Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

1(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-30120 esitanud kohtutäitur avaldajale inventuuri kokkuvõtet. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mida kohtutäitur kaebusena ei käsitlenud, esitades vaid 11.06.2009.a kirjaliku vastuse. Avaldaja esitas 22.06.2009.a Harju Maakohtule kaebuse X pärimisasjas kohtutäitur Katrin Velleti tegevuse peale ja 11.06.2009.a vastuse peale, paludes tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri tegevus, millega keelduti avaldaja esindajal pärimismenetluses inventuuriaktiga tutvumast ja jäeti kohaselt lahendamata 04.05.2009 kaebus. Harju Maakohus 31.12.2009.a määrusega jättis avaldaja kaebuse X pärimisasjas kohtutäitur Katrin Velleti tegevuse peale ja 11.06.2009.a vastuse peale läbi vaatamata. Kohus leidis, et kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine iseseisva nõudena ei ole eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 ja lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Pärimisseaduse (PärS) § 166 lg 5 järgi viib pärimismenetlust läbi notar. Pärandi inventuur on pärimismenetluse osa. Kas ja milliseid andmeid on võlausaldajal pärimismenetluses õigus saada, otsustab notar lähtudes pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise korra §-st 12. Kohtutäituri poolt PärS § 140 lg 1 alusel läbi viidavat üleskutsemenetlust ei saa käsitleda täitemenetlusena täitemenetluse seadustiku järgi, vaid see on pärimisseaduses sätestatud toiming. Tulenevalt PärS §-st 138 saab kohtutäitur inventuuri tegemiseks korralduse notarilt. Kohtutäitur inventuuri läbiviijana esitab PärS § 139 lg 5 ja § 140 lg 1 järgi peale üleskutsemenetluse läbiviimist pärandvara nimekirja notarile. Pärandvara nimekiri ei ole õigustloova tähendusega, see ei jäta võlausaldajat ilma oma nõudest, seetõttu pole pärimismenetluse võlausaldajal õiguslikku huvi pärandvara nimekirja vastu. Kui selline huvi on tuvastatav, oli avaldajal võimalik tutvuda pärandvara nimekirjaga notari juures. Avaldaja pärimismenetluse võlausaldajana ei ole täitemenetluse osaline vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 5. Seetõttu ei ole kohtutäituri tegevus allutatud kohtu kontrollile TMS 217 lg 1 ja § 218 lg 1 ettenähtud kaebuste kaudu ja kohus ei ole pädev asja lahendama. Peale PärS § 145 nimetatud vastutuse võlausaldaja ees ei anna seadus pärandaja võlausaldajale kohtutäituri suhtes muid õigusi. Avaldaja saab vaidlustada kohtutäituri tegevust vaid kahju hüvitamise nõude raames hagimenetluses. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Kohtutäitur jättis lahendamata AS Forinvest Group kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri 11.06.2009 kiri ei ole dokument, mida oleks kaebajal võimalik vaidlustada. Kohtutäituril puudus õigus keelduda võimaldada tutvuda X pärimisasjas läbiviidud inventuuriga. X pärimisasjas (tsiviilasi nr 2-09-20593) pärandvara hooldaja määramisel ja pärandvara hoiumeetmete rakendamisel jättis kohus pärimisasjas inventuuri määramata, leides, et inventuur on juba kohtutäituri poolt läbi viidud. Samas on kohtutäitur inventuuriaktis andnud hinnangu avaldaja nõudele, märkides, et nõue põhineb võltsitud dokumentidel. Samuti jättis kohtutäitur märkimata nõuded, mille olemasolule võlausaldaja AS Forinvest Group tähelepanu juhtis. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tegevus peab olema kontrollitav ka pärimismenetluses. Kohus on jätnud esile toomata, mil moel oleks kaebajal võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust olukorras, kus kohtutäitur inventuuriakti tehes jätab välja selgitamata nõuded, mille olemasolule on võlausaldaja tähelepanu juhtinud. Samuti andes inventuuri aktis hinnangu avaldaja nõudele. Pärimismenetluses kohtutäituri poolt läbiviidava inventuuri osas peab kohtutäituri tegevus olema allutatud kontrollile. Juhul kui kohus leiab, et

2(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-30120 kohtutäituri tegevus pärimismenetluse raames ei ole allutatud kohtu kontrollile, siis tulnuks kohtul märkida, kuidas on võlausaldajal ja teistel isikutel pärimismenetluse raames võimalus vaidlustada kohtutäituri tegevus/tegevusetus pärimisinventuuri läbiviimisel. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu kohtunik määruskaebust ei rahuldanud läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

ja

edastas

selle

25.02.2010.a

Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, olles tutvunud toimiku materjalidega, peab võimalikuks määruskaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses, ning leiab, et määruskaebuses olevad väited ei võimalda tühistada maakohtu määrust. Avaldaja palus tunnistada õigusvastaseks täituri tegevus, millega keelduti kaebaja esindajal pärandvara inventuuriaktiga tutvumast ja jäeti kohaselt lahendamata 4.mai 2009.a kaebus. Seega vaidlustas avaldaja ühelt poolt kohtutäituri tegevuse pärimismenetluses ametitoimingu tegemisel ja teisalt tegevusetuse sellega seonduva kaebuse lahendamisel. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata kahel põhjendusel: kohus ei olnud pädev asja lahendama ja kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine iseseisva nõudena ei ole eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et avaldaja on valinud oma õiguste kaitseks mittekohase viisi. Kohtutäituri ametitegevus jaguneb kohtutäituri seaduse § 2 lg 2 kohaselt ametitoiminguteks ja ametiteenusteks. KTS § 6 lg 1 p 3 kohaselt teeb kohtutäitur ametitoiminguid pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara valitsemisel pärimisseaduse alusel. Üheks ametitoimingu liigiks on ka täitemenetluse seadustikus reguleeritud täitetoimingud (kohtutäituri seadus § 6 lg 1 p 1). Täitemenetluse seadustiku VII osa reguleerib kaebuste ja hagide esitamist täitemenetluses. Käesoleval juhul ei ole tegemist täitemenetlusega ja täitemenetluse seadustikku avalduse lahendamisel kohaldada ei ole võimalik. Seega ei saa ka avaldaja esitada nimetatud seadustiku alusel avaldust maakohtule. Maakohus ei pidanud selgitama avaldajale, milline on kohane viis oma õiguste kaitseks. Maakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendus, mille kohaselt kohus leidis, et kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine iseseisva nõudena ei ole eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Asjaoludest nähtuvalt kaebas avaldaja kohtutäituri tegevuse ja tegevusetuse peale pärimismenetluses. Sellist kaebust ei ole kohus pädev lahendama ja avaldus tuli jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Seega puudub alus 13.01.2010.a kohtumääruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.