatelt käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks 4469,25 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks summas 272,27 eurot ja alates 07.09.2010.a. viiviste väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras käsundita asjaajamisel tehtud kulutustelt summas 4469,25 eurot kuni kulutuste tasumiseni.
Tsiviilasja hind
4479,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS E (rk XXX, asukoht XXX); hageja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo ja Parnerid); Kostja TV(ik XXX, elukoht XXX); Kostja MT(ik XXX, elukoht XXX); Kostjate esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks Advokaadibüroo Raidla,Lejins & Norcous)
esindajad
Asja arutamine
24.05.2011.a.
kohtuistungil Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata AS E hagi TV ja MT vastu põhivõla 4469,25 eurot, hagi esitamise ajaks
sissenõutavaks muutunud viivise 1284,48 eurot ja alates 07.09.2010.a. a. viivise põhivõlgnevuselt 1697,44 krooni arvestusega 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni ning alates 07.09.20101. viivist põhivõlgnevuselt 2771,81 eurot arvestusega 0,06 %päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt kostjatelt käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks 4469,25 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 272,27 eurot ning alates 07.09.2010.a. viiviste väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras käsundita asjaajamisel tehtud kulutustelt summas 4469,25 eurot kuni kulutuste tasumiseni. Menetluskulude jaotus.
3.Jätta TV ja MT menetluskulud täies ulatuses AS E kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused.
1.06.09.2010.a. esitas AS E kohtusse hagi TV ja MT vastu, milles palub välja mõista kostjatelt 4.479,86 eurot (70.094,55 krooni), viivised seisuga 06.09.2010.a. summas 284,10 eurot (4.445,20 krooni) ja viivised protsendina 8% aastas võlgnevuse summalt 4.479,86 eurolt ehk 70.094,55 kroonilt alates 07.09.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni või alternatiivselt kohustada kostjaid alusetult saadu hagejale välja andma VÕS § 1037 lg 1 alusel. 16.03.2011.a. esitatud nõude täpsustuse avalduses palub hageja välja mõista kostjatelt 4469,25 eurot põhivõlga, hagi esitamise ajaks 06.09.2010.a. sissenõutavaks muutunud viivist 1284,48 eurot ja alates 07.09.2010.a. a. viivist põhivõlgnevuselt 1697,44 krooni arvestusega 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni ning alates 07.09.2010. viivist põhivõlgnevuselt 2771,81 eurot arvestusega 0,06 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt kostjatelt välja mõista käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks 4469,25 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 272,27 eurot ja alates 07.09.2010.a. viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras käsundita asjaajamisel tehtud kulutustelt summas 4469,25 eurot kuni kulutuste tasumiseni. Lk (8) 2
2.Hagiavalduses märgitu kohaselt osutas hageja ajavahemikul 31.08.2009.a. kuni 31.12.2009.a. Võsa 15 kinnistu kaasomanikele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ning soojusenergia osutamise teenuseid. XXX kinnistu kaasomanikud jätsid tarbitud teenuse eest tasumata. Hageja poolt korduvalt esitatud võlgnevuse tasumise meeldetuletustele XXX kaasomanikud jätsid reageerimata. Kostjad hageja tehtud kulutusi kuni käesoleva ajani hüvitanud ei ole.
