lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-09-30120/26

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-30120/26
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
16.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1107
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2011. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-30120

Tsiviilasi

AS-i Forinvest Group kaebus X pärimisasjas kohtutäituri Katrin Velleti tegevuse ja 11. juuni 2009. a. otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. märtsi 2011. a. määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäituri Katrin Velleti määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AS Forinvest Group (registrikood 10620123, Wismari 32A - 1, Tallinn 10136), lepinguline esindaja adv. Kaimo Räppo (XXX) Puudutatud isik kohtutäitur Katrin Vellet (büroo aadress Jõe 3, Tallinn 10151), lepinguline esindaja adv. Kenno Vilippus (XXX)

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 23. märtsi 2011. a. määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

22.juunil 2009. a. esitas AS Forinvest Group Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäituri Katrin Velleti tegevuse peale X pärimisasjas ja tema 11. juuni 2009. a. otsuse peale. 31. detsembri 2009. a. määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2010. a. määrusega jäeti Harju Maakohtu
31.detsembri 2009. a. määruse lõppjäreldus muutmata. AS-i Forinvest Group määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale jättis Riigikohus 14. juuni 2010. a. määrusega menetlusse võtmata.
13.juulil 2010. a. esitas kohtutäitur Katrin Vellet maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu 6000 krooni. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule õigusabi osutatud järgnevalt: 3 tundi vastuse koostamise eest kaebusele summas 4500 krooni ja 1 tund vastuse koostamise eest avaldaja poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele summas 1500 krooni. Avaldusele lisati advokaadibüroo Vilippus&Partnerid arved nr. 211009 ja 160210. Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg. 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. AS Forinvest Group esitas 4. mail 2009. a. kohtutäiturile kaebuse, mida täitur sisuliselt ei lahendanud, vaid kirjutas alusdokumendile viivitamatult „vastus taotlusele“ 11. juuni 2009. Seega teadis täitur vaidluse asjaolusid juba enne, kui avaldaja esitas kaebuse Harju Maakohtule. TsMS § 218 lg. 2 kohaselt võib kohtumenetluses, milles kohtutäitur on menetlusosaliseks, esindada kohtutäiturit kohtutäituri büroo töötaja. Kohtutäitur Katrin Vellet oleks saanud vältida põhjendatute kulude tekkimist õigusteenuse tellimisel advokaadibüroolt. Et tegemist on kohtutäituri ametiülesannete täitmisest tuleneva kaebuse lahendamisega, oleks täitur pidanud olema võimeline osalema tsiviilasja menetluses õigusteenust kasutamata. Nende avaldaja vastuväidete kohta puudutatud isik vaatamata maakohtu poolt antud võimalusele oma seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
23.märtsi 2011. a. määrusega mõistis Harju Maakohus AS-lt Forinvest Group Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti kasuks välja menetluskulud 69, 20 eurot. Määruse kohaselt ei hüvitata alates 14. juunist 2010. a. kehtiva TsMS § 175 lg. 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-87-09 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetlusosalised said arvestada kulutusega, mis kuuluvad hüvitamisele vastavalt tingimustele, mis kehtisid avalduse esitamise ajal. Kohtumenetluse ajal

kuni 14. juunini 2010. a. kehtinud TsMS § 175 kohaselt kuulusid kohtutäituri lepingulise esindaja kulud hüvitamisele. Kohtutäitur Katrin Vellet taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 1500 krooni summas 6000 krooni (käibemaksuta).Õigusabi sisaldas vastuse koostamist avaldaja kaebusele ja määruskaebusele. Kohtuvaidluse asjaolusid (asja keerukus, asja lahendamine maakohtus ja ringkonnakohtus) arvestades on põhjendatud ja vajalik puudutatud isikule lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses summas 6000 krooni e. 383, 47 eurot. TsMS § 172 lg. 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 152 lg. 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a. määruse nr. 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg. 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1 – 10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määruse nr. 90 kohaselt on töötasu alammääraks tunnis vaidlusaluse õigusabi osutamise ajal 27 krooni. Tulenevalt TsMS § 152 lõikest 3 tuleb lepingulise esindaja tunnimääraks määrata Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu ülemmäär 17, 30 eurot (10 x 1, 73). Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 8 on puudutatud isiku lepingulise esindaja kuluks 69, 20 eurot (1082, 74 krooni, käibemaksuta). Määruskaebus Kohtutäitur Katrin Vellet palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega määrata tema menetluskulude suuruseks ja mõista avaldajalt välja 383, 47 eurot. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõigust. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel peab kohus nii hagi- kui hagita menetluses lähtuma TsMS §-s 175 ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a. määruses sätestatust. Et kohus ei ole seadnud kahtluse alla puudutatud isiku esindaja poolt ülesannete täitmisel tehtud töö mahtu ega kulude tõendamiseks esitatud alusdokumente, tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks täiendavalt välja mõista 314, 27 eurot. Avaldaja seisukoht Avaldaja AS Forinvest Group ei ole seisukohta määruskaebuse kohta esitanud. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust määruse tühistamiseks. Määrust ei ole vaidlustatud osas, millega menetluskulud avaldajalt välja mõisteti. Vaidlustatud on määrust üksnes osas, millega avaldust ei rahuldatud ning üksnes põhjendusel, et määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti TsMS § 172 lõiget 8 ja §-i 175. Kolleegium määruskaebuse väidetega ei nõustu. Maakohus leidis õigesti, et hagita asjas kohtuväliste kulude hulka kuuluva lepingulise esindaja kulude hüvitamisele kohaldub TsMS § 172 lg. 8 lause 1, mille kohaselt need kulud hüvitatakse menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Sama on leidnud ka Riigikohus lahendis

3-2-1-18-11 (p. 20). Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu tuleks õigusabikulu ka hagita asjades hüvitada TsMS §-s 175 sätestatud reeglite kohaselt. Maakohus on TsMS § 172 lõiget 8 õigesti kohaldanud, määrates määruskaebuse esitajale hüvitamisele kuuluva õigusabikulu kindlaks kooskõlas TsMS §-s 152 tunnistajale tasu maksmiseks sätestatud reeglitega.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.