3.10.11.2010.a. esitatud hageja arvamuses kostja vastusele asub hageja seisukohale, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja väidetel tegutses Q VOÜ hagejaga 01.02.2006.a. soojusenergia ostu-müügi lepingut sõlmides ja 29.03.2006.a. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügi lepingut sõlmides XXX-XXXkinnistu valitsejana korteriomandiseaduse mõistes, mh on kostjate poolt antud ka vastav volitus eelviidatud lepingute sõlmimiseks. XXX-XXXkinnistu valitseja Q VOÜ ja eelpool viidatud kinnistu korteriomanike vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli elamu valitsejal Q VOÜ-1 õigus anda valitseja õigused ja kohustused ilma korteriomaniku nõusolekuta üle tema enda poolt määratud kolmandale isikule, mida Q VOÜ ka tegi, andes valitseja õigused ja kohustused üle Q H OÜ , keda kinnistu kaasomanikud aktsepteerisid kinnistu valitsejana, mida tõendab ka kostjate poolt antud volitus Q H OÜ eelpool viidatud lepingute sõlmimiseks/muutmiseks. Kostja märgib, et Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 8 lg 1 järgi saabki veeettevõtja ja võrguettevõtja kliendiks olla vaid kinnistu omanikud ning sama seaduse § 8 lg 5 kohaselt kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgi võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel. Seega on kinnistu valitseja Q VOÜ poolt hagejaga 01.02.2006.a. soojusenergia ostu-müügi leping ja 29.03.2006.a. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügi leping sõlmitud KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt XXX-XXX kinnistu kaasomanike nimel ja eelviidatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused on TsÜS § 118 lg 1 kohaselt mitte valitsejal, vaid XXXXXX kinnistu kaasomanikel, sh kostjatel ning seda vaatamata asjaolule, et lepingutes on kliendina ekslikult märgitud Q- VOÜ. Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p 1, TsÜS § 115 lg 1 ja MTÜS § 2 lg 2 sätestatust vastutavad kinnistu kaasomanikud hagejaga sõlmitud lepingute täitmise eest solidaarselt. Asjaolu, et kostjad on nende poolt tarbitud teenuste eest kinnistu valitsejale Q H OÜ väidetavalt kõik summad üle kandnud, ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel, sest vastavaid summasid ei ole teenuste osutajale ehk hagejale edasi kantud ehk osutatud teenuste eest on hagejale tasumata.
4.Hageja esitas kostjate vastu 10.11.2010.a. menetlusdokumendis ka alternatiivse nõude ning leidis, et juhul kui eeldada, et hageja ja kostjate vahel lepingulisi suhteid ei ole, on kostjatele soojusenergia müügi ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste osutamisel tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab kostjate huvile ja nende tegelikule tahtele mille kostjad on heaks kiitnud. Juhindudes VÕS § 1023 lg 1 sätestatust võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
Lk (8) 3
5.Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivised. Kuna hageja ja kostjate vahel on hageja seisukoha kohaselt lepingulised suhted, leiab hageja end olevat õigustatud nõudma kostjatelt viivist vastavalt 01.02.2006.a. soojusenergia ostu-müügilepingu p 13 0,06 % päevas ja 29.03.2006.a. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu p 16 0,15 % päevas. Kui aga eeldada, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet, leiab hageja olevat end õigustatud nõudma kostjatelt viivist VÕS § 113 alusel sama seaduse § 94 sätestatud määras.
6.Hageja ei esitanud koos hagiavaldusega ühtki dokumentaalset tõendit oma nõude tõendamiseks. Oma arvamusele kostja vastusele lisas hageja dokumentaalsete tõenditena Võsa tn 15 kinnistul asuvate korteriomanike 20.05.2009.a. üldkoosoleku protokolli, MT, TV ja UA volikirja 10.08.2009.a. Q H OÜ , ning väljavõtte tasumata võlgnevusest ja arved M000352, S00640, V08243, S00582 ja V07079. Koos nõude täpsustusega esitas hageja vee arved nr S00718, V09222, S00043 ja V00461. Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata.
7.Kostjad esitavad hagile järgmised vastuväited: - Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hageja müüs soojusenergiat ja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust AS Q- V nende vahel sõlmitud lepingu alusel ning hiljem Q H OÜ . Viimane on tegutsev äriühing, kellega hagejal on sõlmitud ka lepingud soojusenergia ja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müümiseks. Seega võib hagejal olla nõue Q H OÜ vastu, mitte aga kostjate vastu. Kostjatel ei ole olnud kunagi lepingulisi suhteid hagejaga. Hageja ei ole esitanud kostjatele ka kunagi arveid tarbitud teenuste eest. Alates 01.01.2010.a. müüb hageja teenuseid korterühistule XXX , mille eest ta esitab Kle ka arveid ja viimane tasub need tähtaegselt ja täies ulatuses. - käsundita asjaajamise sätted ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele, sest hageja ei ole millegagi põhistanud milles seisnes temapoolne väidetav käsundita asjaajamine ning kes on soodustatud isikuks kes peab asjaajamise heaks kiitma. Kostjate seisukoha kohaselt peab käsundita asjaajaja enne asjaajamisele asumist sellest kavatsusest soodustatule teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Erandina ei pea soodustatule eelnevalt teatama, kui see ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa mõistlikult oodata. Kui on asutud asjaajamisele ilma eelnevalt teatamata, tuleb soodustatule sellest esimesel võimalusel teatada ja võimalusel või kui see mõistlikult oodatav, oodata ära soodustatu otsus edasise asjaajamise kohta. Käsundita asjaajamine tekib lepinguvälistes suhete. Käesolevas asjas olid hagejal kuni 31.12.2009.a. hagejal lepingulised suhted Q H OÜ-ga ja seejärel Kga XXX . Isegi kui hagejal ei oleks olnud lepingulisi suhteid XXX a, XXX b, XXX c haldajatega, jääb arusaamatuks hagi esitamine kostjate vastu, kuivõrd hageja osutas teenust ilmselt kõigile 46 nendes elamustes asuvatele korteritele ja nende omanikele.
8.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitasid kostjad järgmised dokumentaalsed tõendid: AS E ja Q VO vahel 01.02.2006.a. sõlmitud Soojusenergia ostu-müügi lepingu, AS E ja Q
Lk (8) 4
VOÜ vahel 29.03.2006 sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingu, AS E arved nr S00718 30.11.2009.a., V09222 30.11.2009.a., S00043 06.01.2010.a., V00461 06.01.2010.a., S00121 07.02.2010.a., S00175 02.03.2010.a., V01699 07.02.2010.a., V02395 02.03.2010.a., väljavõte kinnistusraamatu registri osast 10130102 ja 10132202, lepingu nr XXX Q VOÜ ja MT ja RK vahel 22.02.2006.a., K XXX registrikaardi, MTÜ K XXX ja M V H OÜ 01.01.2010.a. H- ja H, Q H OÜ arve nr 05769 30.06.2009. a summas 1575.34 krooni, MT maksekorraldus nr 337 11.07.2009 summas 1575.34 krooni, Q H OÜ arve nr 05958 31.07.2009. a summas 1874.62 krooni, MT maksekorraldus nr 2 19.08.2009.a. summas 1500.00 krooni, Q H OÜ arve nr 06136 31.08.2009. a summas 1556.12 krooni, MT maksekorraldus nr 4 21.09.2009 summas 1690.74 krooni, Q H OÜ arve nr 06313 30.09.2009. a. summas 1832.27 krooni, MT maksekorralduse nr 5 20.10.2009.a. summas 1832.27 krooni, Q H OÜ arve nr 06491 31.10.2009. a. summas 2600.41 krooni, MT maksekorralduse nr 10 07.01.2010.a. summas 2600.41 krooni, Q H OÜ arve nr 06659 30.11.2009. a summas 2694.97 krooni, MT maksekorralduse nr 366 07.01.2010.a. summas 2694.71 krooni, KÜ XXX arve nr 12200915B07 11.01.2010 summas 3981.94 krooni, MT maksekorralduse nr 369 18.01.2010.a. summas 3981.94 krooni, KÜ XXX arve nr 0120100B07 12.02.2010.a. summas 3382.21 krooni, MT maksekorralduse nr 14 16.02.2010 summas 3382.21 krooni, KÜ XXX arve nr 0220100B07 09.03.2010.a. summas 3459.31 krooni, MT maksekorralduse nr 379 16.03.2010.a. summas 3459.31 krooni, KÜ XXX arve nr 0321010B07 09.04.2010.a. summas 2679.42 krooni, MT maksekorralduse nr 383 14.04.2010.a. summas 2679.42 krooni, maksekorralduse nr 245 09.06.2009.a. summas 1788.50 krooni XXX a-2, maksekorralduse nr 249 10.07.2009 summas 1698.09 krooni XXX a-2, maksekorralduse nr 257 09.08.2009 summas 1335.80 krooni XXX a-2, maksekorralduse nr 262 08.09.2009.a. summas 1648.93 krooni XXX a-2, maksekorralduse nr 266 08.10.2009.a. summas 1871.38 krooni XXX a-2, maksekorralduse nr 272 24.11.2009 summas 2954.27 krooni XXX a-2, KÜ XXX maksekorralduse nr 1 11.01.2010.a., KÜ XXX maksekorralduse nr 2 14.01.2010.a., KÜ XXX maksekorralduse nr 4 26.01.2010.a., Aktsiaselts Q V registrikaardi ja Q H OÜ registrikaardi. Kohtuotsuse põhjendused.
9.Kohtuotsuse tegemisel käesolevas kohtuvaidluses kontrollib kohus kõigepealt kas hageja ja kostjate vahel olid lepingulised suhted ning kas Q VOÜ tegutses hagejaga 01.02.2006.a. soojusenergia ostu-müügi lepingut sõlmides ja 29.03.2006.a. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügi lepingut sõlmides XXX-XXX kinnistu valitsejana korteriomandiseaduse mõistes nagu väidab hageja ning kui nimetatu tuvastamist ei leia, siis kontrollib kohus kas pooltevahelise õigussuhte võib kvalifitseerida käsundita asjaajamisena mille tulemusena kostjad vastutavad hageja ees VÕS § 1023 lg 1 sätestatu alusel.
10.Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja ja kostjate vahel ei olnud lepingulist õigussuhet, on kinnitamist leidnud järgmiste asjaoludega ja tõendatud järgmiste tõenditega: - hageja müüs soojusenergiat AS Q V(enne ümberkujundamist Q VOÜ) alates 01. veebruarist 2006.a. nende vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu alusel. Seda tõendab AS E ja Q VOÜ (praeguse ärinimega Aktsiaselts Q Vara) vahel 01. veebruaril 2006.a. sõlmitud Soojusenergia ostu-müügileping (t/l 51-53). Nimetatud lepingu p-s 3 on märgitud, et soojusenergia tarbimiskohtadeks käesoleva lepingu järgi on elamud aadressil XXX a, XXX b ja XXX c; - AS Q Vandis XXX-XXX korterelamute haldamise üle Q H OÜ , kellele hageja müüs soojusenergiat kuni 31. detsembrini 2009.a. Nimetatud asjaolu tõendavad Q H OÜ esitatud
Lk (8) 5
arve nr S00718 30.11.2009.a., kuhu on märgitud, et tasumisele kuulub soojusenergia XXX a, XXX b ja XXX c eest novembris 2009 (t/l59) ja hageja poolt Q H OÜ esitatud arve nr S00043 06.01.2010.a., kuhu on märgitud samuti, et tasumisele kuulub soojusenergia elamute XXX a, XXX b ja XXX c eest detsember 2009 (t/l 62); - alates 01. jaanuarist 2010. a. müüb hageja soojusenergiat K XXX , mida tõendavad Kle esitatud arved nr S00121 07.02.2010.a. (soojusenergia XXX a, XXX b ja XXX c jaanuaris 2010) ja arve nr S00175 02.03.2010.a. (soojusenergia XXX a, XXX b ja XXX c veebruaris 2010) (t/l 63-63A); - AS E müüs veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust Aktsiaseltsile Q V (enne ümberkujundamist Q VOÜ) nende vahel 29. märtsil 2006. a. sõlmitud Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingule (t/l 54- 58), mille p.1.3 kohaselt osutati teenuseid XXX arenduspiirkonna uuele elamukvartalile; - AS Q Vandis XXX-XXX korterelamute haldamise üle Q H OÜ , kellele hageja müüs veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kuni 31. detsembrini 2009.a., mida kinnitavad Q H OÜ esitatud arved V09222 november 2009.a. eest ja V000461 detsember 2009.a. eest, mõlemad arved vee ja kanalisatsiooni eest XXX a, XXX b ja XXX c (t/l 60-61); - alates 01. jaanuarist 2010. a. müüb hageja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust K XXX , mida kinnitavad hageja poolt K esitatavad arve nr V01699 07.02.2010.a. (vesi ja kanalisatsioon XXX a, XXX b ja XXX c jaanuaris 2010) ja arve nr V020395 02.03.2010 (vesi ja kanalisatsioon XXX a, XXX b ja XXX c veebruaris 2010) (t/l 64-65); - TV omandas Q VOÜ-lt 934/30268 mõttelist osa kinnistust XXX ja reaalosana eluruumi nr 2 elamus XXX a 14. juulil 2005.a., mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (t/l 66-72); - MT omandas Q VOÜ-lt 934/30268 mõttelist osa kinnistust XXX ja reaalosana eluruumi nr 7 elamus XXX b (1/2 kaasomandist) 24. jaanuaril 2006.a., mida tõendab samuti kinnistusraamatu väljavõte (t/l 73-74); - elamute XXX-XXX osad korteriomanikud sõlmisid lepingu Q VOÜ-ga elamute haldamiseks. H teenuse hulka kuulus ka kommunaalteenuste osutamise ja tarbimise jälgimine, arvestite ja mõõtjate näitude kogumine ja edastamine, maksete kogumine kasutajatelt, s.h. makseteatiste koostamine ja väljastamine ning arveldamine teenuse osutajatega. Nimetatut tõendab Leping nr XXX, mille on sõlminud 22. veebruaril 2006. a. MTja RKkorteriomanikena Q VOÜ-ga (t/l 75-82); - AS Q Vandis XXX-XXX korterelamute haldamise üle Q H OÜ , mida kinnitavad Q H OÜ poolt MT'ile esitatud arved nr 05769 30.06.2009.a, nr 05958 31.07.2009, nr 06136 31.08.2009, nr 06313 30.09.2009, nr 06491 31.10.2009, nr 06659 30.11.2009 ja nende maksmist tõendavad maksekorraldused (t/l 92-103). Arvetelt nähtub, et Q H OÜ esitas korteriomanikule arved ka vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni ning kaugkütte eest; - elamutes XXX-XXXmoodustati
K XXX
17.novembril 2009. a. toimunud asutamiskoosolekul ning kanti äriregistrisse 15. detsembril 2009.a. Nimetatut tõendab väljatrükk mittetulundusühingu K XXX registrikaardist (t/l 83) ja kostja poolt esitatud K asutamiskoosoleku protokoll ( t/l 147-140); - kuna K juhatuse liikmetele sai detsembris 2009. a. teada, et Q H OÜ ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees, lõpetasid korteriomanikud Q H OÜ H teenuse ostmise ja sõlmisid 01.01.2010.a. uue H lepingu OÜ M V H (t/l 84-91) Alates 2010.a. jaanuarist on M V H OÜ väljastanud K XXX nimel arveid K liikmetele ja viimased on arved ka tasunud (t/l 104111). Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja väide nagu oleks hageja ja kostjate vahel olnud lepinguline suhe ning, et hageja tegutses Q VOÜ-ga 01.02.2006.a. soojusenergia ostu-müügi lepingut sõlmides ja 29.03.2006.a. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügi lepingut sõlmides XXX-
Lk (8) 6
XXX kinnistu valitsejana korteriomandiseaduse mõistes, on väär. Poolte vahel lepingulist suhet soojusenergia ostmiseks-müümiseks ning veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostmiseks ei olnud, hagejal oli lepinguline suhe AS Q- V ja hiljem Q H OÜ-ga ning lõpuks KÜ XXX , mitte kostjatega. Nimetatutu kinnitavad ka hageja enda poolt esitatud Q H OÜ saldo seisuga 13.10.2010.a. (t/l 142-143) ja hageja poolt Q H OÜ esitatud arved (t/l 144148). Ka ei tegutsenud hageja XXX a, XXX b ja XXX c korteriomanike valitsejana. Kohus on seisukohal, et ei tõenda TV, MT ja UA poolt hagejale antud volikiri 10.augustist 2009.a. ( t/l t/l 141) nagu hageja ekslikult leiab. Juhindudes KOS § 20 lg 1 nimetatakse valitseja ametisse korteriomanike poolt häälteenamusega. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väite kinnitamiseks, et XXX a, XXX b ja XXX c korteriomanikud nimetasid Q VOÜ ametisse valitsejana või, et Q VOÜ oma valitseja õigused ja kohustused Q H OÜ üle andis. Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Seega on osundatud seadusesätte kohaselt valitseja õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-146-10. Tulenevalt eeltoodust ei olnud Q- VOÜ hagejaga 29.03.2006.a. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste lepingu sõlmimisel ja 01.02.2006.a. soojusenergia ostu-müügi lepingu sõlmimisel XXX-XXXkinnistu kaasomanike valitseja, vaid hagejaga sõlmitud lepingute lepingupool ning hageja on hagi esitanud valede kostjate vastu nagu kostjad õigesti märgivad.
11.Kohus on seisukohal, et kostjad ei vastuta hageja ees ka käsundita asjaajamise sätete alusel VÕS § 1023 lg 1 järgi, mille kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest, sest käsundita asjaajamisega oleks tegu siis kui korteriomanikud tarbiksid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuseid ning soojusenergiat ilma lepinguta mis vastaks korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Käesolevas asjas olid hagejal lepingud esialgu Q VOÜ-ga nagu kohus kohtuotsuse eelmises punktis märkis, siis kuni 31.12.2009.a. Q H OÜ-ga ja seejärel K XXX . Eeltoodu välistab hageja nõudeõiguse kostjate vastu käsundita asjaajamise sätete alusel.
12.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostjate vastu mõlemal alusel, puudub hagejal õigus nõuda kostjatelt ka viiviste tasumist.
Menetluskulude jaotamine.
13.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1
Lk (8) 7
sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 4479,86 eurot. Kohtunik:
Lk (8) 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.